Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
14.02.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-102586
Tsiviilasi
Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu avaldus W.Y vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.08.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
W.Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu (registrikood 80173795), lepinguline esindaja Pille Martin Puudutatud isik W.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Ülli Kastepõld
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 14.08.2023 määrus osas, millega maakohus rahuldas
avaldaja avalduse ning mõistis W.Y-lt Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu kasuks välja põhivõla 1673,28 eurot ületavas osas ning sissenõutavaks muutunud viivise 86,27 eurot ületavas osas. Muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus osaliselt ning mõista W.Y-lt Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu kasuks välja põhivõlg 1673,28 eurot, 12.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 86,27 eurot ning viivis põhinõudelt (1673,28 eurolt) alates 13.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta avaldus rahuldamata põhinõude 828 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 450,16 euro ning 1673,28 eurot ületavalt põhivõla summalt arvestatava edasiulatuva viivise nõudes.
5.Rahuldada W.Y määruskaebus osaliselt.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 58% ulatuses W.Y ja 42% ulatuses Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu kanda.
7.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Rahuldada Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu avaldus W.Y vastu osaliselt.
5.2.Mõista W.Y-lt Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu kasuks välja põhivõlg 1673,28 eurot, 12.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 86,27 eurot ning viivis põhinõudelt (1673,28 eurolt) alates 13.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.3.Jätta Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu avaldus W.Y vastu rahuldamata põhinõude 828 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 450,16 euro ning 1673,28 eurot ületavalt põhivõla summalt arvestatava edasiulatuva viivise nõudes.
5.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 58% ulatuses W.Y ja 42% ulatuses Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu (avaldaja) esitas 27.04.2022 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 12.05.2022) W.Y (puudutatud isik) vastu, milles palub puudutatud isikult välja mõista ajavahemiku 01.12.2020–31.03.2022 eest majandamiskulude võlgnevuse 2501,28 eurot ja viivise 536,43 eurot. Puudutatud isik on avaldaja liige, kellele kuulub korteriomand asukohaga Liiva 3-23, Klooga alevik. Alates 2020. aastast on puudutatud isik jätnud majandamiskulude arved kas täielikult või osaliselt tasumata. Avaldaja nõuab siinses avalduses võlga 16 täielikult tasumata arve eest. Pooled vaidlesid majandamiskulude tasumise üle tsiviilasjas nr 2-19-10484, kus sõlmisid kompromissi. Puudutatud isik ei asunud kompromissi täitma ning avaldaja esitas selle täitemenetluses täitmisele. Pärast seda on tehtud uue perioodi võlgnevuse osas maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-20-145317, millega kohustati puudutatud isikut tasuma avaldajale põhinõudeid 2352,62 eurot, kõrvalnõudeid 523,84 eurot ning hüvitama riigilõivu 86,29 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 01.04.2021 esitas puudutatud isik avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 025/2021/10, mille kohus jättis rahuldamata ning sellega seoses lisandusid kohtukulud 80 eurot. Lisaks on poolte vahel pooleli majandamiskulude vaidlus tsiviilasjas nr 222-139957. Täitemenetluses laekunud summad on arvestatud varasemate võlgnevuste (s.o kohtulahendites väljamõistetud nõuete) katteks. Täitemenetluses on laekunud perioodil 22.12.2020– 28.03.2022 3989,15 eurot ning see on arvestatud kohtulahendite nr 2-19-10484, 2-20-145317 ja 2-21-2606 alusel väljamõistetud nõuete katteks. Avaldaja viivisenõudes sisaldub lisaks avalduses nõutava perioodi arvete tasumata jätmisel tekkinud viivisevõlale ka jooksev viivis 272,21 eurot, mis jäid kohtulahendiga ts nr 2-20145317 välja mõistmata. Puudutatud isiku vastuväited
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Puudutatud isikule kuuluva korteriomandi üldpind on 47,40 m2, mis on 474/34692 mõttelist osa kinnistust. Põhikirjas ei ole erisusi majandamiskulude kandmisel ette nähtud, mistõttu tuleb kõik majandamiskulud kanda proportsionaalselt kaasomandi osale. Avaldaja ei ole tõendanud, et on vastu võtnud otsused majanduskava kinnitamiseks, sõlminud lepinguid teenuste osutamiseks, samuti osutatud teenuste hindu. Puudutatud isikul on tekkinud kahtlus majandamiskulude korteriomanike vahel jagamise seaduslikkuses. Avaldaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.04.2022 ning selleks ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud arve nr TE04075 maksetähtajaga 30.04.2022.
Avaldaja ei ole saatnud puudutatud isiku e-posti aadressile 17.11.2019 ega 07.09.2022 toimunud korteriomanike üldkoosoleku teateid, seega on koosolekute kokkukutsumise korda rikutud ning üldkoosoleku otsused tühised. Avaldajale on puudutatud isiku e-posti aadress teada. Hinnates avaldaja esitatud alusarveid, peab puudutatud isik avaldaja nõuet põhjendatuks 637,45 euro ulatuses. Selle summa on puudutatud isik aga avaldajale tasunud 31.12.2020 ja 09.02.2021 tehtud maksetega ning 22.12.2022 kohaliku omavalitsuse poolt avaldajale puudutatud isiku eest tehtud maksega. Maakohtu määrus
3.Maakohus rahuldas 14.08.2023 määrusega avalduse, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 2501,28 eurot ja 31.03.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 516,41 eurot. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 450 eurot.
