Jätta A.A. ja B.B. apellatsioonimenetluses esitatud tõendid vastu võtmata. Lugeda tõendid A.A. le ja B.B. le tagastatuks.
4.Jätta apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) (hagejad) esitasid 23. juulil 2018 Viru Maakohtule hagiavalduse F. M. (kostja) vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid kohtul tuvastada, et nad põlvnevad kostjast. Samuti palusid hagejad mõista kostjalt välja mõlema hageja kasuks elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejate seaduslik esindaja on alates 21. maist 2019 lapsehoolduspuhkusel, varasemalt töötas ta Aktsiaseltsis XX. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks oli töötasu summas 900 eurot kuus. Lisaks saab hagejate seaduslik esindaja lastetoetust ning osaliselt elatist. Hagejale II on jätkuvalt määratud puue, hagejal I enam puuet ei ole. Seoses hageja II puudega kulub hagejate esindajal ca 150 eurot kuus (s.o sõit Tallinnasse reumatoloogi juurde, transport Puru haiglasse, ravimid ning lisaks on lapsel astma). Hagejate kulutused kuus on järgmised: lasteaed kokku 120 eurot, toit kokku 200 eurot, riided kokku 200 eurot. Lapsed käivad huviringides, millega seoses kaasnevad kulud. Lastele tuleb osta ka mänguasju. igakuuliselt kulub hagejate seadusliku esindaja väitel laste peale kokku 1000 eurot. Hagejate seaduslikul esindajal vara puudub. Hagejad elavad koos emaga munitsipaaleluruumis, milles on ema kuludega teostatud remont. Remondi jaoks on hagejate seaduslik esindaja võtnud laenu, mida tuleb tagasi maksta. Hagejate seaduslikul esindajal sündis veel üks laps, mis oluliselt mõjutab hagejate majanduslikku olukorda.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja oli kuni töö leidmiseni 1. juunil 2019 arvel Eesti Töötukassas ning kostja sissetulekuks oli töötutoetus summas 152,55 eurot kuus. Kostja asus tööle alates 1. juunist 2019 brutotöötasuga 540 eurot kuus, tasuvama töö leidmine on väga raske. Arvestades, et kostjal puudub erialane haridus ning ta ei valda eesti keelt, on kostjale pakutavad töökohad töötasuga vaid summas 540-700 eurot kuus. Kostja tasub hagejatele elatist kokku summas 250 eurot kuus (II kd, tl 53, 189), lastele elatise tasumisel abistavad kostjat vanemad. Kostjal puudub vara. Kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps C.C. (II kd, tl 28), keda peab kostja samuti ülal pidama. Kostja ei ole võimeline maksma hagejatele elatist miinimummääras. Kostja on nõus tasuma elatist summas 150 eurot kuus mõlemale hagejale. Hagejad saavad riiklikke toetusi, mida tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. Hagejad ei ole oma tegelikke vajadusi põhjendanud. Hagejad ei ole tõendanud, et
hagejal II on puudega seoses lisakulutusi, mis ei ole kaetud hagejale II riigi poolt makstava puudega lapse toetuse arvelt. Kostja elukaaslane on töötu. Kostja elukaaslane on nelja lapse ema, kelle sissetulekuks on elatisabi, vanemahüvitis ja sotsiaaltoetused summas kokku 1500,28 eurot kuus. Nimetatud summast tuleb kostja elukaaslasel ülal pidada nii ennast kui ka oma nelja last (sh ka kostja ja tema elukaaslase laps). Juhul, kui kostja peaks tasuma hagejatele elatist miinimumsummas kuus, jääks ta täielikult rahaliste vahenditeta enda ja oma kolmanda lapse ülalpidamiseks. Kostjal on võlgnevused võlausaldaja ees, mida ta ei ole suutnud rahaliste vahendite puudumise tõttu tasuda (II kd, tl 52, 66). Hagejate seadusliku esindaja majanduslik seisund on parem kui kostjal, hagejate seaduslik esindaja varjab oma sissetulekuid. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub sõiduauto Toyota Land Cruiser, maksumusega ca 13 000 eurot (II kd, tl 57).
