Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hagejad kostja ja hageja seadusliku esindaja lapsed, kes elavad koos hageja seadusliku esindajaga. Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5417 kinnitas kohus vanemate kompromissi, millega kohustus kostja tasuma hagejale I elatist 156.00 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja hagejale II elatist 170.00 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kompromissi sõlmimise ajal elas kostja koos perega ning tasus eluasemekulude eest ja muul viisil vahetult elatist. Kostja elab nüüd hagejatest eraldi ning üleval ei pea. Hagejad paluvad suurendada kostjalt väljamõistetud elatist kummagi hageja kasuks igakuise elatise miinimummääras alates 18.12.2018 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja kontole. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 1920.00 eurot, millele lisandub viivis. Vastaspoole menetluskulude nimekirjale hagejad tähtaegselt seisukohta ei esitanud. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagi ei tunnista. Ta selgitab, et kostja ülalpidamisel on kokku neli alaealist last, kes on sündinud 2014. ja 2016. aastal. Asjaolud ei ole võrreldes vanemate vahelise kompromissilepingu kinnitamisega muutunud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et lapsetoetuse arvelt on igal juhul hagejate vajadused kaetud. Menetluskulud palub kostja jätta hagejata kanda ning välja mõista neilt menetluskuluna 1122.00 eurot, millele lisandub viivis. Vastaspoole menetluskulude nimekirjale hagejad tähtaegselt seisukohta ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Seega on hagejatel õigus nõuda väljamõistetud elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejad on kostja ja hageja lepingulise esindaja lapsed. Samuti selles, et Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega nr 2-17-5417 kinnitas kohus vanemate kompromissi, millega kohustus kostja tasuma hagejal I elatist 156.00 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja hagejale II elatist 170.00 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. (tl 18-19). Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei täida ka nimetatud kohtuotsust ning hagejad ei ole otsuse sundtäitmiseks pöördunud kohtutäituri poole (vt nt tl 72 pöördel – tl 73). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast Harju Maakohtu 20.11.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-175417 on muutunud hagejate vajadused sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud