Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-17874 Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

XXX esitas seadusliku esindaja vahendusel 14.11.2019 Harju Maakohtule hagi XXXi vastu elatise nõudes. Hageja nõuab kostjalt elatist 17.12.2019 telefoni teel antud täpsustuse kohaselt alates 14.11.2019 igakuiselt seadusega ettenähtud alammääras, lisaks soovib hageja tagasiulatuvat elatist perioodi 1.12.2018 kuni 24.10.2019 eest kokku 2880,32 eurot. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud e-posti vahendusel TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kostja, kellele kohus andis vastuse esitamiseks tähtaja, ei ole kohtule vastuväiteid elatise nõude osas esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks vaid selgitada, et perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määruse nr 117 järgi on aastal 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kuna hagejal puuduvad hüvitatavad kulud, puudub alus menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja tasus hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. Elatise nõude esitamine on riigilõivuvaba. Seetõttu on riigilõivuvaba ka elatise nõude menetluses hagi tagamise taotluse esitamine, mistõttu on hagejal õigus esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja taotles tasutud riigilõivu tagastamist kontole, millelt see tasuti. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab tasutud riigilõivu 50 eurot kontole, kust riigilõiv tasuti. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 2(3)

2-19-17874

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.