3.1.Puudutatud isik tunnistab avaldaja nõuet 637,45 euro osas, mistõttu puudub vajadus analüüsida kütte-, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni- ja üldelektri kulude põhjendatust. Samuti avaldaja ja teenuse pakkujate lepingute olemasolu, avaldaja õigust lepinguid sõlmida, kulude jaotamise proportsiooni ning puudutatud isikule esitatud arvete suurust.
3.2.Poolte vahel on vaidlus hooldusteenuse, kindlustusmaksete, reservkapitali maksete, ühistu laenu ja üldvee eest tasumisele kuuluvate summade ja viivise üle, samuti korteriomanike üldkoosolekute otsuste kehtivuse üle.
3.2.1.Avaldaja põhikirja p-des 3.2, 4.9 ja 4.11 on fikseeritud liikme kohustused, mille kohaselt arvestatakse mh elaniku kohta sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule.
3.2.2.Puudutatud isiku tegevus üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste seaduspärasuse vaidlustamisel ligikaudu neli aastat pärast koosolekut ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Korteriomanike 17.11.2019 korduvkoosoleku protokolli kohaselt võeti koosolekul vastu majanduskava. Esitatud on ka 07.09.2022 koosoleku kutse ja protokoll. Avaldaja juhatuse liige selgitas kohtuistungil, et koosoleku kutse pannakse üles elamu koridori. Puudub kahtlus selle väite õigsuses. 2022/2023. aasta majanduskavast nähtuvad kulude arvestus ning remondifondi (reservkapitali), laenu, hooldusteenuse jm elamu haldamiseks vajalike kulude suurus. Koosolekut protokollidest nähtub, et kutse koosolekule on pandud elamu trepikotta koos majanduskava projektiga. Koosolek on protokolli kohaselt olnud otsustusvõimeline. Puudutatud isiku väited üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on paljasõnalised. Saab eeldada, et koosolek on otsustusvõimeline ja otsused kehtivad. Puudutatud isik ei ole oma vastuväite osas tõsiseltvõetavaid põhistusi esitanud.
3.2.3.Avaldaja esitatud arvetest nähtub puudutatud isiku rahalise kohustuse suurus, võlgnetav summa ning viivis. 09.05.2023 esitatud menetlusdokumendis sisaldub väljavõte poolte kirjavahetusest, millest nähtub, et puudutatud isikule on arved tema e-posti aadressile edastatud. Avaldaja on arvete esitamist tõendanud.
3.2.4.Hooldusteenuse suuruseks oli 2019. aasta majandamiskava kohaselt 0,2933364 ja 2022. aasta majanduskava kohaselt 0,310386 eurot m2 kohta. Puudutatud isiku puhul teeb see maksimaalselt vastavalt 13,90 ja 14,71 eurot (47,40 m 2 * 0,2933364 / 0,310386) ning see on vastavuses puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud maksete suurusega.
3.2.5.Kuigi puudutatud isik esitas vastuväite ka kindlustusmaksete osas, ei ole avaldaja arvetel neid makseid kajastanud.
3.2.6.Reservkapitali maksete suuruseks majandamiskava kohaselt on 0,278531 m 2 kohta. Puudutatud isiku puhul on see seega maksimaalselt 13,20 eurot kuus (47,40 m 2 * 0,278531), mis on vastavuses puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud maksete suurusega.
3.2.7.Avaldaja ja Hansapanga vahel sõlmitud laenulepingust nr 07-135685-Л nähtub, et see sõlmiti ajavahemikuks 27.07.2008–30.06.2022. Mõlemas majandamiskavas on ette nähtud laenu kuluarvestus, milleks on 0,572498 eurot m 2 kohta. Puudutatud isiku puhul seega maksimaalselt 27,1364052 eurot kuus (47,40 m2 * 0,572498), mis on vastavuses puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud maksete suurusega.
3.2.8.Üldvee eest on korteriühistu saanud arveid (12.2020 arve; 01.2021 arv; 02.2021 arve; 03.2021 arve; 04.2021 arve; 05.2021 arve; 06.2021 arve; 07.2021 arve; 08.2021 arve; 09.2021 arve; 10.2021 arve; 11.2021 arve; 12.2021 arve; 01.2022 arve; 02.2022 arve; 03.2022 arve). Üldvee kulu on avaldaja selgituste järgi vee kulu, mis on korterite veearvestite ja maja veearvesti vahe. Seega on tegemist ühistu liikmete tegeliku veetarbimisega.
