Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue Lääne-Harju vald, Xxx alevik, Xxx tn 3 korteriühistu esitas 24.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2363,32 euro saamiseks. Kohus tegi 26.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.03.2022 aadressil xxx. Võlgnik T B esitas 24.03.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.04.2022 määrusega anti vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg-le 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Avaldaja Lääne-Harju vald, Xxx alevik, Xxx tn 3 korteriühistu esitas 27.04.2022 kohtule avalduse puudutatud isiku T Bi vastu ühistu majandamiskulude nõudes. Puudutatud isik on Xxx 3 korteriühistu liige ja talle kuulub korteriomand asukohaga xxx. Avaldaja osutab Xxx 3 elamu haldamise-, hooldamise- ja majandamise teenuseid, mille eest esitab avaldaja igakuiselt kõikidele korteriomanikele kommunaalarveid sh puudutatud isikule. Puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees on kujunenud alates 2020. aastast, kui ta jättis osaliselt või täielikult arved tasumata, teostades kuluarvetele makseid ebakorrapäraselt. Pooled on varasemalt korduvalt vaielnud majandamiskulude tasumise üle tsiviilasjas nr 2-19-xxx, kus lahendus päädis poolte kompromissiga. Puudutatud isik ei asunud kompromissi täitma ning avaldaja on võlgnevuse esitatud täitemenetlusse sissenõudmiseks. Puudutatud isiku võlgnevuse osas on tehtud 13.01.2021 Pärnu Maakohtu määrus ts 2- 20-xxx, millega kohustati võlgnikku T B tasuma avaldajale xxx korteriühistu põhinõudeid summas 2352,62 eurot ja kõrvalnõudeid summas 523,84 eurot ning hüvitama riigilõivu 86,29 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. 01.04.2021 esitas T B avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 025/2021/10, mille kohus jättis rahuldamata ning lisandusid kohtukulud summas 80,00 eurot. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on kohtumenetluse tsiviilasjas 2-22-xxx võlgnevuse sissenõudmiseks. Avaldaja leiab, et alates 1.12.2020 kuni 31.03.2022 on sissenõutavaks muutunud võlgnevus põhiosas 2501,28 eurot ja viivis 516,41 eurot, mille puudutatud isik peaks talle tasuma. Avaldaja on esitanud igakuiselt arved, mida puudutatud isik ei ole tasunud. Avaldaja selgitab, et täitemenetluses laekunud summad on varasemate võlgnevuste so kohtulahendites väljamõistetud nõuete tasumiseks arvestatud, mis nähtub ka kohtutäituri poolt lisatud selgitustes. Täitemenetluses on laekunud perioodil 22.12.2020 – 28.03.2022 summas 3989,15 eurot ning on arvestatud kohtulahendite nr 2-19-xxx; 2-20-xxx ja 2-21- xxx alusel avaldaja kasuks väljamõistetud nõuete tasumiseks. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik nõuet ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Puudutatud isikule kuuluva korteriomandi üldpind on 47,40 m2 ning see on xxx mõttelist osa kinnistust. Põhikirjas ei ole erisusi majandamiskulude kandmisel ette nähtud. Järelikult tuleb majandamiskulud kanda proportsionaalselt kaasomandi osale.