3.Kohus rahuldas hagi isaduse tuvastamise nõude osas 16. jaanuari 2019 osaotsusega. Kohus luges tuvastatuks, et hagejad põlvnevad kostjast. Osaotsus on jõustunud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas elatise nõude osaliselt ning mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates hagi esitamisest 23. juulil 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad kostjast eraldi ning perioodil 20. juulist 2018 – 15. augustini 2019 on kostja tasunud elatist summas 250 eurot. Kostja on nõus, et ta peab lastele ülalpidamist andma, kuid leiab, et elatise maksmine miinimummääras ei ole võimalik. Kostja esitas tõendina konto väljavõtte, millest nähtub, et tema sissetulekuks on olnud kuni 2. oktoobrini 2018 vaid töövõimehüvitis ning alates 13. veebruarist 2019 töötutoetus (II kd, tl 47). Kohtutäituri menetluses on ka kostja võlgnevus võlausaldaja ees (II kd, tl 66). Kohtu päringutest nähtub, et kostjal kinnisvara ja sõidukid puuduvad (II kd, tl 72, 77). Kohus leidis, et hagejate seisukoht, et kostjal tuleb igal juhul tasuda elatist miinimummääras, ei ole kooskõlas reaalse olukorraga tööturul, eriti arvestades kostja elukohta Ida-Virumaal. Kostja on tõendanud, et arvestades tema varalist seisu, ei ole ta võimeline maksma lastele elatist miinimummääras. Kostja selgitas, et tasuvama töö leidmine on väga raske. Arvestades piirkonna majanduslikku olukorda ning kostja haridustaset (üheksa klassi), loeb kohus nimetatud kostja väited eluliselt usutavateks. Kostja sissetulekuks on miinimumpalk ning sellest ei jätku hagejatele miinimummääras elatise maksmiseks ning enda ülalpidamiseks. Kostjal on veel üks laps, keda tuleb lisaks hagejatele samuti ülal pidada. Kostjalt hagejate kasuks elatise miinimummääras väljamõistmisel osutuks kostja kolmas laps igal juhul varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Seega, hinnates kostja varalist seisu, ei ole ta võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ja kolmanda alaealise lapse tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv põhjus vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat. Vanemad peaksid eelduslikult kandma lapsega seotud kulusid võrdselt. Seega, kui hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, peaks sellises ulatuses andma
ülalpidamist ka nende ema. Kohtuistungil teatas hagejate seaduslik esindaja, et kulutused kahe lapse peale on kokku summas 1000 eurot kuus (II kd, tl 83 pöördel). Kohus tegi hagejate seaduslikule esindajale ettepaneku esitada kohtule tõendeid lastele tehtavate kulutuste (sh hageja II puudega seoses tehtavate lisakulutuste) kohta. Hagejate seaduslik esindaja ei ole tõendeid lastele tehtavate kulutuste kohta esitanud. Hagejate seaduslik esindaja esitas küll tõendeid hageja II puude kohta (II kd, tl 96-101), kuid tõendeid, millest nähtuks, kui palju reaalselt hagejate ülalpidamiseks (sh ka kostja II puudega seoses) kuus kulub, esitatud ei ole. Hagejad esitasid kohtule tõendina munitsipaaleluruumi üürilepingu (II kd, tl 102-107), millest nähtub, et hagejate kasutuses on munitsipaaleluruum asukohaga XXXXXX, X. Hagejad on hagiavalduses märkinud aga oma elukoha aadressiks XX. Ei ole usutav, et hagejad elavad kahes eluruumis korraga. Kahe eluruumi pidamine ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Munitsipaaleluruumis