3.3.Kokkuvõtvalt on avaldaja nõue põhjendatud ning avaldaja on VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi õigustatud nõudma kohustuse täitmist. Puudutatud isikult tuleb välja mõista põhivõlg 2501,28 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on avaldaja õigustatud nõudma viivist. Avaldaja palub välja mõista viivis kuni avalduse esitamiseni 31.03.2022 summas 516,41 eurot ja ka see kuulub rahuldamisele.
3.4.TsMS § § 172 lg 1 järgi jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest menetlus on tema põhjustatud. Avaldaja põhjendatud menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 400 eurot, mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulu hüvitisena väljamõistmisele. Määruskaebus
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus lahend, millega jätta avaldus terves ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
4.1.Kohus ei põhjendanud, miks mõisteti puudutatud isikult välja võlgnevus arve eest, mis ei olnud avalduse esitamise ajal sissenõutavaks muutunud.
4.2.Puudutatud isiku arvutuste kohaselt oli avaldajal õigus temalt avalduses nimetatud perioodi eest nõuda 637,45 euro tasumist, kuid see summa on puudutatud isiku poolt tasutud ning selle kohta on esitatud ka tõendid. Maakohus jättis selle asjaolu tähelepanuta.
4.3.Pooled ei vaielnud selle üle, kas avaldaja on puudutatud isikule arved edastanud, vaid hoopis arvete sisu ja suuruse üle. 09.05.2023 dokumendi sees valikuliselt kopeeritud
kirjavahetusega ei ole võimalik tõendada, et avaldaja on puudutatud isikule kogu perioodil igakuiselt majandamiskulude arveid saatnud.
4.4.Seadus ei näe ette tähtaega korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisusele tuginemiseks. Kui puudutatud isikut koosoleku toimumisest ei teavitata, ei ole tal võimalik pärast koosolekut ka selle protokolli tutvumiseks paluda. Pärast kohtumenetluses avaldaja poolt üldkoosolekute protokollide esitamist sai puudutatud isik veenduda, et ta ei ole e-posti teel koosolekule kutset saanud. Puudutatud isik vaidlustab haldusteenuse, hooldusteenuse ja reservfondi tasumise nõuet tuginedes majanduskavasid kinnitavate korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisusele.
4.5.Ebaõige on maakohtu väide, et avaldaja ei ole arvetel kindlustusmakseid nõudnud. Avaldaja on esitanud kindlustusmakse nõude 8,08 eurot arvel TE03474.
4.6.Maakohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku vastuväited seoses vee- ja kanalisatsioonikuluga. Nimetatud kulu on 35% arvete kogusummast ja selle sidumine üldveega on arusaamatu. Puudutatud isiku poolt esitatud veemõõtja näite ei ole tema veekulu suuruse määramisel arvestatud. Selle asemel on tema arvetele kirjutatud kogu veekulu, mis on teiste korterite näitude summast üle jäänud. Avaldaja peab veekulu korterite vahel ära jagama vastavalt kaasomandi osa suurusele.
4.7.Maakohus ei selgitanud, kuidas pidas küttekulu nõuet täies ulatuses tõendatuks. 06.02.2022 seisukohas tegi puudutatud isik arvutuse küttekulude arvestuse osas, ent jagamise põhimõtted jäid arusaamatuks. Sellekohaseid selgitusi avaldaja rohkem menetluse käigus ei andnud.
4.8.Isegi juhul kui avaldaja nõue oleks tervikuna põhjendatud, oleks maksimaalne viivisesumma 27.04.2022 seisuga 121,65 eurot. Menetluse edasine käik
5.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Ringkonnakohus määras 19.09.2024, 17.10.2024 ja 12.12.2024 avaldajale tähtaja oma nõude osas täpsususte, täiendavate tõendite ja ümberarvestuste esitamiseks.
8.Avaldaja esitas vastused kohtunõuetele 14.10.2024, 04.11.2024 ja 27.12.2024. Avaldaja selgitas, et puudutatud isiku poolt 31.12.2020 ja 09.02.2021 laekunud maksed on arvestatud tsiviilasjas nr 2-19-10484 tehtud kohtulahendist tuleneva nõude katteks. 22.12.2022 ei ole puudutatud isikult ühtegi makset laekunud. Puudutatud isiku võlgnevuse saldod kajastuvad avaldaja poolt esitatud tabelites. Avaldaja esitas ülevaate küttekulude arvete jagamise kohta korteriomanike vahel ning samuti vee- ja kanalisatsioonikulude ümberarvestuse, millest tulenevalt moodustab avaldaja poolt nõutav põhivõlg 1906,31 eurot ja viivised 94,22 eurot. Avaldaja märkis, et loobub eelneva perioodi eest tekkinud viivisevõlgnevuse nõudest.