Avaldaja ei ole tõendanud, et korteriühistu on vastu võtnud otsused majanduskava kinnitamiseks, ei ole tõendatud, et korteriühistu oleks sõlminud lepinguid teenuste osutamiseks, ei ole tõendatud osutatud teenuste hind. Puudutatud isik palub avaldajal esitada erinevate kululiikide jaotust korteriomanike vahel tõendavad dokumendid. Puudutatud isikul on tekkinud kahtlus majandamiskulude korteriomanike vahel jagamise seaduslikkuses. Talle ei ole arveid esitatud. Puudutatud isiku hinnangul saab kohus menetleda nõuet arvete osas mis olid muutunud sissenõutavaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks. Avaldaja esindaja on avalduse allkirjastanud 27.04.2022 ja ka siis ei olnud veel sissenõutavaks muutunud arve TE04075 maksetähtajaga 30.04.2022. Menetluse käigus nõustus puudutatud isik, et avaldajal on õigus nõudele summas 637,45 eurot (küte 484,25 eurot, prügi 53,38 eurot, vesi ja kanalisatsioon 176,93 eurot ning üldelekter 22,89 eurot), kuid ei nõustu ülejäänud nõude summaga. Menetluse käigus esitas puudutatud isik täiendavad vastuväited, et avaldaja ei ole saatnud puudutatud isiku elektronposti aadressile 17.11.2019 ega 07.09.2022 toimunud korteriomanike üldkoosoleku teateid, seega on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Menetluse käik Kohus tegi pooltele korduvalt ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik tunnistab avaldaja nõuet 637,45 euro osas, seega kohus ei analüüsi menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt küttekulude, prügiveokulude, vee ja kanalisatsiooni teenuse kulude ja üldelektri kulude põhjendatust sh korteriühistu ja teenuse pakkuja lepingute olemasolu, korteriühistu õigust lepinguid sõlmida, kulude jaotamise proportsiooni korteriühistu sees ning puudutatud isikule esitatud arvete suurust. Poolte vahel on vaidlus hooldusteenuse, kindlustusmaksete, reservkapitali maksete, ühistu laenu ja üldvee eest tasumisele kuuluvate summade üle. Puudutatud isik ei tunnista ka viivist. Pooled vaidlevad nõude põhiosa ja viivise summa üle ning selle üle, kas puudutatud isikut teavitati korteriomanike üldkoosolekute toimumisest. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 ja 2 teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ning peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KrtS § 40 lg 1 sätestab kohustuste jaotuse korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel. KrtS § 40 lg 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha seadusest erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Xxx 3 KÜ põhikirja punktides 3.2, 4.9 ja 4.11 on fikseeritud liikme kohustused mh elaniku kohta arvestatud sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule.

Puudutatud isiku tegevus ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Puudutatud isik on esitanud korduvalt erinevates kohtumenetlustes väite, et talle ei ole majandamiskava ja korteriühistu poolt sõlmitud lepinguid teatavaks tehtud, nõudnud korduvalt alus dokumentide esitamist ning väitnud, et teda ei ole ühistu koosolekule kutsutud. Kohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas puudutatud isiku tegevus üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste seaduspärasuse vaidlustamisel ligikaudu neli aastat pärast koosolekut. Puudutatud isik väitis, et avaldaja ei ole saatnud puudutatud isiku elektronposti aadressile 17.11.2019 ega 07.09.2022 toimunud korteriomanike üldkoosoleku teateid. Samuti on puudutatud isik esitanud kohtule valeväiteid selle kohta, et talle ei ole arveid esitatud. Kohtule on esitatud korteriühistu Xxx 3 ning elamu Xxx 3 Xxxl korteriomanike 17.11.2019 korduvkoosoleku protokoll (dtl 381), milles järgi võeti vastu majanduskava (dtl 382). Kohtule on esitatud 09.05.2023 menetlusdokumendiga 07.09.2022 koosoleku kutse ja koosoleku protokoll (dtl 385). Korteriühistu juhatuse liige selgitas kohtule kohtuistungil, et koosoleku kutse pannakse üles elamukoridori. Kohtul ei ole kahtlust selle väite õigsuses. Kohtule esitatud korteriühistu Xxx 3 2022/2023 majanduskavast on näha kulude arvestus, remondifondi (reservkapitali) suurus, laenu suurus, hooldusteenuse suurus jm elamu haldamiseks vajalike kulude suurus. Koosolekut protokollidest nähtub, et kutse koosolekule on pandud elamu trepikotta koos majanduskava projektiga. Koosolek on protokolli kohaselt olnud otsustusvõimeline. Puudutatud isiku väited, selle kohta, et koosoleku kokkukutsumisel on rikutud kokkukutsumise korda, on paljasõnalised. Kohus saab eeldada, et koosolek on otsustus võimeline ja ühistu otsused kehtivad. Puudutatud isik peab oma vastuväite puhul esitama vähemalt