Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Otsuse teatavaks tegemise aeg
27. november 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-12665
Tsiviilasi
CC, XX, QQ ja YY hagi WW vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
CC, XX, QQ ja
Apellatsioonkaebuse hind
CC apellatsioonkaebuse hind 3137,76 eurot XX apellatsioonkaebuse hind 2905,92 eurot QQ apellatsioonkaebuse hind 2228,40 eurot YY apellatsioonkaebuse hind 2786,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad CC (isikukood XXXXXXXXXXX), XX (isikukood XXXXXXXXXXX), QQ (isikukood
XXXXXXXXXXX)
ja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja OO ja lepinguline esindaja Õnneli Matt Kostja WW (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
YY
ühine apellatsioonkaebus
1.Jätta rahuldamata CC, XX, QQ ja YY 27. juuli 2019. a apellatsioonkaebuses esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise taotlus.
2.Rahuldada CC, XX, QQ ja YY 14. oktoobri 2019. a lõppseisukohas esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise taotlus ja võtta dokumentaalsete tõenditena vastu lõppseisukoha lisad 1–11.
3.Tühistada Harju Maakohtu 27. juuni 2019. a otsus osas, millega maakohus mõistis WW-lt CC, XX, QQ ja YY kasuks välja alates 24. augustist 2018 miinimummäärast väiksemas ulatuses elatise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista WW-lt CC, XX, QQ ja YY kasuks välja alates 24. augustist 2018 kuni CC, XX, QQ ja YY täisealiseks saamiseni elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.
4.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles: •
mõisteti WW-lt välja alates 27. juunist 2019 kuni CC, XX, QQ ja YY täisealiseks saamiseni igakuise elatisena välja: CC kasuks 250 eurot, XX kasuks 253 eurot, QQ kasuks 228 eurot ja YY kasuks 214 eurot;
•
mõisteti WW-lt välja 1. jaanuarist 2018 kuni 23. augustini 2018 tagasiulatuva elatisena CC kasuks 1762,80 eurot, XX kasuks 1537,79 eurot, QQ kasuks 1460,97 eurot ja YY kasuks 1073,20 eurot;
•
jäeti rahuldamata elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt 24. augustist 2017 kuni
31.detsembrini 2017;
•
jäeti rahuldamata OO taotlus kohtu abil tõendite kogumiseks.
5.Rahuldada CC, XX, QQ ja YY apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Hagi rahuldada osaliselt.
6.2.Jätta rahuldamata CC, XX, QQ ja YY hagi WW vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi 24. augustist 2017 kuni 31. detsember 2017 eest.
6.3.Välja mõista WW-lt CC kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2018 kuni 23. august 2018 eest 1762,80 eurot ja alates 24. augustist 2018 kuni CC täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.
6.4.Välja mõista WW-lt XX kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2018 kuni 23. august 2018 eest 1537,79 eurot ja alates 24. augustist 2018 kuni XX täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.
6.5.Välja mõista WW-lt QQ kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2018 kuni 23. august 2018 eest 1460,97 eurot ja alates 24. augustist 2018 kuni QQ täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.
6.6.Välja mõista WW-lt YY kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2018 kuni 23. august 2018 eest 1073,20 eurot ja alates
24.augustist 2018 kuni YY täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.
6.7.Jätta rahuldamata hagejate taotlus siduda hagejate kasuks välja mõistetud elatise summa Statistikaameti tarbijahinnaindeksiga ning määrata, et igakuine hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatis tõuseb iga aasta 1.jaanuarist igal aastal suurenenud tarbijahinnaindeksi võrra võrreldes eelmise aastaga.
6.8.Jätta rahuldamata hagejate taotlus anda OO-le ainuõigus WW-lt väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks hagejate ülalpidamiseks.
6.9.Jätta rahuldamata hagejate taotlus kohtu abil tõendite kogumiseks. 2 (11)
6.10.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt tuleb WWl tasuda kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ning igakuine elatis hiljemalt iga jooksva kuu 15. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda OO pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“.
6.11.Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
6.12.Tühistada Harju Maakohtu 27. augusti 2018. a määrusega seatud hagi tagamine. Lugeda WW poolt ülalpidamiskohustus täidetud
27.augusti 2018. a hagi tagamise määruse alusel tasutud elatise osas.
6.13.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud WW kanda.