Puudutatud isik ei ole korteriühistule oma e-posti aadressi avaldanud ega palunud endale dokumente e-posti teel saata. Puudutatud isikule on üldkoosolekute toimumise teated tehtud kättesaadavaks tavapäraselt väljakujunenud viisil, st postkasti panekuga. Lisaks on üldkoosoleku kutse koos dokumentidega olnud kättesaadav 10 päeva enne koosoleku toimumist kõikide trepikodade infostendidel. Avaldajal on võimalik vastavat asjaolu tõendada teiste ühistuliikmete ütlustega (võimalik ka kirjalikult). Kuni 17.11.2019 oli puudutatud isik avaldaja revisjonikomisjoni liige. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes on võtnud osa korteriühistu juhtimisest, ei tea üldkoosoleku kokkukutsumisest, ei leia oma postkastist ühistu poolt saadetud dokumente ega oska neid trepikoja stendilt lugeda. Arvestades käesoleva vaidluse pikkust, palub avaldaja ringkonnakohtul lisaks puudutatud isikult välja mõista viiviseid alates 13.05.2022 võlgnevuse põhiosalt 1906,31 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Puudutatud isik esitas 18.11.2024 seisukoha avaldaja menetlusdokumentide osas. Avaldaja ei ole esitanud puudutatud isikule dokumente ega teavet, mis võimaldaks korrektseid arvestusi teha. Puudutatud isiku pangakontolt kohtutäituri poolt võetud summad on läinud ka täitemenetluse kulude katteks, sest avaldaja algatab täitemenetlusi iga paari-kolme kuu tagant. Asjaolu, et avaldaja ei teavitanud täitemenetlustes kohtutäiturit puudutatud isiku poolt maksete saamisest, on tõendatud täitemenetluse aruannetega. Ka avaldaja ei ole välja toonud, millise nõudeosa katteks on arvestatud väljaspool täitemenetlusi tasutud 398,31 eurot. Avaldaja saadab puudutatud isikule e-postile igakuiseid majandamiskulude arveid ning samuti on puudutatud isiku e-posti aadress olnud märgitud kontaktina varasemates kohtumenetlustes. Seega oli puudutatud isiku e-posti aadress avaldajale teada. Üldkoosoleku teadetes ei ole kirjas kohta, kus on võimalik majanduskava projektiga tutvuda ning majanduskava ei ole saadetud e-postiga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1673,28 eurot ületavas osas ning sissenõutavaks muutunud viivise 86,27 eurot ületavas osas. Muuta tuleb ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1673,28 eurot, 12.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 86,27 eurot ning viivise põhinõudelt (1673,28 eurolt) alates 13.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldus jääb rahuldamata põhinõude 828 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 450,16 euro ning 1673,28 eurot ületavalt põhivõla summalt arvestatava edasiulatuva viivise nõudes. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
12.Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist ajavahemiku 01.12.2020– 31.03.2022 eest.
12.1.Asjaolu, et avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluses väiksema nõude, ei välista nõude suurendamist edasises menetluses. Maakohtule avalduse esitamise ajaks (27.04.2022) olid kõik avalduses nimetatud arved (välja arvatud märtsi 2022 arve, mille maksetähtaeg oli 30.04.2022) sissenõutavaks muutunud, mistõttu oli avaldajal õigus nende põhjal kujunenud võlgnevust ka avalduses nõuda. Kuna märtsi arve muutus sissenõutavaks 01.05.2022 (st enne avaldaja poolt 12.05.2022 avalduse täpsustuse esitamist), on avaldajal õigus ka sellest tulenevat võlgnevust nõuda.
12.2.Maakohus leidis ekslikult, et kuna puudutatud isik tunnistab avaldaja nõuet 637,45 euro osas, siis puudub vajadus kütte-, prügiveo-, üldelektri-, vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude põhjendatust analüüsida. Maakohus jättis tähelepanuta, et oma 06.02.2023 menetlusdokumendis on puudutatud isik arve- ja kululiigipõhiselt tema poolt tunnistatud nõuet selgitanud. Puudutatud isik ei ole tunnistanud kõiki eelnimetud kululiikidest tulenevaid summasid tervikuna, vaid üksnes osaliselt.
