Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastu PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA PANKROTIMENETLUSE ALGATAMINE

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas pole võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Võlgniku elukohana märgitud xxx kuulub kinnistusregistri andmetel S. M.. Seega ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku omandis olevat kinnisvara. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrites vara tuvastanud. Isiklikud esemed ei ole pankrotivarasse arvatavad ning need ei kuulu realiseerimisele TMS alusel. Maanteeregistri andmetel V. S.i nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes:  Swedbank’is omab võlgnik kontot nr EE312200001109321511, saldo seisuga 21.09.2015 on 0,00 eurot. Panga kinnitusel tehingud perioodil 2014-2015 kontol puuduvad.  SEB Pangas on võlgnikul arvelduskonto nr EE671010010643680016, saldo 3.65 eurot. Saldo on ilmselt muutunud, sest võlgnik taotles konto arestist vabastamist seaduses ettenähtud ulatuses. Konto arestiti 2.09.2015 panga poolt AT-s ilmunud teate alusel. Konto väljavõtte kohaselt on perioodil 2014-2105 võlgnikule laekunud Sotsiaalkindlustusametist pension 119,20 eurot (alates 1.04.2015 summas 126,71 eurot). Muud laekumised puuduvad. Rahalised vahendid on välja võetud sularahas deebetkaardiga. Kontole laekuvad summad ei ületa kuus 390 eurot, mis ei anna alust rahaliste vahendite kinnipidamiseks TMS § 131 lg 1 kohaselt. Võlgniku nimele ei ole registreeritud väärtpabereid ning isik ei ole liitunud kogumispensioniga. Võlgniku kinnitusel ta töötu. Pankrotiavaldusele on lisatud tõend Eesti Töötukassast. Võlgnik on täiendavalt selgitanud, et käib tööharjutustel. Võlgnikule kuuluv konto väljavõte kinnitab, et isikul puudub käesoleval ajal muu sissetulek. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule tehtavaid väljamakseid deklareerinud 2014 – 2015 ainult Sotsiaalkindlustusamet. Töötasu ei ole võlgnikule deklareeritud alates 1999.aastast. Ajutine haldur ei ole tuvastanud nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik on selgitanud, et ilmselt on osad tema kohustused tekitanud mõni teine isik kasutades ära tema ID-kaarti. Kuna politseid ei ole võlgnik oma dokumentide vargusest teavitanud, siis puudub võimalus ka nõuete esitamiseks tegelikult kohustused tekitanud isikute vastu. Äriregistri andmetel V. S. osaniku või juhatuse liikmena mõnes äriühingus registreeritud ei ole. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul vallasvara. Võlgniku sissetulek ei ole viimasel aastal ületanud 390 eurot.

kinnisvara ja

Andmed võlgniku kohustuste kohta Registris kajastatud osades täitemenetlustes on võlgnik osaliselt tasunud. Arvestades kohtutäituritelt saadud andmeid, on ajutise halduri hinnangul võlgniku vastu käesoleval ajal alljärgnevad aktiivsed nõuded: Kohtute Raamatupidamisekeskuse nõue summas 417,02 eurot Politsei- ja Piirivalveameti nõue summas 40 eurot; ERA Liisingu Inkassoteenused AS nõue summas 1002,50 eurot; Aktiva Finants OÜ nõue summas 287,41 eurot; Julianus Inkasso OÜ nõue summas 1428,90 eurot;

Ida Politseiprefektuuri nõue summas 38,35 eurot (täitemenetlus on alustatud 2008 a. ning tõenäoliselt on nõue ise aegunud ning tegemist on täitekuludega); Lindorff Eesti AS nõue summas 1413,38 eurot; AS EMT nõue summas 424,42 eurot. Kõik eeltoodud nõuded on võlgnik esitanud ka pankrotiavalduses. Kuna kõik nõuded on juba kohtutäiturite menetluses, siis pole võimalik pankrotimenetluses nõuetele vastuväidete esitamine või nende vähendamine kõrvalnõuete osas. -

Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku vastu on teadaolevalt jõustunud kohtulahendite alusel täitmata kohustusi summas 5051,98 eurot. Analüüsides kohustuste aluseid on ajutine haldur seisukohal, et kriminaalmenetlustes ja väärteootsustega välja mõistetud menetluskulud ja trahvid (457,02 eurot) on võlgniku poolt tekitatud seoses õigusvastase käitumisega ning PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused ka pärast pankrotimenetluses võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist. Ajutine haldur tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid kõikide kohustuste täitmiseks ning antud olukord ei ole eelduslikult ajutine, mistõttu on tekkinud alaline maksejõuetus. Käesoleval ajal puudub võlgnikul sissetulek suuruses, millelt oleks võimalik teostada arestimist. Samas on võlgnikul vajalik tegelda pideva jõukohase töö otsimisega, et tagada vähemalt mingis osas võlausaldajate nõuete rahuldamine. Maksejõuetuse põhjustest Tutvudes võlgniku pankrotiavalduses esitatud selgitustega, siis on võlgnik kindel, et suuremad nõuded ei ole tema enda poolt tekitatud, vaid tema dokumenti on kasutanud keegi teine ning tekitanud sellega talle kohustused. Analüüsides võlgniku suhtes eelnevalt läbiviidud täitemenetlusi, siis võib öelda, et võlgnikul on varasemalt olnud probleeme õiguskaitseorganitega ning talle on korduvalt määratud nõudeid väärteomenetlustes. Samuti on võlgnikku karistatud kriminaalkorras. Viimane süüdimõistev otsus V. S.i suhtes tehti Viru Maakohutus 9.02.2010 kriminaalasjas nr 1-09-17490. Kohtulahendi kohaselt ei pööratud võlgniku suhtes karistusena vangistust koheselt täitmisele, kuid viimaks kohaldas kohus siiski karistuse täitmisele pööramist, sest võlgnik ei suutnud katseajal täita talle määratud kohustusi. Lähtudes eeltoodust, võib eeldada, et võlgnikul on raskusi distsipliiniga, mistõttu tuleks tal edaspidi arvestada, et pankrotimenetlus on järelevalvemenetlus ning sellegi raames tuleb võlgnikul oma kohustusi täita seadusest tulenevalt. Maksejõuetuse põhjuseks ajutise halduri hinnangul on siiski käesoleval ajal pigem asjaolu, et võlgnik ei tööta ning tal puudub piisav sissetulek kohustuste täitmiseks. Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise aluseid.

Edasise pankrotimenetluse perspektiiv

Ajutise halduri hinnangul ei võimalda olemasolev vara katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid ning eelduslikult lõpeb võlgniku pankrotiavalduse menetlus raugemisega. Kui võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb kohtul tõenäoliselt kohtul pankrot välja kuulutada PankrS § 171 lg 11 alusel juhul, kui puuduvad alused, et võlgnikul puudub juurdepääs kohustustest vabastamise menetlusele. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud riigi vahenditest, kuivõrd võlgnikul puudub selleks vara ja rahalised vahendid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

/ allkirjastatud digitaalselt /

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.