2-19-18158/5 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbankis, arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arveldusarvele EE567700771003819792 LHV Pangas. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded SIA GelvoraSergel (endine ärinimi SIA Gelvora) (edaspidi hageja) esitas 20.11.2019 Harju Maakohtule hagi kostja D T (edaspidi kostja I) ja kostja L P-T (edaspidi kostja II) (edaspidi koos ka kostjad) vastu ühisvara jagamiseks, mille kohaselt palub lõpetada kostjate ühisomand kinnistule asukohaga xxx (xxx, registriosa nr xxx) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue, mis tuleneb Harju Maakohtu 04.02.2013 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-11-62915. Menetluse käik Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Hagi koos lisadega on kostjale II kätte toimetatud 06.12.2019 veebikeskkonnas www.e-toimik.ee dokumendi avamisega ning kostjale I 07.01.2020 juhindudes TsMS 313 lg 1 ja 2 tähitult posti teel kohustusega edasiandmiseks kostja I abikaasale. Kostjad hagiavaldusele kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja 2 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole

kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamine tagaslejaotsusega on ka õiguslikult põhjendatud. 04.02.2013 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-62915 kinnitati kostja I ja AS Reverta (endine võlausaldaja) vaheline kompromissi. Kohtumäärus on jõustunud 14.02.2013. Kostja ei ole kohtumäärust täitnud. 08.08.2017 loovutas AS Reverta nõude kostja vastu hagejale. 26.06.2019 esitas hageja kohtutäiturile Mati Roodes täitmisavalduse. Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas. Kohtutäituril ei ole täitemenetluses õnnestunud võlgnikult võlga sisse nõuda. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur välja selgitanud, et kostjatele kuulub ühisomandina kinnistu asukohaga xxx (xxx). Kohtutäitur on seadnud kinnistule hageja kasuks keelumärke. Kuna kostjale I muud vara ei kuulu, millele saaks sissenõuet pöörata, siis palub hageja jagada kostjate ühisvara ning lõpetada kostjate ühisomand nimetatud kinnistu osas. Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 14 lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 alusel sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Riigikohus on märkinud, et kolleegium leiab, et hageja korteri ühisvarana jagamise nõude saaks rahuldada juhul, kui oleksid täidetud TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldused. /.../ Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. /.../ TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 2-18-1611). Kohus on seisukohal, et vastavad eeldused on täidetud, mistõttu kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Kohus märgib, et kohus ei ole pädev määrama, mis ulatuses saab kohtutäitur saadavast rahast rahuldada sissenõudja nõuded. Sissenõudja nõuete rahuldamine toimub täitemenetluses ja kuulub kohtutäituri pädevusse. Seega ei saa kohus määrata, et ühisvara jagamisest kostja I saadavast rahas tasutaks hageja nõue kostja I vastu, mis tuleneb Harju Maakohtu 04.02.2013 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-11-62915 Menetluskulud Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ja § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1, § 138 lg 1 ja 2 ja § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vastavad tsiviilasja materjalidele. Kostjatel kuulub solidaarselt väljamõistmisele hagilt tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 eurot käibemaksuta, kokku 780 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist TsMS § 177 lg 4 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik