2.Välja mõista S.V.’ ilt alaealise lapse G.K.P.’i ülalpidamiseks elatis 200,00 eurot (kakssada eurot) kuus alates 01. jaanuarist 2020. a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a.
3.Välja mõista S.V.’ ilt alaealise lapse G.K.P.’i kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 29.08.2018 – 31.12.2019 eest kokku summas 895,00 eurot (kaheksasada üheksakümmend viis eurot).
Elatis tuleb kostjal tasuda hiljemalt jooksva kuu 01. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja R.P.’i arvelduskontole XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, märkides selgitusse „elatis lapsele“.
5.Elatist makstakse kalendrikuu eest ette. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (alus TsMS § 163 lg 1). Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Tsiviilasi nr 2-18-118429 Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.29.08.2018 esitas G.K.P.’i nimel tema seaduslik esindaja, last kasvatav vanem R.P. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse teiselt vanemalt, S.V.ilt 250,00 euro elatise saamiseks. S.V. esitas 06.05.2019 makseettepanekule vastuväite ja 13.05.2019 määrusega nõue anti üle hagimenetlusse. 16.05.2019 ning parandustega 21.05.2019 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse vormis elatise ja elatise võlgnevuse nõude S.V.’i vastu. Hagiavalduse kohaselt hagejat kasvab üksinda alates 2008.a tema isa R.P.. R.P. märgib, et sai hiljuti lapse ainuhooldusõiguse ja samal ajal esitas ka maksekäsu kiirmenetluses elatise nõude ja kostja maksis seda ilusti kuni 03.2019. Hageja nõudis rohkem kui miinimum on, kuna kostja pole 10 aastat oma tütre heaks midagi teinud. Hageja eeldas, et see on õiglane, arvestades, et elatise suurus oli 2018.a 250 eurot kuus ja kostja maksis 300 eurot. Hageja esindaja märgib, et lapse vajadustele kulub keskmiselt 396 eurot kuus. Last kasvatav vanem töötab kuupalgaga u 900 € netos, elab üürikorteris (üür 460 € + kommunaalid 90€), laenud, liisingud ja auto puuduvad. Kostja varalise seisundi kohta midagi ei märgi. Hageja taotleb elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud miinimummääras alates hagi esitamisest 29.08.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja teatel hakkas kostja maksma menetluse ajal elatist alates oktoobrist 2018 ja maksis kuni veebruarini 2019. Kohtu nõudel 23.07.2019 esitas hageja võlgnevuse arvestuse, milles leidis, et kostja võlg hageja ees perioodi 29.08.2018 – 21.05.2019 eest on 1060 eurot. Kostja vastus ja menetluse edasine käik
2.13.06.2019. a esitatud vastuses kostja S.V. tunnistab hagi osaliselt, kuid teatab, et ei suuda elatist maksta nõutud summas. Kostja pakub kokkulepet ja on valmis tasuma hagejale elatist 135 eurot kuus, kuna kostja ülalpidamisel on veel 2 last, kellest vanemale tütrele, L.T.le peaks maksma kohtulahendi alusel samuti 250 eurot kuus, mida ei ole olnud võimalik teha, sest 550 eurot kuus on liiga palju. Kostjal on sündinud xxxxxxxxxxx veel üks laps, J.A.M. (Briti kodanik). Kostja elab väikelapsega üksinda Hispaanias ja oli kodune, ei saa riigilt toetusi, kuna pole selle riigi kodanik. Kostja sai hiljuti küll tööle, kuid saab töötada vaid osalise tööajaga (ca 10 -30 tundi nädalas), peab üksinda tasuma eluasemekulusid (üür 500 eurot). Kostja selgitusel ta pangakonto väljavõtet ei saa esitada, kuna ei oma üle 5 aasta enam pangakaarte, palka makstakse tšekkides, millest alles olevad 2 lisab vastusele. Kostja palub vähendada elatise suurust. Kostja lisab oma vastusele koopia 17.04.2019 töölepingust, palgatšekkidest (sissetulek ca 190 £ nädalas), üürilepingu ja üürikviitungid (500 € kuus), 02.12.2018 internetiarve summas 21 € ja 04.12.2018 elektriarve summas 46,68 €.