12.2.1.Avaldaja nõuab puudutatud isikult küttekulude tasumist 717,52 euro ulatuses, millest puudutatud isik tunnistab 384,25 eurot. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud, et küttekulud tuleb jagada korteriomanike vahel KrtS § 40 lg 1 alusel tulenevalt kaasomandi osa suurustest, kuid leiab, et kulude jagamine kuude lõikes on ebaselge. Avaldaja on esitanud küttekulude alusarved ning 04.11.2024 tabeli kulude jagamise kohta (dtl 614). Avaldaja on küttekulude osas selgitanud, et mõnel kuul ostetakse mitmel korral kütet ning olenevalt tarbimise vajadusest võib ühistu saada siis 2-3 küttearvet ning sellisel juhul jätab ühistu kuu lõpus saadud arved järgmisesse kuusse, sest kütte tarbimine toimub suures mahus samuti järgmisel kuul. Ringkonnakohus kontrollis avaldajale teenusepakkuja poolt esitatud arveid, võrdles neid puudutatud isikule igakuiselt väljastatud arvetega ning hindas, kas alusarvete põhjal on puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluv osa õigesti arvestatud. Avaldaja on vaidlusaluse perioodi küttekulud õigesti arvestanud, välja arvatud oktoobri 2021 osas. Kui teiste arvete jagamisel on aluseks võetud maja üldpinna suurus (3469,2 m2), siis oktoobrikuu arve osas on avaldaja märkinud, et seoses küttepüstaku avariiga arvestas ta osade korterite võrra köetavat pinda vähem ning võttis üldpinnana aluseks 3366,7 m2. Isegi kui osades korterites rikke tõttu mingil perioodil kütmist ei toimunud, ei anna see alust KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud kulude jagamise põhimõttest kõrvale kalduda. KrtS § 40 lg-st 1 saab lg 2 alusel kõrvale kalduda üksnes põhikirjaga, kuid praegusel juhul põhikiri selleks alust ei anna (vt ka nt RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460, p-d 21–22). Seega arvestab kohus ümber oktoobri 2021 eest esitatud alusarve nr 213949 summas 2628 eurot selliselt, et võtab aluseks maja üldpinna suuruse 3469,2 m2 ja puudutatud isiku kaasomandi osa suuruse 47,4 m2. Selle tulemusel on puudutatud isiku osaks 35,90 eurot. Kokku on perioodi detsember 2020–märts 2022 eest küttekulud põhjendatud 716,42 euro ulatuses (oktoober 2021 arve 35,9 eurot + ülejäänud arved kokku 680,52 eurot).
12.2.2.Avaldaja nõuab puudutatud isikult prügiveokulusid kokku 65,03 euro ning üldelektri kulusid 34,65 euro ulatuses. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud viidatud kulude põhjendatust ega arvestamise metoodikat, kuid on tunnistanud kulusid üksnes 2021. aasta novembri arveni, kuna ülejäänud arved ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga
sissenõutavaks muutunud. Kuna avaldaja saab nõuda ka hilisemate arvete (kuni märtsini 2022) alusel tekkinud võlgnevuse tasumist, on prügiveo- ja üldelektri kulude nõue terves ulatuses põhjendatud.
12.2.3.Avaldaja on puudutatud isikule esitatud arvetes arvestanud ebaõigesti vee- ja kanalisatsioonikulu ning sellest tulenevalt ka üldveekulu. Avaldaja on oma selgituste kohaselt võtnud arvestamise aluseks korteriomanike veemõõtjate näidud. Kolleegium jääb p-s 12.2.1 toodud seisukoha juurde, mille kohaselt saab KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud kaasomandiosa suuruse põhisest arvestusest sama KrtS § 40 lg 2 alusel kõrvale kalduda üksnes põhikirjaga. Selleks, et korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab olema korteriühistu põhikirjas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ning milline on nende kulude arvestuse viis (RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460, p 16.1). Avaldaja põhikirjast (dtl 58–64) ei nähtu vee- ja kanalisatsioonikulude jagamise erisusi võrreldes KrtS § 40 lg-ga 1 (põhikirja p-d 4.10 ja 4.11). Seega tuleb vee- ja kanalisatsioonikulu jagada korteriomanike vahel lähtudes nende kaasomandi osa suurustest. Avaldaja on esitanud vee- ja kanalisatsioonikulude ümberarvestuse (dtl 613). Ringkonnakohus kontrollis avaldajale teenusepakkuja poolt esitatud arveid ning hindas, kas need on vastavuses avaldaja ümberarvestuses esitatud andmetega. Samuti kontrollis ringkonnakohus, kas avaldaja on puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluva osa õigesti arvestanud. Avaldaja on vaidlusaluse perioodi vee- ja kanalisatsioonikulude ümberarvestuse õigesti teostanud, välja arvatud detsembri 2020 arve osas. Avaldaja on ümberarvestuses märkinud arve suuruseks 1764,71 eurot, kuid teenusepakkuja poolt detsembri 2020 eest esitatud arve suuruseks on 1079,10 eurot (dtl 149). Seega arvestab kohus detsembri 2021 eest esitatud alusarve 1079,10 eurot ümber selliselt, et võtab aluseks maja üldpinna suuruse 3469,2 m2 ja puudutatud isiku kaasomandi osa suuruse 47,4 m2. Selle tulemusel on puudutatud isiku osaks 14,74 eurot. Kokku on perioodi detsember 2020–märts 2022 eest vee- ja kanalisatsioonikulud põhjendatud 238,64 euro ulatuses (detsember 2020 arve 14,74 eurot + ülejäänud kuud kokku 223,90 eurot). Üldvee osas on avaldaja selgitanud, et tegemist on veekulu ülejäägiga, mis jääb veemõõtja põhjal arvestatud tarbimistest üle. Kuna avaldaja pidi vee- ja kanalisatsioonikulu arvestama KrtS § 40 lg 1 alusel, siis ei teki selle arvestuse kohaselt ka enam vee ülekulu.
12.3.Puudutatud isik vaidlustab haldusteenuse, hooldusteenuse, reservfondi, ühistu laenu ning maja üldkindlustuse kulusid, sest ta leiab, et 17.11.2019 ja 07.09.2022 korteriomanike üldkoosolekute otsused on kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühised.
