Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-14279
Tsiviilasi
N.F. hagi Korteriühistu XXX vastu Korteriühistu XXX liikmete 16. jaanuari 2014 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. aprilli 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu XXX apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Korteriühistu XXX (rk: 80175156), esindaja Andrei Abakumov Vastustaja (hageja): N.F. (ik: XXXXX), esindaja Ljudmila Bogdanova
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 20. aprilli 2015 otsus muutmata.
Välja mõista KÜ-lt XXX N.F. kasuks 33 (kolmkümmend kolm) eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
kasuks menetluskulude katteks 405 eurot ning jättis menetluskulud, mille tasumisest hageja oli vabastatud, kostja kanda ja mõistis kostjalt välja riigituludesse 274,90 eurot menetluskulude (riigilõiv ja tunnistajatasu) katteks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt KÜS § 15 lg 1 järgi korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Hageja seletusega, millele kostja vastu ei vaielnud, ja samuti tunnistaja T.V.ütlustega on tõendatud, et enne 16.01.2014 üldkoosoleku toimumist oli korteriühistu liikmetele antud vaid 2014. a majandustegevuse aastakava projekt ning eelmise aasta aruannet ega bilanssi ei olnud antud. Seega on kostja poolt KÜS § 15 lg 2 nõuete rikkumine tõendatud. Samuti on tõendatud hageja väide, et tutvumiseks antud projekt ei sisaldanud andmeid remonditööde eeldatavad kulude ning korteriühistu poolt soojusenergia, vee ja gaasi tarbimise koguse kohta. See asjaolu on tõendatud peale hageja seletuse, millele kostja vastu ei vaielnud, ka aastakava projekti ja tunnistaja T.V.ütlustega. Seega on tõendatud ka kostja poolt KÜS § 15 lg 1 nõuete rikkumine. Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-63-05, p 12), et viidatud sätetes esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Eeltoodut silmas pidades ei ole seadusega sätestatud eesmärk täidetud, kui ühistu liikmetel võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal. Seega 16.01.2014 üldkoosoleku otsus võtta 2014. a majandustegevuse aastakava vastu on ebaseaduslik. Korteriühistu liikmetele enne üldkoosolekut, kus peab toimuma majandustegevuse aastakava arutelu, eelmise aasta aruande ja bilansi mitte andmine on seaduse oluline rikkumine ning seega on rikutud hageja kui korteriühistu liikme õiguseid. Kostja väide, et hageja hääletas otsuse poolt, on ümberlükatud tunnistaja T.V.ütlustega, mille kohaselt hageja, kellel oli ka kuus volikirja, hääletas vastu. Tunnistaja suhted menetlusosalistega ei pane kahtluse alla tema ütluste õigsust, kuna kostja on igal juhul rikkunud oma kohustusi ning see tingib otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühistamise. Kostja esitatud korteriühistu liikmete 10.06.2010 üldkoosoleku protokollist nähtub, et otsustati kutsuda koosolek majandustegevuse plaani vastuvõtmise kohta kokku detsembris–jaanuaris, see aga ei tõenda, et see otsus kehtib ka tulevikus.
1) rikkus kohus oluliselt menetlusnorme (TsMS § 442 lg-d 7, 8), kuna ei ole otsuses märkinud kostja 15.08.2014 seisukohas toodud väiteid ega põhjendanud, miks ta nimetatud seisukohti ei arvesta; 2) ei ole hageja väitnud, et üldkoosoleku protokollis oleks viga või et protokoll oleks võltsitud. Kostja esindaja küsimusele 07.04.2015 kohtuistungil, et „Kas soovite öelda, et protokoll on võltsitud?“, vastas hageja esindaja, et: „Mina seda pole öelnud, protokollis ei ole kajastatud hageja eriarvamust“. Seega hageja esindaja kinnitas, et hageja loeb üldkoosoleku protokolli õigeks. Protokollis on märgitud, et otsus võeti vastu ühehäälselt, st hageja, kes osales üldkoosolekul ja tal oli veel viis volikirja teistelt korteriühistu liikmetelt, hääletas vaidlustatud otsuse poolt. Kohus ei hinnanud kostja eeltoodud väiteid ning vastuolusid hageja väidetes; 3) tuleb tunnistaja T.V.ütlustesse suhtuda kriitiliselt, kuna tema suhted korteriühistu esimehega ei ole head ja ta on hagejaga ühes initsiatiivgrupis, mille loomise eesmärgiks oli praeguse korteriühistu juhatuse tagandamine. Eeltoodust võib järeldada, et tema ütluste eesmärgiks oli luua kohtule korteriühistu esimehest ja tema tegevusest negatiivne kuju. Sellist järeldust kinnitab asjaolu, et ülejäänud viis tunnistajat, kelle ülekuulamise taotluse kohus rahuldas, kohtuistungile ei ilmunud. Kohus ei põhjenda, miks ta võttis tõendina vastu tunnistaja ütlused, mis lähevad lahku dokumentaalsest tõendist, s.o 16.01.2014 üldkoosoleku protokollist; 4) otsustati korteriühistu 10.06.2010 üldkoosolekul viia läbi üldkoosolekud majandustegevuse aastakava vastuvõtmiseks detsembris–jaanuaris ning juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete kohta aprillis. Hageja ei vaielnud sellele dokumendile ja kostja väitele vastu, st tunnistas seda fakti. Kohus leidis ekslikult, et 10.06.2010 üldkoosoleku otsuse esitamine ei kinnita, et see otsus kehtib ka praegusel ajal. Kohus ei põhjenda sellist järeldust mitte millega; 5) ei ole hageja tõendanud, milliseid tema õiguseid majandustegevuse aastakava vastuvõtmisega rikuti, kui ta isegi ei hääletanud aastakava vastuvõtmise vastu. KÜS § 15 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustused on teabe andmise kohustused, mille rikkumine ei ole nii oluline, et tuua kaasa üldkoosoleku otsuse tühistamine. Teabe mitteesitamine võiks põhjustada, et korteriühistu liikmed hääletavad üldkoosolekul majandustegevuse aastakava vastuvõtmise vastu. Kõik üldkoosoleku osalejad hääletasid otsuse vastuvõtmise poolt. Kohtuistungi toimumise ja tsiviilasjas otsuse tegemise ajaks oli 2014. a majandustegevuse aastakava täidetud ning vastu oli võetud 2015. a majandustegevuse aastakava.
aruande võiks esitada mitte koos majandustegevuse aastakavaga, vaid eraldi majandustegevuse aastakavast. Seetõttu ei tõenda nimetatud 10.06.2010 üldkoosoleku protokolli väljavõte, et vaidlusalune üldkoosolek toimus kooskõlas KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud nõuetega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.