tehti remonti, mille tarbeks on hagejate seaduslik esindaja võtnud laenu. Arvestades, et hagejate seadusliku esindaja sissetulek on olnud tööl käimise ajal ca 820 eurot kuus (I kd, tl 89-102, lisandub elatis ja lastetoetus) ning et hageja seaduslikul esindajal on lisaks hagejatele nüüd veel üks alaealine laps (II kd, tl 170), leiab kohus, et ka hagejate emal ei ole võimalik anda hagejatele ülalpidamist ei summas 1000 eurot kuus (nagu ta on seda kohtuistungil väitnud) ega ka seaduses sätestatud miinimummääras kuus. Oma sissetulekust peaks hagejate seaduslik esindaja eelduslikult katma ka enda ning kolmanda lapse ülalpidamisega seotud kulusid. Kohus on seisukohal, et hagejate mõlema vanema sissetulekud on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas kuus. Oluliselt suurema töötasuga töökoha (või lisatöö) leidmine on kohtu hinnangul piirkonna eripära arvestades ilmselgelt keeruline. Eeltoodu määrab ka laste tavalise elulaadi, mõnevõrra säästlikum majandamine on hageja vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu. Korrigeerides RAKE uuringu p 7.3 2012. aasta seisuga arvestatud keskmist ülalpidamiskulu 280 eurot vastava perioodi tarbijahinnaindeksi muutuse võrra, on keskmine ülalpidamiskulu kasvanud 2018. aastaks 307 eurole ja 2019. aastal 314 eurole. Arvestades eeltoodut ja tuvastatut ning, et hagejate esindaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et laste ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga, leidis kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas 150 eurot kuus iga lapse kohta. Kostja on vaatamata oma varanduslikule seisundile nimetatud summaga nõustunud. Suurema elatise väljamõistmine asetaks aga kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Tähtis on, et lapse vajadused saaksid rahuldatud. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et riik maksab alaealistele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks saab kasutada. Lisaks tasub riik hagejale II puudega lapse toetust summas 69,04 eurot kuus (II kd, tl 101). Hagejad ei ole tõendanud, et hageja II puudega seotud kulutused ületavad riigi poolt makstavat toetuse summat.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hagejad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad maakohtu otsust osaliselt. Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsus p-des 1-3 ja 7 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis miinimummääras, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
Kui kohtu arvates on kostja ülalpidamiskohustuse täitmise takistuseks kostja haridustase, siis peab kostja tegema pingutusi, et tõsta oma haridustase tasemele, mis võimaldaks tal lapsi ülal pidada seaduses sätestatud ulatuses. Kostja on 34-aastane ja täielikult töövõimeline. Kohtu väide sellest, et Ida-Virumaal on ebasoodne tööturg ei oma tähtsust, kuna asetab lapsed, kes elavad erinevates regioonides ebavõrdsesse olukorda (lapsed, kes elavad eeldavalt soodsama tööturuga maakondades ning lapsed, kes elavad ebasoodsama tööturuga maakondades). Kostja ajutised majanduslikud raskused võimaldaksid kohaldada PKS § 102 lg-t 1 vaid elatise vähendamiseks poole riiklike toetuste summa võrra. Kohus jättis alusetult tähelepanuta, et hagi esitamisel olid mõlemad hagejad puudega. Hagejad esitasid tõendi, et hageja II jätkab ravi.
