Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Gaida Kivinurm ja Margo Klaar
Kohtuasi
Avatar OÜ hagi OÜ Puffet Invest vastu lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 6 695.04 eurot Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. juuni 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Avatar OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Avatar OÜ (registrikood: 10691324), lepinguline esindaja Kersti Puuri Kostja (vastustaja): OÜ Puffet Invest (registrikood: 10672835), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. juuni 2015 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Rahuldada Avatar OÜ apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Tsiviilasi nr 2-14-18062 Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.30.04.2014 esitas Avatar OÜ Harju Maakohtule hagi OÜ Puffet Invest vastu lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale tõlketeenust ning esitas selle eest kostjale neli arvet: 1) 23.08.2010 arve nr 1601, 3710,15 eurot maksetähtajaga 06.09.2010, 2) 15.10.2010 arve nr 1716, 186,46 eurot maksetähtajaga 22.10.2010, 3) 09.02.2011 arve nr 11065, 1479,64 eurot maksetähtajaga 19.02.2011, 4) 27.05.2011 arve nr 11172, 139,52 eurot maksetähtajaga 27.05.2011. Hageja on jätnud arved tasumata, kokku 5 515,77 eurot. Kõik arved on muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda viivist 0,02% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja on jätnud tasumata 5 515,77 eurot, on hagejal õigus nõuda viivist 1179,27 eurot. Kostja saatis 29.09.2011 e-maili, kus kostja kinnitab suulist kokkulepet võlgnevuste tasumisega tegelemise kohta. Nimetatud e-kiri tuleb lugeda nõude tunnustamisena, seega nõude aegumine katkes ja algas uuesti.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et arvetest nr 1601 summas 3710,15 eurot ja 1716 summas 186,46 eurot tulenevad nõuded on aegunud tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 ja § 147 lg 3 hiljemalt 31.12.2013. TsÜS § 144 kohaselt aeguvad koos põhinõudega kõrvalkohustusest tulenevad nõuded ka juhul kui need ei oleks eraldi veel aegunud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 05.03.2014 ja peale kostja poolt sellele vastuväite esitamist hagiavalduse Harju Maakohtule 30.04.2014. Kostja ei ole kunagi aktsepteerinud arvetest nr 1601 ja 1716 tulenevat nõuet ning ei ole hagejale tunnistanud nendest arvetest tulenevat nõude olemasolu. Hageja tõlgendus, et kostja on 12.01.2011 tunnustanud arvetest 1601 ja 1716 tulenevat võlgnevust, ei vasta tõele, kuna kostja avaldas hoopis imestust, miks hageja need arved saatnud on (vt lisa 59) ning antud e-kiri ei tõenda, et kostja oleks nõuet tunnistanud. Hageja esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, kas üldse, millistel tingimustel ja millistes mahtudes on tõlked tegelikkuses kostjale üle antud ning kas hageja poolt arves väljendatud ühikuhinnad vastavad tegelikkuses kokkulepitule. Hageja poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu spetsifikatsioone, millest saaks teha järelduse arve toodud mahtude ja hinna vastavuse osas.
3.Harju Maakohtu 12.12.2014 määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.01.2015 määrusega maakohtu määruse ning saatis hagi menetluse jätkamiseks maakohtusse tagasi. 27.04.2015 edastas maakohus pooltele e-maili, kus teatas, et jätab hageja 20.10.2014 esitatud lisad nr 1 – 57 ja lisad nr 59-61 menetlusse võtmata. Kohus võttis lisad nr 62-65 tõendina vastu. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohtu 09.06.2015 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Maakohus põhjendas, et hageja on esitanud nõude alusena asjaolu, et hageja osutas kostjale tõlketeenust ning esitas selle eest kostjale neli arvet vahemikus 23.08.2010-27.05.2011. Hageja nõue on kvalifitseeritav VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel. Kohus asus seisukohale, et hageja 2(7)
Tsiviilasi nr 2-14-18062 ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. 18.06.2014 andis kohus pooltele tähtaja nõude aluseks olevate asjaolude väljatoomiseks ja tõendite esitamiseks 30 päeva käesoleva kirja kättesaamisest. Kohus selgitas pooltele, et kuna kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, peab hageja välja tooma nõude aluseks olevad asjaolud ja neid ka tõendama. Hageja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, esitades vaid kostjale väidetavalt esitatud arved. Ainuüksi arvete esitamine ei tõenda võlaõigusliku suhte olemasolu. Eelkõige peab hageja välja tooma, milliseid teenuseid, millistel tingimustel ja kokkuleppel on hageja kostjale osutanud ja esitama vastavad tõendid. Muuhulgas tuleb osutatud teenuste nimetamisel välja tuua iga töö kohta töö kokkuleppimise ja üleandmise aeg, vajadusel tuleb andmed esitada loetavuse huvides tabelina. Kohus andis pooltele täiendavaid selgitusi 23.09.2014 toimunud kohtuistungil. 20.10.2014 esitas hageja oma täiendava seisukoha koos lisadega.
6.20.10.2014 seisukohas tõi hageja esile tabelina, vastavalt esitatud arvetele, tõlketöö nimetuse, kokkuleppe sõlmimise aja ja töö üleandmise aja ning töö hinna kas eraldi või tööde kohta kokku arves. Hageja esitas tööde osa kokkuleppe sõlmimise ja tööde üleandmise kohta lisad 1-57. Vastuses hageja 20.10.2014 seisukohale jäi kostja endiselt seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud, alusetu ja tõendamata. Kohus asus 27.04.2015 määruses seisukohale, et hageja ei ole 20.10.2014 seisukohas TsMS § 236 lg 3 nõuetele vastavalt põhistanud lisade 1-57 asjakohasust. Kohus selgitas, et asjakohaseks väiteks, mida hagejal tuli esile tuua ja tõendada oli eelkõige milliseid teenuseid, millistel tingimustel ja kokkuleppel on hageja kostjale osutanud. Kohus leidis, et hageja tehtud tööd ei saa identifitseerida, mistõttu ei ole võimalik aru saada, millise töö tegemise eest nõuab hageja kostjalt tasu. Hageja ei ole tõendanud, millisele kirja osale ta tugineb. Kohus ei pea (ega tohi) ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (RKTKo 3-2-1109-04 p 25, RKTKo 3-2-1-141-13 p 17). Kohus ei pidanud vajalikuks anda hagejale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sest 18.06.2014 e-kirjaga oli kohus tõendamiskoormust ja tõendite esitamise nõudeid juba selgitanud ning andnud tähtaja tõendite nõuetekohaseks esitamiseks. Kohus kaks korda selgitanud tõendite esitamise nõudeid ning kaks korda andnud hagejale tähtaja tõendite esitamiseks. Hageja 20.10.2014 seisukoha lisa 58 käsitab kohus hageja seisukohtade osana, mitte eraldi tõendina, tegemist on arvete ja tööde koondtabeliga, mis üldjuhul on väga kasulik tööde paremaks süstematiseerimiseks, kuid ei kanna endas iseseisvat tõendiväärtust.
7.Kohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kokkulepete sõlmimist igakordse töö kohta ega igakordse töö tegemist. Kohus lisas täiendavalt, et isegi kui hageja oleks tööde tegemist suutnud tõendada, oleks haginõue osaliselt aegunud. Kohus nõustus kostjaga, et arvetest nr 1601 summas 3 710,15 eurot ja arvest nr 1716 summas 186,46 eurot tulenevad hageja nõuded on aegunud tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 ja § 147 lg 3 hiljemalt 31.12.2013. TsÜS § 144 kohaselt aeguvad koos põhinõudega kõrvalkohustusest tulenevad nõuded ka juhul kui need ei oleks eraldi veel aegunud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 05.03.2014.a ja peale kostja poolt sellele vastuväite esitamist hagiavalduse Harju Maakohtule 30. aprillil 2014.a. Hageja tõlgendus, et kostja on 12.01.2011 tunnustanud arvetest nr 1601 ja nr 1716 tuleneva võlgnevust, ei vasta tõele ning kohus on seda küsimust ka kohtuistungil pooltele selgitanud.
8.Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on kostja tsiviilasja nr 2-14-18062 raames Advokaadibüroo Simson & Variku poolt osutatud õigusteenust 14,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 120,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi maksumus kokku on ilma käibemaksuta 1710,00 eurot. Kostja kinnitab, et on 3(7)
Tsiviilasi nr 2-14-18062 käibemaksukohuslane ning saab selle menetluskuludelt tagasi arvestada. Kostja poolt tehtud toimingud ja ajakulu tsiviilasjas nr 2-14-18062 on alljärgnev: 1) hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, vastuse koostamine hagiavaldusele (15.05.2014) 2,5h; 2) kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine (23.09.2014) 1,25h; 3) hageja täiendavate seisukohtade ja tõendite läbitöötamine (04.11.20149) 4,5h; 4) kostja täiendavate seisukohtade koostamine (05.11.2015) 3h; 5) hageja seisukohtadega tutvumine (03.12.2015) 0,5h; 6) vastus hageja määruskaebusele (08.01.2015) 1h; 7) kostja lõplike seisukohtade koostamine (15.05.2015) 1,5h. Kohus leidis, et hageja täiendavate seisukohtade ja tõendite läbitöötamisele ja kostja täiendavate seisukohtade koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3 tundi. Arvestades, et kostja on koos lõplike seisukohtadega esitanud ka menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, on lõplike seisukohtade koostamiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg 1 tundi. Ülejäänud osas on kostja esitanud menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Seega on kostja õigusabi kulu põhjendatud ja vajalik 9,25 tunni (1 110 eurot ilma käibemaksuta) ulatuses ja kuulub hagejalt vastavalt menetluskulude jaotusele väljamõistmisele. Apellatsioonkaebus
9.Avatar OÜ esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse täies ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt välja põhivõlg 5 515,77 eurot ja viivis 1 179,27 eurot. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega, et hageja ei tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguslikku normi kui jättis hageja poolt esitatud tõendid menetlusse võtmata TsMS § 236 lg 3 ja TsMS § 238 lg 1 alusel. Hageja esitas 17.07.2014 seisukohaga koos kohtusse e-mailid, mis pidid tõendama, et hageja on kostjale e-maili vahendusel edastanud kõik hagi aluseks olevatel arvetel märgitud tõlketööd. 18.07.2014 teavitati hageja esindajat, et kohtul ei ole võimalik 17.07.2014 esitatud lisa 6 avada ning paluti selle sisu edastada uuesti. Hageja esindaja tegi seda samal päeval e-maili vahendusel. 23.09.2014 toimunud kohtu eelistungil teavitas kohtunik pooli, et hageja poolt esitatud tõendid ei ole arusaadavad ning andis hagejale täiendava tähtaja tõendite esitamiseks. Kohus andis hagejale eelistungil soovituse esitada nõuet puudutavad faktiväited tabelina. Hageja esitaski 20.10.2014 kohtusse seisukoha, kus tõi teksti sees tabeli kujul välja konkreetsel arvel kajastatud tõlketööga seotud andmed. Hageja märkis täpselt ära, mis numbriga lisa hageja väidet tõendab. Lisaks esitas hageja 20.10.2014 esitatud seisukoha lisana nr 58 exceli tabeli, kus oli veel täpsemalt välja toodud hageja väited selle kohta, kuidas tööd arvel nimetati, milline oli töö sisu (st mida täpselt tõlgiti ja mis keelde), millal tellimus esitati ja kinnitati kostja poolt, kuidas kostja tellimust kinnitas, milline oli poolte vahel kokku lepitud tasu konkreetse töö eest, mis kuupäeval hageja tõlketöö kostjale edastas, mis viisil hageja kostjale tõlketöö edastas, mis kuupäeval esitati kostjale tõlke eest arve ning mis oli arve maksetähtaeg.
11.Hageja on seisukohal, et hageja põhjendas piisavalt, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks tõend esitati, kuna esitatud tõendid olid selgelt ja arusaadavalt seotud vaidlusaluste faktiväidetega. Kuna hageja tõendid omavad asjas tähtsust, ei saanud neid jätta vastu võtmata. Maakohus on ka ebaõigesti 27.04.2015 e-kirjas leidnud, et lisad nr 59, 60 ja 61 tõendavad asjakohatuid väiteid. Hageja leiab, et kohus on valesti hinnanud hageja väiteid ja nende juurde kuuluvate tõendite asjakohasust. Hageja esitas eelnimetatud väite enda 20.10.2014 seisukoha p-des 3.3, 3.4, 3.5 ja 3.6, mis kõik viitavad sellele, et hageja ei nõustu kostja väitega, et nõue on osaliselt aegunud. Hageja on esitanud ka põhjendused selle kohta, et hageja nõude aegumine on katkenud ja uuesti alanud. Hageja on seisukohal, et kohus on ebaõigesti tuvastanud hageja väidete ja nendega seotud tõendite asjakohatuse. Apellant on seisukohal, et hageja 20.10.2014 seisukoha lisad 59, 60 ja 61 jäeti alusetult menetlusse võtmata. 4(7)
Tsiviilasi nr 2-14-18062 Hageja leiab, et 20.10.2014 esitatud tõendid tuleb vastu võtta ning need tõendid tõendavad hageja nõuet piisavalt hagi rahuldamiseks.