12.3.1.17.11.2019 toimunud korteriomanike üldkoosolekul võeti päevakorrapunktis nr 2 vastu otsus kinnitada 2019/2020. a majanduskava/eelarve (dtl 378-380). Asjas esitatud andmete ja tõendite kohaselt toimus järgmine korteriomanike üldkoosolek alles 07.09.2022, kus otsustati kinnitada majanduskava/eelarve 2022/2023. aastaks (dtl 385-392). KrtS § 41 lg 5 näeb ette, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Kuna uus majanduskava võeti vastu alles 07.09.2022 ning käesolevas asjas nõuab avaldaja kuni märtsini 2022 esitatud arvete tasumist, omab
praegusel juhul tähtsust üksnes 17.11.2019 korteriomanike üldkoosolek vastu võetud otsuste kehtivus.
12.3.2.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 6 lg-s 2 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel otsuse tühisusele tuginemiseks ei ole tähtaega ette nähtud. Kui korteriomaniku vastu on esitatud majandamiskulude tasumise nõue ning ta leiab, et majanduskava kinnitamise otsus KrtS § 29 lg 1 on üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühine, on tal õigus tühisuse vastuväide selles kohtumenetluses esitada.
12.3.3.Puudutatud isik väidab, et ta ei olnud 17.11.2019 koosoleku toimumisest teadlik, sest talle ei edastatud selle kohta ühtegi teadet. KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Lg 4 näeb ette, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja käesoleva paragrahvi lg-s 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. Põhjendamatu on avaldaja väide, et puudutatud isik ei ole ühistule kunagi oma e-posti aadressi teatavaks teinud ega palunud dokumente talle e-postiga saata. Kui korteriomanik kasutab korteriühistuga suhtlemiseks oma e-posti aadressi, saab sellest järeldada tahet teha aadress korteriühistule teatavaks. Puudutatud isik on esitanud tõendina e-kirja, millest nähtuvalt on ühistu temaga e-posti teel suhelnud juba 2009. aastal (dtl 418). Samuti on avaldaja ise oma 09.05.2023 seisukohas esitanud väljavõtted ühistu ja puudutatud isiku suhtlusest e-posti teel (dtl 287–293). Seega järeldub, et avaldajale oli puudutatud isiku e-posti aadress teada ning avaldajal tuli KrtS § 20 lg-s 4 sätestatud kohustust täita. KrtS § 20 lg 4 eiramine ei osutu alati oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel. Esmatähtis on see, kas korteriomanik sai koosolekust tegelikult teada ning kas tal oli võimalik koosolekul arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. Nimetatud asjaolu ei saa olla tõendatud üksnes sellega, et avaldaja pani koosoleku teated ülesse trepikodadesse ja sh puudutatud isiku postkasti. Ringkonnakohus andis avaldajale võimaluse tõendada ning välja tuua asjaolud, millest järelduks, et puudutatud isikul oli enne koosolekut võimalus KrtS § 20 lgs 3 märgitud dokumentidega tutvuda ja koosolekuks ette valmistuda. Avaldaja seda teinud ei ole. Seega tuleb asuda seisukohale, et 17.11.2019 korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsused on KrtS § 29 lg 1 alusel koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühised.
12.3.4.Kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt siiski võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud ka muu korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 11). Ringkonnakohus selgitas avaldajale, et kui 17.11.2019 üldkoosoleku otsus 2019/2020. a majanduskava kinnitamise kohta on tühine, tuleb avaldajal esitada tekkinud kulude tõendamiseks nende aluseks olevad lepingud ja alusarved ning võimalusel mõni muu varasem üldkoosoleku otsus kulude kehtestamise kohta. Avaldaja ei ole seda teinud. Seega puuduvad
tõendid haldus- ja hooldusteenuse osutamise lepingute sõlmimise kohta, mistõttu ei saa avaldaja nende kulude tasumist puudutatud isikult nõuda. Puudutatud isikule esitatud arvetest nähtuvalt on reservfondi igakuiseks suuruseks määratud 0,2341 eurot m2 kohta ehk 11,10 eurot. KrtS § 46 näeb ette, et korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Seega kuna reservfondi olemasolu on kohustuslik ning puudutatud isik ei ole välja toonud, et avaldaja poolt nõutud reservfondi suurus oleks ebamõistlik või seaduse mõttega vastuolus, on reservfondikulu 177,60 eurot (16 x 11,10) perioodi detsember 2020– märts 2022 eest põhjendatud. Puudutatud isikule esitatud arvetel kajastub kulureana mh ka ühistu laen selliselt, et detsembri 2020 ja jaanuari 2021 arvetel on ühikuhinnaks 0,5712 eurot m 2 ehk 27,08 eurot kuus ning ülejäänud arvetel (veebruar 2021-märts 2022) 0,5707 m2 ehk 27,05 eurot kuus. Avaldaja on esitanud Hansapangaga sõlmitud laenulepingu (dtl 329), mille kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 30.06.2022. Seega jäävad käesoleva avalduse aluseks olevad arved laenulepingu kehtivuse perioodi sisse. Kuna avaldaja on tõendanud laenulepingu sõlmimise ning puudutatud isik ei ole arvetel kajastuvat ühikuhinda vaidlustanud, on laenumaksete kulu 432,86 eurot (2 x 27,08 + 14 x 27,05) perioodi detsember 2020–märts 2022 eest põhjendatud. Juuli 2021 arvel (nr TE03474) sisaldub kulureana maja üldkindlustus summas 8,08 eurot. Avaldaja on esitanud ühistule If P&C Insurance AS poolt 04.08.2021 esitatud kindlustusmakse alusarve (dtl 196) perioodi 06.09.2021-05.09.2022 eest summas 591,23 eurot. Arve kohaselt on tegemist vastutus- ja korterelamu kindlustusteenusega. Ringkonnakohus leiab, et arve tõendab kaasomandil lasuva vastava kohustuse olemasolu. Arvestades kindlustusmakse suurust, on see puudutatud isiku korteriomandi suurust arvel õigesti arvestatud. Kindlustusmakse 8,08 eurot on seega põhjendatud.
