lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-1253/92

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-1253/92
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1230
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-1253/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.10.20182-17-1253/100Harju Maakohus Tallinna kohtumaja03.06.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-1253

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ja YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline esindaja advokaat Aleksei Vassiljev Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): YY

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 3. aprilli 2019 määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks, sh kompromissi kinnitamise uuesti otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja) esitas 24. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu. Hageja palus jagada poolte ühisvara hulka kuuluva Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi: korteriomand) 1⁄2 mõttelist osa selliselt, et see jääb kostja ainuomandisse kohustusega maksta hagejale 43 500 eurot (1⁄2 korteriomandi väärtusest) hüvitist. Lisaks palus hageja jagada alates 14. novembrist 2014 kuni ühisomandi lõpetamiseni korteriomandi kasutuseelise ja mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitise 115 eurot kuus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
2.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 24. märtsil 2017 vastuhagi, milles palus jagada ühisvara selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha eest tasutakse poolte laenukohustus Swedbank AS-i (edaspidi: Swedbank) ees ning seejärel jagatakse raha poolte vahel vastavalt nende osade suurusele (1⁄4 : 3⁄4).
3.Maakohus rahuldas 10. jaanuari 2018 otsusega vastuhagi täielikult ja hagi osaliselt. Maakohus luges korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa ja laenukohustuse poolte ühisvaraks. Maakohus otsustas lõpetada ühisomandi korteriomandi 1⁄2 mõttelisele osale selle müümisega avalikul enampakkumisel, täita müügist laekuva raha arvel laenukohustus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 10 864,98 eurot. Järele jääva raha jagas maakohus poolte vahel võrdsetes

osades. Maakohus jättis rahuldamata hageja kasutuseelise hüvitise nõude ning jättis menetluskulud poolte enda kanda.

4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. oktoobri 2018 otsusega maakohtu otsuse -

-

korteriomandi jagamise osas ja tegi selles osas uue otsuse järgmiselt: o müüa korteriomand (tervikuna) avalikul enampakkumisel; o lugeda korteriomandi müügist saadud rahast 1⁄4 hageja ja 3⁄4 kostja osaks; o täita korteriomandi müügist saadud rahast Swedbankiga 22. novembril 2006 sõlmitud laenulepingust nr 06/219913-EL tulenevad kohustused; o jätta poolte omavahelises suhtes laenulepingust tulenevad kohustused kostja kanda ja täita need kohustused kostja osa arvel; o kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist 10 864,98 eurot täita see kohustus korteriomandi müügist saadava raha arvel; o jagada korteriomandi müügist saadav raha ülejäänud osas poolte vahel vastavalt nende osade suurusele, s.o 1⁄4 hagejale ja 3⁄4 kostjale; kasutuseelise jagamise nõude osas ja saatis selles osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

5.Ringkonnakohtu otsus jõustus ilma edasi kaebamata ja maakohus jätkas menetlust kasutuseelise nõudes.
6.Pooled esitasid 2. aprillil 2019 maakohtule allkirjastatud kompromissi, mille tingimused olid järgmised: -

pooled realiseerivad korteriomandi täitemenetluse seadustiku §-s 102 sätestatud korras (kompromissi p 1.1) ja seda tehakse kuni 28. jaanuarini 2020 (p 1.2); pooled leppisid, kuidas jaguneb realiseerimisest saadav tulem, kui see on suurem kui 85 000 eurot, väiksem kui 80 000 eurot või jääb nende summade vahele (p-d 1.3–1.5); kui realiseerimine sel viisil kuni 28. jaanuarini 2020 ei õnnestu, siis realiseerib korteriomandi kohtutäitur ringkonnakohtu otsuses ette nähtud viisil (p 1.6); pooled avaldasid, et kompromiss on tingimuslik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 7 tähenduses (p 1.7); kui korteriomand realiseeritakse kuni 28. jaanuarini 2020, siis palusid pooled tsiviilasja menetluse lõpetada (p 1.8) ja sel juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda (p 1.10), aga kui realiseerimine ei õnnestu, siis palusid nad menetlust jätkata (p 1.9).