3.22.11.2019 määrusega kohus määras asjas lahendamise poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ja andis pooltele ka võimaluse esitada kompromiss kuni 12.12.2019, kõik täiendused ja tõendid hiljemalt 16. detsembriks 2019 ning eelmenetluse lõpptähtajaks määras 23.12.2019. Kohus kohustas hagejat teatama, millise elatisega oleks nõus, arvestades, et kostjal on 3 alaealist last, samuti esitama kuluarvestuse ja tõendid hageja kulutuste kohta keskmiselt kuus, s.h. eluasemekulud, sidevahendid, trennid, riided/jalanõud, arvesse võttes kostja 13.06.2019 vastuväiteid, samuti arvesse võttes, et hagiavalduse järgi lapse kulud kuus on 396 eurot, so kummagi vanema kanda oleks 198 eurot. Samuti hageja pidi esitama täpse arvestuse ja tõendid, kui palju on kostja S.V. alates 29.08.2018 kuni tänaseni lapse ülalpidamisest osa võtnud ja kui suur on 30.11.2019 seisuga hageja arvestuse järgi kostja elatise võlg, koos täpse kuupõhise arvestusega. Samuti kohus kohustas kostjat esitama lõpliku ettepaneku, kui palju kostja on valmis elatist maksma ja kui suures ulatuses kostja tunnistab võlga perioodi 29.08.2019 – 30.11.2019 eest, koos täpse kuupõhise arvestusega elatise kasumise kohta.
4.09.12.2019 teatas hageja esindaja R.P., et ei ole kompromissiga nõus ja ei ole nõus langetama elatist alla miinimummäära. Kostja võiks need viimased 6 aastat tütart toetada. Kuluarvestuse 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-118429 kohta märkis, et ei ole tšekke alles ega pea muul moel arvet kulutuste kohta, fakt on, et kõik mis on, kulub ka ära. On hea põhjus, miks miinimummäär on just selline summa, Eestis pole odav elada, arvestades palku. Hageja teatas, et alates hagi esitamisest on tasumata 8 kuu elatis: 270 eurot x 7 kuud + 250 eurot = 2140 eurot elatise võlgnevus. Lisatud kontode väljavõtted.
5.22.11.2019 e-kirjaga kostja teatas, et on viimased 3 kuud maksnud 275 eurot kuus ja püüab teha endast parima, paar nädalat tagasi rääkisid hageja esindajaga ning arvas, et kohus on läbi ja peab maksma elatist 270 eurot kuus. Kostja ei saa aru temale saadetud dokumentidest, kuid proovib teha mis tema võimuses, et saada lahend. Kohtu nõudel kostja 06.01.2020.a edastas kohtule kolmanda lapse sünnitunnistuse. Kuna pooled jäid oma seisukohtadele ja kohtu antud tähtaja jooksul asjas kompromissile ei ole jõudnud, lahendab kohus asja sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
6.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
7.Menetluslikud selgitused. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
8.Elatise suurus ja välja mõistmine. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2018. a 250,00 eurot, alates 01.01.2019. a 270,00 eurot, alates 01.01.2020.a 292,00 eurot). PKS § 101 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.
9.Pooltel ei ole vaidlust selles, et R.P.’i ja kostja S.V.’i kooselust on sündinud xxxxxxxxxxx.a tütar G.K.P.. Hageja väitel ei ela kostja hagejaga koos vähemalt 2008. aastast, millele kostja ei 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-118429 ole vastu vaielnud. Seega kostjal S.V.’il, kes ei ela alaealise hagejaga koos, on hageja ees ülalpidamiskohustus. Last kasvatav vanem R.P. nõuab hagejale elatist igakuiselt alates 29.08.2018 seadusjärgses miinimummääras, märkides hagiavalduses, et lapse igakuised vajadused on 396 eurot. Miinimummäära mitteületava nõude puhul on Riigikohus korduvalt selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülal pidamist anda (vt nt Riigikohtu 24. oktoober 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 16). Samas elatise väljamõistmise üldsätetest tulenevalt (vt nt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13) ei või ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel kohustus olla isikule ebamõistlikult koormav. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lgs 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Pooltel puudub vaidlus hageja vajaduste osas summas 396 eurot. Kostja ei vaidlusta ka hagis esitatud asjaolu, et on peale 2018. aasta augustis hagi esitamist hagejale elatist tasunud, kuid ebaregulaarselt. Kostja on teatanud kirjalikus vastuses, et ei suuda elatist tasuda nõutud ulatuses, kuna tema ülalpidamisel on kokku 3 last ja väikelapse kõrvalt ei suuda ta täisajaga tööl käia. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja S.V.’il sündinud 2 last: xxxxxxxxxxx hageja G.K.P. ja xxxxxxxxxxx.a tütar L.T.. Kostja on esitanud kohtule ka tõendi kolmanda lapse kohta - koopia xxxxxxxxxxx sündinud J.A.M.i sünnitunnistusest (dtl 153). Kostja kinnitab, et kasvatab üksinda alla 3-aastast tütart ja on tõendanud, et töötab väikelapse kasvatamise kõrvalt osalise tööajaga ettevõttes Xxxxxxxxxxx 10-30 tundi nädalas ning tema töötasu palgatsekkide järgi (09.05.2019 tsekk 29 tunni eest summas 182,70£, 16.05.2019 tsekk 30 töötunni eest summas 189,00 £, digitoimiku lk 121) ei ületa 840 eurot kuus (nädalas keskmiselt 190 Gibraltari naela, mis keskmise kursiga 1 nael = 1,10 eurot võrdub 210 euroga nädalas ja 840 euroga kuus).
10.PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud mitteammendav loetelu, mispuhul kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 32-1-17-16, p 11). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Kohus on seisukohal, et kostja toodud asjaolud - kolme alaealise lapse ülalpidamine, kusjuures üks lastest on alla 3-aastane ning tema kõrvalt ei saa kostja täisajaga tööl käia, on piisavalt kaalukad, et vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust alla seadusega sätestatud miinimummäära ning lähtuda hageja esindaja poolt esitatud hageja tegelikest igakuistest vajadustest, mis omakorda võimaldab vältida olukorda, kus teised kostja ülalpeetavad satuksid hagejaga võrreldes ebavõrdsemasse olukorda. Samas kohus leiab, et kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaks kohtule aluse vähendada elatist kostja pakutud 135 euroni kuus, mis vastaks üksnes ca 30%-le hageja tegelikest vajadustest. 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-118429
11.Elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära saab mõjuvaks asjaoluks olla lapse tegelikud vajadused (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesolevas tsiviilasjas on hageja vajadused, millise osas vaidlus puudub, summas 396 eurot, millest pool on ca 200 eurot. Vaatamata kohtu 22.11.2019 määrusega küsitud selgitusele hageja ei ole põhjendanud, millised kulutused on hagejal käesoleval ajal ning miks peaks kohus kostjalt välja mõistma lapse tegelikest kulutustest enam kui pool. Eeltoodud asjaoludel ning põhjendustel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja hageja tegelikele vajadustele vastavast summast (396 eurot kuus) pooles ulatuses, so summas 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a. Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste muutumisel, võrreldes käesoleva kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega, on hagejal õigus nõuda tuginedes TsMS §-le 459 uues hagis maksete suuruse muutmist (vt ka nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2115, p 10).
12.Elatise võlgnevuse arvestus alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostjalt käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud elatise kohustuste summa arvestusega 200 eurot kuus alates hagi esitamisest 29.08.2018 kuni 31.12.2019 möödunud 16 kuu ja 3 päeva eest moodustab 3220 eurot ((200 x 16 = 3200) x (200 €/kuus:30p= 6,67 €/päev x 3 päeva=20,00 eurot)). Hageja on esitanud kohtule pangakontoväljavõtted (dtl 145-146), millest nähtuvalt tasuti kostja ülalpidamiskohustuse katteks hageja seadusliku esindaja R.P.’i kontole perioodil 01.08.2018 09.12.2018 kokku 900 eurot (so 09.10.2018 summas 300 €, 08.11.2018 summas 300 € ning 06.12.2018 summas 300 eurot) ning perioodil 09.12.2018 – 08.12.2019 on tasutud elatise katteks veel 1425 eurot (11.01.2019 summas 300 €, 11.02.2019 summas 300 €, 30.09.2019 summas 275 €, 01.11.2019 summas 275 € ning 02.12.2019 summas 275€). Seega on kostja täitnud hagetaval perioodil 29.08.2018 – 31.12.2019 elatise maksmise kohustust summas 2325 eurot (900 + 1425). Arvesse võttes antud perioodi elatise maksmise kohustust summas 3220 eurot, võlgenb kostja hagejale selle perioodi tasumata elatisena 895 eurot (3220 – 2325 = 895), mida kostja on eeldatavasti võimeline tasuma osamaksetega jooksva elatise kõrvalt. Hageja nõuab 09.12.2019 seisuga kostjalt perioodi 29.08.2018 – 09.12.2019 eest elatisevõlgnevust summas 2140 eurot, olles võlgnevusest maha arvestanud nimetatud perioodil tasutud summad mitte hagis nõutud miinimumsuuruses elatisena, vaid arvestusega 275 – 300 eurot kuus, leides, et kuna kostja varasematel aastatel ei ole elatist tasunud, on õiglane nõuda suuremaid elatise makseid. Kohus selgitab, et õiguslikult põhjendamatu on arvestada kohustuse täitmist varasemate perioodide hüpoteetiliste nõuete katteks, mida hageja tegelikult ei ole hagis esitanud. Hagejal oleks olnud võimalik pöörduda elatise nõudega kohtu poole varem. Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks kindla summana välja elatise võlgnevuse perioodi 29.08.2018 – 31.12.2019 eest summas 895 eurot ning jätab hageja võlgnevuse nõude rahuldamata 1245 euro osas (2140 – 895=1245 eurot). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-118429 ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulusid kohus kindlaks ei määra. Kohtule teadaolevalt ei ole pooltel asjas menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.