Kohus Kohtu koosseis
Harju Maakohus kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
27. september 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-14-58087
Tsiviilasi
A. T. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik A. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); võlausaldaja 1 Eesti Vabariik Xxxx kaudu (registrikood xxxx, asukoht xxxx); võlausaldaja 1 lepinguline esindaja Tuuliki Lorvi (e-post xxxx); võlausaldaja 2 E aktsiaselts (registrikood xxxx, asukoht xxxx); võlausaldaja 2 lepinguline esindaja Kristjan Vahar (e-post [email protected]).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Tsiviilasi nr 2-14-58087
I Asjaolud Harju Maakohtu 21.11.2014 määrusega kuulutati välja A. T. pankrot. Kohus lõpetas 14.10.2015 määrusega A. T. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas kohustustest vabastamise menetluse, määrates usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku enda. 14.10.2015 määruse kohaselt oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) 2723.55 eurot ja E aktsiaselts 1577.93 eurot. 14.10.2020 möödus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat. 01.12.2020 toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik, et soovib enda kohustustest vabastamist. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid nii palju, kui on suutnud. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel viibinud kinnipidamisasutuses ajavahemikel oktoober 2015 – 06.12.2018 ning 08.10.2020 – 31.12.2020. Kui võlgnikul on kinnipidamisasutuses olnud võimalus töötada, siis on ta seda teinud ja oma töötasust võlgnevusi tasunud. Vanglast vabanemisel on olnud raske töökohta leida, sest peale võlgniku tausta uurimist pole teda tahetud tööle võtta. Peale 31.12.2020 vanglast vabanemist pole võlgnikul võimalik võlausaldajatele väljamaksete tegemist jätkata, sest ta peab hakkama tööd otsima ega tea, millal selle leiab. Võlausaldaja Eesti Vabariik Xxxx kaudu on 23.09.2021 vastuses kohtule teatanud, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud 2187.25 eurot ja nõude jääk on 536.30 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja E aktsiaselts on 30.10.2020 vastuses kohtule teatanud, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 17.09.2021 vastuses on E aktsiaselts kohtule teatanud, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud 1268.12 eurot ja võlgnevuse jääk on 309.81 eurot. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Harju Maakohtu 21.11.2014 määrusega kuulutati välja A. T. pankrot. Harju Maakohtu 14.10.2015 määrusega lõpetas kohus A. T. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja alustas kohustustest vabastamise menetluse, määrates usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku. Käesolevaks ajaks on võlgniku A. T. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt PankrS §-le 175.
Tsiviilasi nr 2-14-58087 Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 01.12.2020 toimunud kohtuistungil võlgniku ära. Võlausaldaja E aktsiaselts esitas oma seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise osas kirjalikult ning teatas, et jääb kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ega soovi kohtuistungil osaleda. Võlausaldaja Eesti Vabariik kohtuistungile ei ilmunud. Võlgniku pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuande kohaselt jäi Eesti Vabariigil (Xxxx kaudu) saamata 2723.55 eurot ja E aktsiaseltsil jäi saamata 1577.93 eurot. 17.09.2021 vastuses on E aktsiaselts kohtule teatanud, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud 1268.12 eurot ja võlgnevuse jääk on 309.81 eurot. Võlausaldaja Eesti Vabariik Xxxx kaudu on 23.09.2021 vastuses kohtule teatanud, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud 2187.25 eurot ja nõude jääk on 536.30 eurot. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. PankrS § 175 lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgniku 01.12.2020 toimunud kohtuistungil esitatud selgituste ja võlausaldajate 17.09.2021 ning 23.09.2021 vastuste kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega ning tasunud Eesti Vabariigile 2723.55 euro suuruse võla katteks 2187.25 eurot ning E aktsiaseltsile 1577.93 euro suuruse võla katteks 1268.12 eurot. Võlgnik on kohtule selgitanud, et on kohustustest vabastamise menetluse kestel viibinud korduvalt kinnipidamisasutuses, kus ta on võimaluse korral töötanud ja töötasust võlausaldajatele võlgnevuste katteks väljamakseid teinud. Vanglast vabanemisel on tal olnud raskusi töökoha leidmisega, sest peale taustauuringuid ei ole tööandjad soovinud teda tööle võtta. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on kinnipidamisasutuses võimaluse korral töötanud ning selle tulemusel suutnud võlausaldajate ees oma kohustusi arvestatavas ulatuses täita, ei saa käsitleda kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgnik on 01.12.2020 kohtuistungil selgitanud, et peale vanglast vabanemist 31.12.2020 pole tal võimalik võlausaldajatele väljamaksete tegemist jätkata, sest ta peab hakkama tööd otsima ega tea, millal selle leiab. Riigikohus on oma 04.05.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 asunud seisukohale, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. Kohtu hinnangul on A. T. majanduslik olukord eriti raske, võlgnik on võimaluste piires võlausaldajatele väljamakseid teinud, tasudes oma kohustusi võlausaldajate ees arvestatavas ulatuses ning kohus
Tsiviilasi nr 2-14-58087 ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik rohkem panustada oma võlgade likvideerimisse. Kohus on seisukohal, et A. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A. T. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg teisest lausest 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.