6.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Kostja palub jätta vastu võtmata apellatsioonkaebusega esitatud arstitõend. Kostja on avaldanud ja tõendanud, et tal puudub haridust ja elukohta arvestades võimalus 540700 eurost suurema töötasu saamiseks ning oma majandusliku seisundi parandamiseks. Ei saa Ida-Virumaa tööturu olukorras ja kostja haridustaset arvestades eeldada, et kostjale on võimetekohane maksta mõlemale hagejale elatist miinimummääras. Ka piirkondlikku keskmist töötasu teenival isikul, kellel on ilmselt kostjaga võrreldes ka parem haridus, on alammääras elatise tasumine võimatu, kui isiku ülalpidamisel on kolm last. Hagejate juhis kostjale, et kostja oma haridustaset tõstaks, ei ole kohe realiseeritav ning seetõttu ei saa olla aluseks maakohtu lahendi muutmiseks ja miinimumelatise väljamõistmiseks. Hagejad ei ole esitanud asjaolusid, millest on tuvastatav, kas kostja poolt hagejatele ülalpidamise tasumine väiksemas summas kui seadusega ettenähtud, võib mõjutada hagejate tavalist elulaadi. Hagejate vanemate varalist seisundit arvestades on vältimatu mõnevõrra säästlikum majandamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ebaõige on hagejate väide, et kostja ei tööta põhjendamatult. Kostja esitas tõendina töölepingu, mille kohaselt ta töötab alates 1. juunist 2019 ning saab miinimumtasu. Maakohus on ka lahendis sellele tuginenud. Hagejad on kostjale ette heitnud, et kostja pole püüdnud oma haridustaset tõsta. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kostja asuks kesk- või kutseharidust omandama, ei tähenda, et see omaks kohest ja kindlat mõju tema töötasule.
9.Ringkonnakohus ei nõustu, et elatise väljamõistmisel ei tule arvestada piirkondlike eripäradega töötasudes. Kuna vanematel on kohustus hankida laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid, siis vähemalt üldjuhul tuleb kohtul seejuures arvestada, millised võimalused on ülalpidamist andma kohustatud vanemal oma elukoha piirkonnas töö leidmiseks ning millise töötasu saamiseks.
Maakohus on õigesti pidanud piirkondlikku erisust koosmõjus teiste asjaoludega mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 elatise vähendamiseks alla miinimummäära. PKS § 102 lg 2 ei sätesta ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest. Maakohus tuvastas mitmetele asjaoludele tuginedes, et miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmine ei kahjusta hagejate huve. Hagejad ei esitanud vaatamata maakohtu selgitustele oma vajaduste suurust kinnitavaid tõendeid. Seega puudub alus kahelda maakohtu tuvastatus.
10.Hagejad heidavad maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud, et hagi esitamise ajal olid mõlemad hagejad puudega ning puudest tulenevate erivajadustega on hageja II. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on eeltoodud asjaoludega arvestanud. Maakohus andis hagejatele võimaluse tõendada kulutusi seoses hagejate erivajadustega, kuid hagejad selliseid tõendeid ei esitanud. Hagejad esitasid koos apellatsioonkaebusega uue tõendina 10. septembri 2019 arstitõendi, mis nende hinnangul tõendab, et hageja II saab jätkuvalt ravi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõend asjakohane, sest puudub vaidlus, et hageja II vajab puudest tulenevat ravi. Tõendamata on siiski, et see mõjutaks hageja II vajadusi suuremal määral kui on kaetud puude toetusega. Ringkonnakohus jätab tõendi asjakohatuse tõttu vastu võtmata (TsMS § 238 lg 1 p 1). Samuti esitasid hagejad lõplike seisukohtadega hageja II ambulatoorse epikriisi. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks, kuid mitte tõendite esitamiseks. Seega on epikriis esitatud hilinemisega. Samas epikriisi andmed ei tõenda hageja II väidet, et tema kulutused on suuremad kui puudetoetus. Ringkonnakohus jätab epikriisi hilinemise ja asjakohatuse tõttu asja materjalide juurde võtmata (TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 3 p 3). Seega jõudis maakohus õigele järeldusele, et hageja II osas ei ole tõendatud, et puudega seotud kulutused ületavad riigi poolt makstavat toetuse summat (69,04 eurot). Sama kehtib hageja I suhtes. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
11.Kostja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub, et kuigi hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on elatise asjaga, kus alaealised lapsed esitasid õigustatult nõude elatist maksma kohustatud vanema vastu ning seega oleks ringkonnakohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud laste kanda. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud apellatsiooniastmes menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.