Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: Hagejalt saabus 30.10.2019 Harju Maakohtule avaldus ja 06.11.2019 selle täpsustus kostjalt elatise väljamõistmiseks miinimumsummas. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 on kuutasu alammääraks 540 eurot, millest 1⁄2 on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 13.12.2017 määrus nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Kostja esitas kohtule 19.11.2019 vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kostja teatas samas kohtule, et on tasunud elatise oktoober 2019 eest summas 250 eurot. Kohus selgitab, et kuivõrd elatis makstakse üldjuhul järgneva kalendrikuu eest ette, mõistab kohus elatise välja alates hagiavalduse esitamisest 30.10.2019. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtule esitatud materjalidest nähtub hagejale menetluskulude tekkimine summas 600 eurot, mille kostja vastu vaidleb, leides, et ta ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Käesolevas asjas asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 50% ulatuses ehk summas 300 eurot. Kohus nõustub osaliselt kostja poolt toodud vastuväidetega hageja menetluskulude osalise põhjendamatuse osas. Elatise nõude esitamine ei ole oma olemuselt kuigi keerukas ning sisulist arutelu menetluses ei ole toimunud (kostja on hagi õigeksvõtnud). Samuti lähtudes eelkõige lapse huvidest ning asjaolust, et kohus saab eeldada hagi esitamise põhjendatust elatise väljamõistmiseks, ei ole ka põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostjalt täies ulatuses välja mõistmata. Kohus rahuldab osaliselt hageja taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja summas 300 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.