MAAKOHTU MÄÄRUS

7.Maakohus kinnitas 3. aprilli 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kompromissi osaliselt, täpsemalt selle p-d 1.1–1.7, lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 430 lg-s 7 sätestatud tingimuslikus kompromissis on pooltel võimalik kokku leppida ja seada tingimusi pooltele endile, mitte kohtule. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 näeb ette, et kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik kompromissi kinnitada ja menetlust lõpetada ning taas jätkata tingimuslikult, nagu on pooled soovinud kompromissi p-des 1.8 ja 1.9. Sama määrusega vabastas maakohus hageja riigilõivu 150 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ja tühistas 4. aprilliks 2019 määratud istungi aja.

2 (3)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

8.Hageja esitas 18. aprillil 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Esimese võimalusena taotleb hageja kompromissi tervikuna kinnitamist, teise võimalusena kinnitamata jätmist ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Hageja palus end vabastada määruskaebuselt riigilõivu maksmise kohustusest. Hageja leiab, et TsMS ei võimalda kohtul kompromissi osaliselt kinnitada või osaliselt kinnitamata jätta – vastavad otsustused tuleb teha kompromissi kui terviku kohta. Poolte kompromiss ei ole osadeks jagatav ja pooled avaldasid selgelt, et nad soovivad menetluse lõpetamist üksnes juhul, kui korteriomand realiseeritakse kuni 28. jaanuarini 2020.
9.Maakohus vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja kaebusele ei vastanud. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 4. oktoobril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus ei saa teha uut määrust kompromissi kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta, vaid maakohtul tuleb asja menetlust jätkata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Põhjendatud on määruskaebuse väide, et TsMS ei näe ette võimalust kompromissi osaliseks kinnitamiseks. TsMS § 430 lg 1 esimese lause sõnastuse kohaselt väljendab kompromiss poolte tahet. Seda ei saa kohus ise asuda sisustama ega muutma. Kui kohus leiab, et kompromissi ei saa kinnitada, siis on tal esiteks võimalus pooltega kompromissi kinnitamise takistusi arutada või teiseks jätta kompromiss TsMS § 430 lg-s 4 ette nähtud korras kinnitamata. Kompromissist võib kinnitamisel välja jätta üksnes osa, mis ei muuda poolte kokkulepet sisuliselt (nt avaldused kohtule või tingimused juhuks, kui kohus kompromissi ei kinnita, vt Riigikohtu 15. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-15, p 11 neljas lõik; 21. septembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 32-1-78-16, p 10 neljas lõik; 12. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-14253, p 17). Seevastu juba sõnastuse parandamine tuleks pooltega kooskõlastada (ibid p 13). Maakohus jättis tähelepanuta, et kompromissi põhitingimused ei kajasta kasutuseelise nõuet, mis oli kompromissi saamise ajal kohtu menetluses. Kompromissi tähendus poolte jaoks võis seisneda selles, et kui nad saavutavad korteriomandi realiseerimisel piisavalt hea tulemuse kokku lepitud aja jooksul, siis ei soovi hageja kasutuseelise nõude lahendamist ja kostja on sellega nõus, sh kannab ise oma menetluskulud. Praegu kinnitatud kompromiss seda tahet enam ei väljenda. Samas välistab TsMS § 432 hagejal sama nõudega uuesti kohtusse pöördumise. Maakohtul tuleb selgitada välja poolte tahe juba esitatud kompromissi osas ja TsMS § 4 lg-st 4 juhindudes selgitada pooltele, kuidas nad saavad jõuda soovitud tulemuseni. Kui pooled jäävad oma senise kompromissi kinnitamise taotluse juurde, siis tuleb otsustada selle kas tervikuna kinnitamine või kinnitamata jätmine. Kompromissiga sellise menetlusliku olukorra loomine, mis seaduse järgi pole võimalik, vastab TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses viimasena nimetatud kompromissi kinnitamata jätmise alusele, et kompromissi ei ole võimalik täita.
12.TsMS § 173 lg 3 kohaselt määratakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et vaidlustatud määrusega ei lahendatud kogu hagejale antud menetlusabi summa riigile tasumise või sellest vabastamise küsimust.
13.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale TsMS § 433 lg 2 järgi kaevata (vrd Riigikohtu
21.veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval