Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Avaldus 05.10.2015. a esitas Ingrid Reinu (esindaja vahendusel) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja avalduse OÜ Rupak (kustutatud) likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldusest nähtuvalt OÜ Rupak (registrikood 10863096) kustutati 02.09.2015 registrist Tartu maakohtu registriosakonna 22.06.2015 määrusega nr Ä 30029512/2 äriseadustiku § 60 lg 3 alusel. Sundlõpetamise põhjusena on märgitud majandusaasta aruannete esitamata jätmine perioodil 2007 kuni 2009. Vastavalt avaldajal olevale informatsioonile oli majandusaasta aruannete esitamata jätmise põhjuseks asjaolu, et OÜ-l Rupak puudus sel perioodil majandustegevus. Avaldaja mõistab, et nimetatu ei saa olla õigustuseks aruannete esitamata jätmisele, kuid nimetatud fakt omab tähtsust selles osas, et osaühingu registrist kustutamisel puudus osaühingu juhatusel ja osanikel pahatahtlus või soov vältida oma kohustuste täitmist. OÜ-l Rupak oli kustutamise seisuga vara ja kohustusi - OÜ Rupak nimel on * asuv * kinnistu, registriosa number *. Samuti olid OÜ-l Rupak täitmata kohustused EMTA eest summas 322 eurot ja Hades Grupp OÜ (registrikood 11208198) ees, summas 2932 eurot. Avaldaja OÜ Rupak registrist kustutamise aegse osaniku ja juhatuse liikmena soovib likvideerida võlgnevuse eelnimetatud võlausaldajate ees läbi osaühingule kuuluva kinnistu võõrandamise ning selleks on vajalik viia läbi OÜ Rupak täiendav likvideerimismenetlus ja rakendada täiendavaid likvideerimisabinõusid. OÜ Rupak täiendava likvideerimisega ei kahjustata ka kolmandate isikute õigusi – vastupidiselt saavad rahuldatud kolmandate isikute (vähemalt EMTA ja Hades Grupp OÜ) nõuded OÜ Rupak vastu, mis vastasel korral jääks rahuldamata, samuti suunataks osaühingu nimel olev kinnistu uuesti tsiviilkäibesse ning kinnistul tekiks uus omanik kõigi õiguste ja kohustusega. Avaldaja on andnud oma nõusoleku enda kandmiseks OÜ Rupak likvideerijana registrisse ning on nõus viima läbi OÜ Rupak likvideerimise. Avaldajal on õigustatud huvi käesoleva avalduse esitamiseks põhjusel, et ta on OÜ Rupak osanik ja juhatuse liige, kellel muuhulgas oleks likvideerimismenetluse korral õigus jaotisele. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 11 sätestab, et hagita asi on muu hulgas juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 60 lg 5 sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku

nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Avaldaja on avaldanud, et OÜ-l Rupak (kustutatud) on vara, s.o * asuv * kinnistu, registriosa number *. Kohtule on esitatud kinnistusraamatu väljatrükk, millest nähtuvalt kuulub avalduses nimetatud kinnistu Osaühingule Rupak (registrikood 10863096). Kinnistu pindala on 23 865 m2 ja sihtotstarve on 100% tootmismaa. Eeltoodust tulenevalt on kinnitamist leidnud, et äriühingule kuulub vara ning vajalikud on likvideerimisabinõud. Seega on põhjendatud OÜ Rupak likvideerimismenetluse läbiviimine. TsMS § 603 lg 1-3 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijaks võib kohus nimetada muu hulgas pankrotihalduri. Isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 kohaselt ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Ingrid Reinu oli OÜ Rupak juhatuse liikmeks ning on avalduses kinnitanud, et ta on nõus tema määramisega OÜ Rupak likvideerijaks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Ingrid Reinu ei vastaks likvideerija nõuetele. Eeltoodu alusel määrata OÜ Rupak likvideerijaks Ingrid Reinu. Kohus hoiatab likvideerijat, et ÄS § 220 järgi likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest samamoodi nagu juhatuse liikmed. Kohus selgitab, et TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees ja likvideerijal tuleb peale likvideerimismenetluse lõpuleviimist esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise kohta. TsMS § 4772 lg 2 järgi võib kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 41 lg 4 esimese lause kohaselt lõpetavad likvideerijad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. TsÜS § 43 lg 1 kohaselt võib pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara jagada välja isikutele, kes seaduse, põhikirja või ühingulepingu kohaselt on selleks õigustatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 215 lg 1 sätestab, et pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani. ÄS § 215 lg 3 kohaselt peavad likvideerijad lõppbilansi ja vara jaotusplaani esitama osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama. Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. TsMS § 173 lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama §-i lg 2 järgi määra maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilasjas kantud menetluskuluks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus jätab nimetatud menetluskulu OÜ Rupak kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.