12.Hageja leiab, et maakohus on ka ebaõigesti tuvastanud hageja faktiväited pooltevaheliste kokkulepete kohta. Maakohus ei ole pööranud piisavalt tähelepanu tabelis (lisa 58) toodud faktiväidetele. Maakohus ei ole andnud ühtegi hinnangut nimetatud tabelis toodud väidetele. Kohtumäärusest nähtub, et kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja tõi 20.10.2014 seisukoha lisa nr 58 tabelis välja, milline oli konkreetse töö sisu, muuhulgas ka selle, mis keelest mis keelde töö tõlgiti. Hageja seostas nimetatud tabelis töö nimetuse, sisu, kokkuleppe sõlmimise kuupäeva ja viisi, kokkulepitud tasu, töö üle andmise kuupäeva ja viisi, arve esitamise kuupäeva ning arve maksetähtaja. Kostjal oli eelnimetatud info põhjal võimalik aru saada, millise töö tegemise eest hageja temalt raha nõuab. Hageja on seisukohal, et juhul, kui hageja esitatud tõendid oleks kõik menetlusse võetud, oleks olnud tõendatud hageja väited selle kohta, et tööd on kostjale üle antud VÕS § 636 lg 1 kohaselt ning hagejal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu. Hageja tõendid tõendavad, et hageja on kostjale tehtud tööd edastanud, seega lasus kostjal VÕS §-st 638 tööde vastuvõtmise kohustus. Sama paragrahvi alusel saab töö lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja on seisukohal, et kui hageja tõendid, mis tõendavad tööde edastamist kostjale, võetakse menetlusse, peab kostja tõendama, et töö ei vastanud lepingutingimustele või et tööl lasusid puudused. Kostja ei ole seda teinud, samuti ei ole kostja hagejat VÕS § 644 sätestatud tingimustes teavitanud. Vastustaja seisukoht
13.Puffet Invest OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et Harju Maakohtu 9. juuni 2015 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu ja saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3). Kolleegium leiab, et maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata. Avatar OÜ apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Kolleegium on seisukohal, et antud juhul ei ole võimalik maakohtu otsust täies ulatuses tühistada ja teha uut otsust, millega lahendada asi sisuliselt, nagu apellatsioonkaebuses on taotletud. TsMS § 652 lg 3 p 1 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis alusetult ja ebaõigesti hageja poolt 20.10.2014 esitatud tõendid vastu võtmata. Kolleegiumi arvates ei anna maakohtu viidatud TsMS § 236 lg 3 ja TsMS § 238 lg 1 antud juhul alust jätta hageja esitatud tõendid vastu võtmata ja need tagastada. Ka apellatsioonkaebusele ei ole lisatud tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada töö tellimist kostja poolt ja töö tegemist hageja poolt. Samas ka juhul, kui tõendid oleks esitatud, ei oleks ringkonnakohtul ikkagi võimalik asja lõpuni lahendada, sest maakohus ei ole täies ulatuses täitnud eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392). Maakohus on täitnud selgitamiskohustust osaliselt (kd I tl 33-34, kd III tl 158-160, kd IV tl 135-136). Maakohus ei ole aga nt selgitanud välja mõlema poole väiteid töö mahu vastavusest töö hinnale ega ole andnud võimalust selles osas tõendite esitamiseks.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-14-18062
16.TsMS § 238 lg 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja esitatud tõendid (lisad 1-57) ei ole asjakohased. Kolleegiumi hinnangul on hageja esitatud eelnimetatud tõenditel asjas tähtsust, kuna nende tõenditega on ta soovinud tõendada töö tellimist ja töö üleandmist.
17.Lisaks on maakohus tõendite vastuvõtmisest keeldumisel viidanud TsMS § 236 lg-le 3, mille kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. Kolleegiumi arvates on hageja arusaadavalt põhjendanud tõendite esitamist ja konkreetselt viidanud, millise töö tellimist ja üleandmist ta parasjagu soovib tõendada. Hageja 20.10.2014 seisukohast nähtub, et nt esitatud Lisaga 1 on hageja soovinud tõendada kostja poolt tellimuse esitamist, mis kajastub arvel nr 1601 (kd III tl 162). Lisa 58 kohaselt on nimetatud tellimuse lühendiks VFR1200-ing-e/le/la ja sisuks Honda VFR120 manuaali tõlge eesti, leedu ja läti keelde (kd IV tl 82). Eelnimetatud tõlgete saatmist kostjale on hageja soovinud tõendada Lisadega nr 2, 3 ja 4 (kd III tl 162). Kolleegiumi hinnangul on hageja viitamine tõenditele ja tõendatavatele väidetele jälgitav ja arusaadav. Nagu hageja on 20.10.2014 seisukohas selgitanud, on seisukohas esitatud tabelites märgitud tellimuse edastamise ja töö edastamise kuupäevad, samuti on sulgudes märgitud, mis numbriga lisas on võimalik konkreetse tellimuse ja/või töö edastamise e-mailiga tutvuda (kd III tl 165). On märkimisväärne, et hageja on esitanud tõendatavad andmed tabelina lisas 58 just sellisel kujul, nagu kohus on kohtuistungil soovitanud teha (kd III tl 159). Seega puudus maakohtul alus väita, et hageja ei ole põhistanud lisade nr 1-57 asjakohasust.
18.Käesoleval juhul on maakohus 27.04.2015 e-kirjas (kd IV tl 135 [pöördel], 136) jätnud hageja ilma võimalusest tõendada tööde tellimist ja üleandmist, kuna kohus on keeldunud vastu võtmast neid tõendeid, millega hageja tahtis tõendada tööde tellimist ja üleandmist, ning on märkinud, et uusi tõendeid ega väiteid enam esitada ei saa. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui maakohtu arvates ei olnud hageja põhjendused esitatud väidete seostamisel tõenditega selged, pidanuks maakohus andma hagejale täiendava tähtaja oma väidete täpsustamiseks, ning seda olenemata sellest, et ühe tähtaja oli maakohus hagejale juba andnud. Kui kohu arvates oli põhjendatud jätta tõendid vastu võtmata ja tagastada need, võinuks kohus teha hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause, vt ka RKTKo 3-2-1-41-15 p 10). Lisade nr 59-61 osas on hageja esitanud põhjendused 20.10.2014 vastuse p-des 3.3-3.4 (kd III tl 166-167), seega on alusetu kohtu väide (kd IV tl 136 pöördel), et hageja ei ole põhjendanud nende tõendite asjakohasust.
19.Riigikohus on selgitanud, et eelmenetluses peab kohus otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4) ning alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). Kohus ei riku eelmenetluse ülesandeid, kui annab menetlusosalise esitatud tõenditele hinnangu kohtuotsuses (RKTKo 3-2-1-41-15). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on 27.04.2015 e-kirjas jätnud alusetult hageja esitatud tõendid vastu võtmata. Kuna hageja põhjendas tõendite tähtsust ja asjakohasust, pidanuks maakohus otsuses hindamata, kas tõendite pinnalt saab tuvastada need asjaolud, milliseid hageja soovib tõendada esitatud tõenditega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus TsMS § 243 lg 1 alusel uurinud tõendeid piisava põhjalikkusega. Kohtuotsuses on kohus üksnes korranud oma varasemalt antud selgitusi. Hageja nõuete aegumise osas on kohus vaid märkinud aegumise alused, kuid ei ole piisavalt analüüsinud tõendeid ega hageja 6(7)
Tsiviilasi nr 2-14-18062 vastuväiteid aegumise katkemisest ja peatumisest. Ka vastuvõetud tõendeid ei ole maakohus uurinud. Näiteks on kohus võtnud tõendina vastu lisa 62 märtsikuus Puffet Invest OÜ poolt Avatar OÜ-le tehtud maksete kohta (kd IV tl 98), kuid ei ole otsuses tõendit hinnanud. Samuti ei ole kohus hinnanud lisas 63 olevat poolte septembris-oktoobris 2011 toimunud kirjavahetust (kd IV tl 99-102).
20.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja nõue on kvalifitseeritav VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale uus võimalus tööde tellimise ja edastamise kohta tõendite esitamiseks ja otsustada tõendite vastuvõtmine. Lisaks tuleb maakohtul hinnata poolte väiteid hageja nõuete osalise aegumise kohta, sh väiteid ja vastavaid tõendeid nõude tunnistamisest, aegumise peatumisest ja katkemisest. Kuna kostja on esitanud ka väite, et hageja ei ole tõendanud tehtud töö mahtu vastavust töö hinnale (st hageja esitatud arvetele), siis tuleks hagejale anda võimalus selles osas tõendite ja seisukoha esitamiseks. Kui hageja nõuded ei ole aegunud, tuleks maakohtul hinnata, milline oli poolte kokkulepe töö tasustamise kohta ja kas väidetavalt tehtud tööd vastavad sellele kokkuleppele.
21.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 174 lg-tes 4 ja 6 sätestatu kohaselt. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.