Perekonnaõigus › Abielulahutus

sihtasutuses ravil olla aasta. Kostja ei ole hagejat pea aasta näinud ega temaga suhelnud. Kodust lahkumise põhjuseks peab kostja enda alkoholisõltuvust. Kostja ei soovi abielu lahutamist, soovib leppimisaega. Kostja leiab, et pärast ravi saamist, on tal võimlik hagejaga suhteid parandada ning kooselu taastada. Praegusel ajal puudub aga kostjal võimalus sihtasutusest lahkuda ning kohtuistungile ilmuda. Kohus andis pooltele leppimiseks aega kuni 02.12.2019. Kohus selgitas ka, et kui hageja ei võta hagi tagasi kuni 02.12.2019, teeb kohus käesolevas tsiviilasjas lahendi 04.12.2019. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud ära hageja kohtuistungil ja kostja telefoni teel ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 20.07.2016 Ida-Viru Maavalitsuses. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungitel jäi hageja oma nõude juurde. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Toimiku materjalidest ja hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kostja avaldas ärakuulamisel, et poolte abielulisi suhteid on võimalik taastada, soovis leppimisaega. Kohus määras pooltele leppimiseks aega kuni 02.12.2019. Kuivõrd hageja kohtu poolt määratud ajaks hagi tagasi ei võtnud, asub kohus seisukohale, et abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.