12.4.Eeltoodust tulenevalt on perioodi detsember 2020–märts 2022 arvetel esitatud kulud põhjendatud 1673,28 euro ulatuses. Arvepõhiselt on kulud põhjendatud järgmiselt: 1) detsember 2020 (arve nr TE02948) 93,41 eurot; 2) jaanuar 2021 (arve nr TE03023) 150,85 eurot; 3) veebruar 2021 (arve nr TE03098) 128,42 eurot; 4) märts 2021 (arve nr TE03174) 127,78 eurot; 5) aprill 2021 (arve nr TE03249) 134,19 eurot; 6) mai 2021 (arve nr TE03324) 60,69 eurot; 7) juuni 2021 (arve nr TE03399) 57,85 eurot; 8) juuli 2021 (arve nr TE03474) 65,96 eurot; 9) august 2021 (arve nr TE03549) 58,86 eurot; 10) september 2021 (arve nr TE03624) 57,37 eurot; 11) oktoober 2021 (arve nr TE03699) 94,69 eurot; 12) november 2021 (arve nr TE03775) 99,2 eurot; 13) detsember 2021 (arve nr TE03850) 140,51 eurot; 14) jaanuar 2022 (arve nr TE03925) 151,02 eurot; 15) veebruar 2022 (arve nr TE04000) 121,14 eurot); 16) märts 2022 (arve nr TE04075) 131,34 eurot.
12.5.Puudutatud isik väidab, et 637,45 eurot (ehk osa, mida ta avaldaja nõudest tunnistab) on tema poolt tasutud avaldajale 31.12.2020 ja 09.02.2021 maksetega summas 398,31 eurot (dtl 57) ning kohaliku omavalitsuse poolt avaldajale 22.12.2022 tehtud maksega summas 300 eurot (dtl 419). Avaldaja sõnul on viidatud maksed arvestatud tsiviilasjas nr 2-19-10484 tehtud kohtumäärusest tuleneva võla katteks. Avaldaja esitatud arvestuse kohaselt oli puudutatud isiku varasem võlgnevus november 2020. a seisuga 5802,75 eurot, sh põhivõlg 5385,58 eurot (dtl 93). Avaldaja on selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-19-10484 24.03.2020 sõlmitud kompromissi kohaselt kohustus puudutatud isik tasuma avaldajale põhivõla 3861,99 eurot ja viivise 917,60 eurot igakuiste maksetena
summas 132,77 eurot (dtl 71–73) ning Pärnu Maakohtu 13.01.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-145317 kohustati puudutatud isikut tasuma avaldajale põhivõlgnevuse 2352,62 eurot, kõrvalnõuded 523,84 eurot ning hüvitama riigilõivu 86,29 eurot ja menetluskulu 20 eurot (dtl 74–75). Asja materjalide põhjal ei saa teha järeldust, et puudutatud isiku poolt 31.12.2020, 09.02.2021 ja 22.12.2022 maksed on tehtud just avalduses nõutava perioodi võlgnevuse katteks. Kuigi avaldaja ei ole esitanud konkreetset arvestust november 2020 seisuga märgitud võlgnevuse 5385,58 eurot kujunemise osas, nähtub avaldaja selgitustest ja tõenditest, et avalduse esitamisel ning ka pärast seda oli puudutatud isikul jätkuvalt avaldaja ees varasemast perioodist võlgnevus. Näiteks olid ka perioodil 01.12.2020-31.03.2022 käimas puudutatud isiku suhtes algatatud täitemenetlused tsiviilasjades nr 2-19-10484 ja 2-20-145317 avaldaja kasuks väljamõistetud võlgnevuste sissenõudmiseks (dtl 570-579). 31.12.2020 ja 09.02.2021 tehtud maksete selgituseks on märgitud: „W.Y Liiva 3-23 võlgnevuse tasumine“ (dtl 580). Selle põhjal saab eeldada, et maksete eesmärgiks oli tekkinud võlgnevuse, mitte jooksvate arvete tasumine. 22.12.2022 kohaliku omavalitsuse poolt avaldajale tehtud makse osas ei nähtu, mille katteks see täpselt tasutud on. Avaldaja on korduvalt kinnitanud, et puudutatud isiku või tema eest tehtud maksed ei ole arvestatud käesolevas asjas nõutava võlgnevuse, vaid varasemate kohtulahendite alusel tekkinud võlgnevuste katteks. Tulenevalt VÕS § 88 lg-st 4 kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja. Praegusel juhul ei ole puudutatud isik eelnimetatud makseid tehes määranud, milliste kohustuste katteks ta need teeb. Puudutatud isik on alles 24.05.2023 asunud maakohtus väitma, et 31.12.2020, 09.02.2021 ja 22.12.2022 tehtud maksed on tasutud avalduses nõutava perioodi võlgnevuse katteks. Ringkonnakohus leiab, et avaldajal oli VÕS § 88 lg-st 4 õigus määrata, et maksed on arvestatud varasema võlgnevuse katteks. Seega puudub alus puudutatud isiku poolt viidatud 637,45 eurot käesolevas avalduses nõutavast summast maha arvestada ning avaldaja põhinõue on 1673,28 euro ulatuses põhjendatud ning see tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
