Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust xxx poeg. Last peab ülal ja kasvatab isa, kelle juures laps ka elab peale vanemate lahutust 06.09.2017. Alates sellest ajast kostja ei täida ülalpidamiskohustust. PKS §-le 96, 97 p 1, 100 lg 1 ja 2, 101 lg 1, 108, 116 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.03.2018 summas 2500 eurot ja elatise igakuselt alates 01.01.2019 summas 270 eurot, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja leiab, et need on põhjendamata. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kostja on kinnitanud, et tal jääb enda ülalpidamiseks 390 eurot. Kummaline on, et kostja peab enda vajaduste rahuldamist tähtsamaks, kui laste vajaduste rahuldamist ning peab oma kahele lapsele piisavaks 75 eurot lapse kohta kuus. Kostja väited selle kohta, et J A jääb hagejale elatise maksmise puhul miinimummääras vähem kindlustatuks pole kostja poolt tõendatud. Hageja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-17-16. Kostja laps J A kasvab peres, kus lapsel on mõlemad vanemad, samal ajal, kui hagejat kasvatab isa üksinda.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja on nõus maksma elatist 75 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et tal on mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 mõistes elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja tagasiulatuva elatise nõue on täielikult alusetu ning see tuleb jätta rahuldamata. xxx sündis kostjal tütar J A. Kostja ülalpidamisel on seega kaks alaealist last. Kostja on kohustatud kindlustama igale lapsele võrdse ülalpidamise. Kostja viibib hetkel lapsehoolduspuhkusel. Sotsiaalkindlustusameti 04.09.2018 otsusega määrati kostjale alates 20.11.2018-28.01.2020 vanemahüvitis 540 eurot kuus. Muid sissetulekuid kostja ei oma. Kostjal on kaks laenukohustust (xxx OÜ ja AS xxx) ning igakuiselt tasub kostja 190, 94 eurot.
4.Kostja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-127-09 kus on märgitud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Juhul kui kostja maksab hagejale elatist 270 eurot kuus, siis teine laps, so J A ja kostja, osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-118-12 p 15, kus on öeldud, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Hageja isal on pidev töökoht ja hea sissetulek. Kostja andmetel töötab lapse isa xxx, kus tema keskmine sissetulek ei ole vähem kui 1500 eurot.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Sünnitunnistuse kohaselt on kostja lapse ema (tl. 6). Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja on nõus maksma elatist 75 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti otsusest (tl. 43) nähtub, et kostjale on määratud hüvitis 540 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttest (tl. 65-69) nähtub, et 2019 aastal saab
2-19-21 kostja toetuseid ja hüvitisi kokku 560 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti 04.04.2019 otsuse järgi saab kostja lisaks xxx sündinud teise lapse, J A (tl.42) jaoks puudega lapse toetust 80, 55 eurot (tl. 87). Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Vaidlust ei ole selle üle, et lapse ise sissetulek on 1500 eurot kuus. Samas nähtub lapse isa pangakonto väljavõttest, et lapse isa töötasu on isegi natuke suurem.
6.Riigikohus on leidnud, et käesoleval ajal on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot kuus, mis jagatuna võrdselt mõlema vanema vahel teeks ühe vanema kohustuseks 143, 50 eurot (RKTKo 3-2-1-174-16 p 14). Nii eeltoodud lahendis, kui ka lahendis nr 3-2-1-35-17 p 28.2 ja 30 on välja toodud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks, mistõttu tuleks suurelt osalt vanematelt jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (RKTKo 3-2-1-17416, p-d 11 ja 13).
7.Kohus leiab, arvestades et kostjal tuleb ülalpidamist anda kahele lapsele, kostja sissetulek on käesoleval ajal toetuste näol ca 640 eurot kuus ja muud vara mille arvelt elatist tasuda kostjal ei ole ning laste isa sissetulek on pea kaks ja pool kord suurem, tuleb elatist vähendada alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma elatist 150 eurot kuus ning sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu ning kostjal on võimalik tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid käsutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellises suuruses elatis on lisaks ligilähedane elatise suurusele, mis on välja toodud eelviidatud Riigikohtu lahendites.
8.Kohus nõustub laste isa seisukohaga, et vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest selle pärast, et tema sissetulek on liiga väike, kuid vanemat ei saa panna ka olukorda kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita. Kui lapse emalt välja mõista elatis miinimummääras, so. 270 eurot kuus, arvestades ka teise erivajadustega lapse ülalpidamiskohustust, siis jääks lapse emale enda tarbeks kasutada ca 100 eurot kuus, millega ei ole täiskasvanul arusaadavalt võimalik tagada endale eluks minimaalselt vajalikku. Tulenevalt lapsehoolduspuhkusest ei ole kostja võimeline käesoleval ajal sissetulekut teenima, samas kui lapse isa teenib kordi suuremat sissetulekut, millest järeldub, et lapse isa võimalused lapse vajadusi rahuldada on oluliselt suuremad kui teisel vanemal.
9.Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks ja üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ei ole põhjendatud. Tegemist oleks märkimisväärse summaga (2500 €), mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuisele elatisele 150 eurot täitma veel ühekordse kohustuse. Kohtu hinnangul ei täidaks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enam ülalpidamise ülesannet ning kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.
10.Kohus selgitab, et elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega võivad mõlemad pooled TsMS § 459 lg-s 1 ettenähtud
2-19-21 eelduste olemasolul taotleda kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist (suurendamist või vähendamist). Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise alates miinimummääras (9*270) ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest, 2500 eurot on hagihinnaks korduvate kohustuste puhul juba sisse nõutavaks muutunud ja tulevikus sisse nõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusumma, st. 4930 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2020 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.