Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.12.2019.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-12119
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
1080 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja XXX (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja XXX Kostja lepinguline esindaja Alik Karajev
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.08.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt XXXa (endise perekonnanimega XXX, hageja) suhtest XXXiga sündis poeg XXX (kostja). Hagejal ei ole kostja seadusliku esindajaga kunagi olnud perekondlike suhteid. Harju Maakohtu 04.02.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-14-62740 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatis pool Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejal on pikaajalisest abielust (15 aastat) XXX sündinud 04.11.2011 poeg XXX. Seega on hageja ülalpidamisel 2 alaealist last. Arvestades hageja olukorda, kus ta saab kalendrikuus töötasu keskmiselt netos 1033,88 eurot, kuid tema igakuised kulutused on vastavalt: kommunaalkulud 66,70 eurot, korteri üür 116,60 eurot (kalendrikuus kokku 350 eurot), toit kalendrikuus 150 eurot, sideteenused 10 eurot, tervishoid 40 eurot, riided, jalanõud 20 eurot, sõiduvahendi kulud 120 eurot (hageja on puudega, seetõttu kasutab tööle sõitmiseks sõiduautot, kuna pikalt jalgadel olla on raske; igapäevaselt kasutab vererõhu ravimeid), hügieenitarbed 10 eurot, pangalaen 300 eurot, järelmaksud, mis on võetud igapäevaste hädavajalike kodumasinate soetamiseks 300 eurot, elatis XXXle käesolevast aastast 270 eurot. Kokku 1403,30 eurot kalendrikuus, millest selgelt ei jätku miinimumsummas elatise tagamiseks kahele alaealisele lapsele selliselt, et hageja teine alaealine laps ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja tõi välja XXX kulud kalendrikuus: kommunaalkulud 66,70 eurot; korteri üür 116,60 eurot (kalendrikuus kokku 350 eurot); toit kalendrikuus 150 eurot; sideteenused 10 eurot; tervishoid 150 eurot; riided, jalanõud 50 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 50 eurot; (laps vajab regulaarselt logopeedi teenust, millest Eesti Haigekassa hüvitas 5x40 eurot= 200 eurot. Edaspidi tuleb vanematel endal hüvitada), hügieenitarbed 10 eurot, huvialaringid, üritused, puhkuse veetmine 70 eurot. Kokku 533,30 eurot, seega on laps XXX sisuliselt täielikult ainult oma ema ülalpidamisel ja on võrreldes kostjaga ebavõrdses olukorras. Alates 2019 on riigi poolt makstava lastetoetuse suurus 60 eurot lapse kohta kuus (2018. aastal oli toetus 55 eurot lapse kohta kuus). Seda tuleb samuti arvestada elatise tasumisel. Hageja poolt tasutavat elatist tuleb vähendada 30 euro ulatuses. XXX teiste perekonnale hädavajalike kulutusi tasub hageja abikaasa XXX oma töötasust. Lähtudes eeltoodust palub hageja vähendada elatist 150 euroni kalendrikuus alates hagiavalduse esitamisest.
Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja seaduslikule esindajale teadaolevalt saab hageja riiklikku toetust seoses puudega. Hageja enda sõnade kohaselt orienteeruvalt 200 eurot kuus iga kuu alguses ning sellest tingituna maksab ta elatist kostja ülalpidamiseks jooksva kuu alguses, mitte aga eelneva kuu lõpus. Hagiavalduses on tulude kohta märgitud ainult saadav töötasu keskmise suurusega 1033,88 eurot, kuid ei ole märgitud, milline on temale makstav toetus seoses puudega. Hagejale kuulub koos abikaasaga (XXX) ühisomandina 4-toaline korteriomand asukohaga XXX. Kuulutuste portaalis Kuuluta 24 on 17.04.2017 aastal avaldatud kuulutus, mille kohaselt antakse eelpool nimetatud korter üürile ning igakuiseks üüritasu suuruseks on märgitud 250 eurot. Tulenevalt hagiavaldusest ei kasuta hageja temale Kunda linnas kuuluvat korteriomandit oma elukohana ning sellest võib teha järelduse, et korter on tasu eest antud üürile. Kostjale ei ole täpselt teada, kas hageja alaealine laps XXX läks sellel aastal I või II klassi. Tulenevalt XXX isikukoodi andmetest, võib eeldada et ta läks I klassi. Tallinna linn maksab esmakordselt kooli mineva lapse toetust summas 320 eurot. Samuti ei nõustu kostja, et XXX kuluarvestuses on lapse kuludeks arvestatud 1/3 üüritasust. Vastavalt üürilepingu punktile 5 kasutavad eluruumi oma elukohana 4 isikut, sh XXX, XXX, XXX ja XXX. Samuti tuleb jagada 4-ks ka kulutused kommunaalteenustele, sh sideteenused. Kostja hinnangul ei oma mingit tähtsust antud asjas hageja kulutused laenudele. Kostja ülalpidamiseks seisuga kuni 01.09.2019 aastal kulub igakuiselt keskmiselt mitte vähem kui 731,52 eurot. Kohtu põhjendused
eelnevast loeb kohus tuvastatuks, et 2014/2015 aastal vastasid kostja igakuised kulud vähemalt miinimumsuurusele.
Kohus selgitab, et TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Käesoleval juhul ei ole hageja ülalpeetavate ring võrreldes tsiviilasja nr 2-14-62740 kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud. Tsiviilasjas nr 2-14-62740 esitati hagiavaldus 17.12.2014 ning otsus tehti 04.02.2015. 04.11.2011 sündinud lapse olemasolu ei saa olla uueks asjaoluks, millega ei oleks saanud juba tsiviilasja 2-14-62740 lahendamisel arvestada. Nimetatud asjaolu oli võimalik hagejal välja tuua juba eelnevas menetluses. Seega ei saa kohtu hinnangul elatise vähendamisel käesoleval juhul arvesse võtta asjaolu, et hagejal on teine laps. Kohus ei pea seega vajalikuks eraldi hinnata ka XXX igakuiseid kulusid.
kohus seisukohal, et osaliselt on kulud ülepaisutatud. Nimelt ei nähtu hageja pangakonto väljavõttest, et hageja teeks igakuiseid kulutusi laenu ja järelmaksu osas kokku 600 euro ulatuses. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt võivad nimetatud kulutused olla igakuiselt keskmiselt ca 450 euro suuruses. Samuti juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et laenukohustuse olemasolu ei ole kohtu hinnangul iseenesest elatise vähendamise aluseks. Laenukohustuste võtmine on olnud hageja enda vaba valik. Nimetatud valikute tegemisel tuleb aga arvestada oma muude kohustuste olemasoluga, eelkõige alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisega. Ka Neste Eesti AS arve ei tõenda iseenesest igakuiste kulude olemasolu. Samas on kohtu hinnangul usutav, et teatud kulutused transpordile (s.h kütusele) hagejal igakuiselt seoses tema puudega tekivad. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kuulub hagejale ja tema abikaasale korteriomand Kundas (tlk 29-30), mida on soovitud ka välja üürida (tlk 31). Kuna tegemist ei ole hageja elukohaga, siis on kohtu hinnangul võimalik nimetatud korterit üürida või maha müüa ning sellega seonduvalt täiendavalt tulu teenida. Muu vara olemasolu ei ole kohus hagejal tuvastanud.
kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Hageja on viidanud, et lapse emale laekub lastetoetus. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes hageja taotlusel ja juhul, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Arvestades käesolevas tsiviilasjas väljatoodud asjaoludega (eelkõige hageja tervisliku ja majandusliku seisundiga), siis on põhjendatud arvestada ka lastetoetuse laekumisega emale. Kohus peab võimalikuks seega elatist täiendavalt vähendada 30 euro ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.