põhistused, miks on tema arvates kokkukutsumise korda rikutud. Kohtu hinnangul ei ole ta tõsiseltvõetavaid põhistusi esitanud. Kohtule esitatud arvetest on näha puudutatud isiku rahalise kohustuse suurus, võlgnetav summa ning ka viivis. Kohtule 09.05.2023 eitatud menetlusdokumendis on dokumendi sees esitatud ka välja võte poolte kirjavahetusest, kust on näha, et arved on puudutatud isikule tema e-posti aadressil väljastatud. Seega on puudutatud isiku väide, et talle ei ole arveid saadetud, valed. Avaldaja on arvete esitamist tõendanud. Hooldusteenuse nõue Hooldusteenuse suurus on 2019 majandamiskavas ette nähtud, selleks on 0,2933364 ja 2022 majanduskavas 0,310386 eurot ruutmeetrile. Puudutatud isiku puhul seega maksimaalselt vastavalt 13,90 ja 14,71 eurot (47,40 ruutmeetrit * 0,2933364 / 0,310386). Kohtu hinnangul vastab see puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud maksete suurusele, näiteks on veebruaris 2022 esitatud arvel kajastatud remondifondi tasu suuruseks 5,69 eurot. Kindlustusmaksete osas on puudutatud isik esitanud vastuväite, kuid avaldaja ei ole arvetel kindlustust kajastanud. Reservkapitali maksete nõue Reservkapitali maksed on majandamiskavas ette nähtud, selleks on 0,278531 eurot eluruumi ruutmeetri kohta. Puudutatud isiku puhul seega maksimaalselt 13,20 eurot kuus (47,40 ruutmeetrit * 0,278531). Kohtu hinnangul vastab see puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud maksete suurusele, näiteks on veebruaris 2022 esitatud arvel kajastatud remondifondi tasu suuruseks 11.10 eurot. Ühistu laenu nõue Korteriühistu Xxx 3 ja xxx AS vahel sõlmitu laenuleping laenuleping nr. xxx nähtub, et laenuleping on sõlmitud perioodiks 27.07.2008-30.06.2022. Mõlemas majandamiskavas on ette

nähtud ka laenu kuluarvestus, selleks on 0,572498 eurot ruutmeetri kohta. Puudutatud isiku puhul seega maksimaalselt 27,1364052 eurot kuus (47,40 ruutmeetrit * 0, 572498).Kohtu hinnangul vastab see puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud maksete suurusele, näiteks on aprillis 2021 esitatud arvel ühistu laenu suuruseks märgitud  eurot. Üldvee eest on korteriühistu saanud arveid (12.2020 arve dtl 149; 01.2021 arve dtl 158; 02.2021 arve dtl 164; 03.2021 arve dtl 173; 04.2021 arve dtl 179; 05.2021 arve dtl 183; 06.2021 arve dtl 184; 07.2021 arve dtl 188; 08.2021 arve dtl 195; 09.2021 arve dtl 201; 10.2021 arve dtl 204; 11.2021 arve dtl 2011; 12.2021 arve dtl 217; 01.2022 arve 223; 02.2022 arve dtl 229; 03.2022 arve dtl 235). Üldvee kulu on avaldaja esindaja selgituste järgi vee kulu, mis on korterite veearvestite ja maja veearvesti vahe, seega on tegemist kuluga, mis on tegelik ühistu liikmete tarbimine. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et avaldaja nõue on kogu ulatuses põhjendatud, osaliselt puudutatud isik seda ka tunnistab. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on avaldaja õigustatud nõudma kohustuse täitmist. Puudutatud isikult tuleb välja mõista põhivõlg 2501,28 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on avaldaja õigustatud nõudma viivist. Avaldaja palub välja mõista viivis kuni avalduse esitamiseni 31.03.2022 summas 516,41 eurot ja ka see kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 järgi 3017,69 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § § 172 lg 1 järgi kannab menetluskulud hagita asjas isik, kelle kasuks menetlus toimus. Kohus võib otsustada, et menetluskulud kannab mõni teine menetlusosaline. Kohtu hinnangul tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest tema on põhjustanud kohtumenetlus. TsMS § 173 lg 1 järgi määrab kohus kulud kindlaks kohtulahendis. Menetluskulud peavad olema mõistlikud ja põhjendatud. Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot ning tasunud ka õigusabi kulude eest. Õigusabikulud kokku 5,5 tundi summas 400,00 eurot, millest kohtuistung 10.02.2023 ajakuluga 1 tund summas 100,00 eurot; avaldaja tasutud riigilõiv summas 50,00 eurot; seisukoha koostamine kohtunõudele ajakuluga 2,5 tundi summas 200,00 eurot ja kohtuistung 8.05.2023 ajakuluga 1 tund summas 100,00. Kohtu hinnangul on esindaja kulu mõistlik ja põhjendatud. Puudutatud isik on ise oma tegevusega tekitanud olukorra, kus on paljasõnaliselt vastuväiteid esitanud ning seetõttu on olnud avaldajal vajadus sellises mahus õigusabi teenus osutamisele. Õigusabi teenuse ulatus ei ole ülepaisutatud, avaldaja esitatud menetlusdokumendid on olnud põhjalikud, vajalikud ja lisatõendite hulk on olnud mahukas. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2025 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.