12.6.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni täiendatud avalduse esitamiseni 12.05.2022 ning viivise põhivõlalt TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.05.2022 kuni võla tasumiseni. Ringkonnakohus võtab viivise arvutamisel aluseks avaldaja poolt 04.11.2024 esitatud täiendatud viivisearvestuse (dtl 613), kuid korrigeerib arvete summasid tulenevalt käesoleva määruse p-s 12.4 toodust. Sellest tulenevalt kujuneb viivisevõlgnevus järgmiselt: 1) detsember 2020 (arve 93,41 eurot, ajavahemik 01.02.2021-12.05.2022) eest 9,54 eurot; 2) jaanuar 2021 (arve 150,85 eurot, ajavahemik 01.03.2021-12.05.2022) eest 14,48 eurot; 3) veebruar 2021 (arve 128,42 eurot; ajavahemik 01.04.2021-12.05.2022) eest 11,46 eurot; 4) märts 2021 (arve 127,78 eurot; ajavahemik 01.05.2021-12.05.2022) eest 10,56 eurot; 5) aprill 2021 (arve 134,19 eurot; ajavahemik 01.06.2021-12.05.2022) eest 10,18 eurot; 6) mai 2021 (arve 60,69 eurot; ajavahemik 01.07.2021-12.05.2022) eest 4,20 eurot; 7) juuni 2021 (arve 57,85 eurot; ajavahemik 01.08.2021-12.05.2022) eest 3,61 eurot; 8) juuli 2021 (arve 65,96 eurot; ajavahemik 01.09.2021-12.05.2022) eest 3,67 eurot;
9) august 2021 (arve 58,86 eurot; ajavahemik 01.10.2021-12.05.2022) eest 2,89 eurot; 10) september 2021 (arve 57,37 eurot; ajavahemik 01.11.2021-12.05.2022) eest 2,43 eurot; 11) oktoober 2021 (arve 94,69 eurot; ajavahemik 01.12.2021-12.05.2022) eest 3,38 eurot; 12) november 2021 (arve 99,20 eurot; ajavahemik 01.01.2022-12.05.2022) eest 2,87 eurot; 13) detsember 2021 (arve 140,51 eurot; ajavahemik 01.02.2022-12.05.2022) eest 3,11 eurot; 14) jaanuar 2022 (arve 151,02 eurot; ajavahemik 01.03.2022-12.05.2022) eest 2,42 eurot; 15) veebruar 2022 (arve 121,14 eurot); ajavahemik 01.04.2022-12.05.2022) eest 1,12 eurot; 16) märts 2022 (arve 131,34 eurot; ajavahemik 01.05.2022-12.05.2022) eest 0,35 eurot. Seega on puudutatud isiku viivisevõlgnevus 12.05.2022 seisuga 86,27 eurot. Nimetatud summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Samuti tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis põhivõlalt (1673,28 eurolt) alates 13.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1673,28 eurot, 12.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 86,27 eurot ning viivis põhinõudelt (1673,28 eurolt) alates 13.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Võttes aluseks 12.05.2022 (st enne avalduse menetlusse võtmist) esitatud avalduse täpsustuse, jääb avaldus rahuldamata põhivõla 828 euro (2501,281673,28), sissenõutavaks muutunud viivise 450,16 euro (536,43-86,27) ning 1673,28 eurot ületavalt põhivõla summalt arvestatava edasiulatuva viivise nõudes.
14.Seoses avalduse osalise rahuldamisega muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel ka menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Kuna avaldus kuulub rahuldamisele 58% ulatuses, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel 58% ulatuses puudutatud isiku kanda ning 42% ulatuses avaldaja kanda.
15.TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.