6.14.Määrata kindlaks CC, XX, QQ ja YY hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista WW-lt CC, XX, QQ ja YY kasuks välja võrdsetes osades apellatsiooniastme menetluskulud 175 eurot, s.o kokku 700 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.CC (hageja I, laps I), XX (hageja II, laps II), QQ (hageja III, laps III) ja YY (hageja IV, laps IV) esitasid 24. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi WW (kostja, isa) vastu elatise nõudes. Hagejad palusid mõista kostjalt enda kasuks välja igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni järgnevalt: hagejale I 598,64 eurot, hagejale II 578,88 eurot, hagejale III 475,60 ja hagejale IV 523,65 eurot, mis suureneb igal aasta 1. jaanuarist tarbijahinnaindeksi tõusu võrra. Lisaks palusid hagejad perioodi 2017. a september kuni 23. august 2018 eest kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatise järgenvalt: hagejale I 6723,15 eurot, hagejale II 6467,13 eurot, hagejale III 5340,98 eurot ja hagejale IV 5880,65 eurot. Väljamõistetud elatise kasutamise ja käsutamise ainuõiguse palusid hagejad anda OO-le (ema) ja määrata kindlaks elatise tasumise kord. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle tervikteksti kohaselt elavad hagejate vanemad alates 18. juulist 2017 lahus ja lapsed elavad koos emaga. Kostja tasus vabatahtlikult lastele elatist kuni 2017. a lõpuni. Alates 27. augustist 2018 tasub kostja hagi tagamise määruse alusel igale lapsele elatist 200 eurot kuus. Kostja rikkus ülalpidamiskohustust, mistõttu tuleb mõista kostjalt laste kasuks välja elatis, sh elatise võlg. Hagejad põhistasid ja tõendasid oma vajadusi järgmiselt: •
hageja I igakuised ülalpidamiskulud on 711,23 eurot (hagi terviktekstis 798,19 eurot), sh eluruumi üüri- ja kõrvalkulud 161,39 eurot (hagi terviktekstis 165,35 eurot), teleteenuse kulud kuni 31. oktoobrini 2018 2,77 eurot ja alates 1. novembrist 2018 1,60 eurot, interneti- ja mobiiltelefoni kulud 6,54 (hagi terviktekstis 6,94 eurot), kodused toidukulud 141,04 eurot (hagi terviktekstis 172 eurot), jalgpallikooli kulud 10,50 eurot, saviteraapia kulud 105 eurot, hommikusöök koolis 11 eurot (hagi terviktekstis kulu puudub), lasteaiakulud ajavahemikul 2017. a septembrist kuni 2018. a augustini 14,50 3 (11)
eurot ja toidukulud lasteaias 32,02 eurot, toidukulud koolis 25 eurot (esialgses hagiavalduses kulu puudub), koolitarvete kulud 25 eurot, prügiveo kulud 6,15 (hagi terviktekstis 2,05 eurot), riiete- ja jalanõude kulud 180 eurot (hagi terviktekstis 143 eurot), meditsiinitarvete kulud 10 eurot, hügieenitarvete kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 5,70 eurot), juuksuri kulud 10 eurot (hagi terviktekstis 15 eurot), majapidamis- ja olmevahendite kulud 17,84 eurot (hagi terviktekstis 18,60 eurot), mööbli- ja interjööri kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 9,78 eurot), transpordikulud 24 eurot (sh kütus, parkimine, kindlustus, hooldus- ja remont, rehvivahetus), mänguasjade ja raamatute kulud 10 eurot, vaba aja veetmise kulud 45 eurot ja Lasterikaste Perede Liidu (LPL) liikmemaks 5 eurot (hagi terviktekstis 2,50 eurot); •
hageja II igakuised ülalpidamiskulud on 612,98 eurot (hagi terviktestis 767,84 eurot), sh eluruumi üüri- ja kõrvalkulud 161,39 (hagi terviktekstis 165,35 eurot), teleteenuse kulud kuni 31. oktoobrini 2018 2,77 eurot ja alates 1. novembrist 2018 1,60 eurot, interneti- ja mobiiltelefoni kulud 6,54 (hagi terviktekstis 6,94 eurot), kodused toidukulud 141,04 eurot (hagi terviktekstis 152,40 eurot), jalgpallikooli kulud 5,25 (hagi terviktekstis 6,75 eurot), saviteraapia kulud 105 eurot kuus, lasteaia kohatasu kulud 14,50 eurot ja sealsed toidukulud 28,50 eurot, prügiveo kulud 6,15 eurot (hagi terviktekstis 2,05 eurot), riiete- ja jalanõude kulud 180 eurot (hagi terviktekstis 143 eurot), meditsiinitarvete kulud 10 eurot (hagi terviktekstis 10 eurot), hügieenitarvete kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 5,70 eurot), juuksuri kulud 10 eurot (hagi terviktekstis 15 eurot), majapidamis- ja olmevahendite kulud 17,84 eurot (hagi terviktekstis 18,60 eurot), mööbli-, interjööri ja koduse remondi kulud 10 eurot (hagi terviktekstis 9,78 eurot), transpordikulud 24 eurot, mänguasjade ja raamatute kulud 10 eurot, vaba aja veetmise kulud 45 eurot ja LPL liikmemaks 5 eurot (hagi terviktekstis 2,50 eurot);
•
hageja III igakuised ülalpidamiskulud on 577,92 eurot (hagi terviktekstis 634,14 eurot), sh eluruumi üüri- ja kõrvalkulud 161,39 eurot (hagi terviktekstis 165,35 eurot), teleteenuse kulud kuni 31. oktoobrini 2018 2,77 eurot ja alates 1. novembrist 2018 1,60 eurot, interneti- ja mobiiltelefoni kulud 6,94 eurot, kodused toidukulud 141,04 eurot (hagi terviktekstis 137,60 eurot), huvikooli kulud ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 18. juulini 2018 69,86 (hagi terviktekstis 66,18 eurot), lasteaia kohatasu kulud 14,50 eurot ja toidukulud 31,50 eurot, prügiveo kulud 6,15 eurot (hagi terviktekstis 2,05 eurot), riiete- ja jalanõude kulud 180 eurot (hagi terviktekstis 143 eurot), meditsiinitarvete kulud 10 eurot, hügieenitarvete kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 5,70 eurot), juuksuri kulud 3,33 eurot (hagi terviktekstis 5 eurot), majapidamis- ja olmevahendite kulud 17,84 eurot (hagi terviktekstis 18,60 eurot), mööbli- ja interjööri kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 9,78 eurot), transpordikulud 24 eurot, mänguasjade ja raamatute kulud 10 eurot, vaba aja veetmise kulud 45 eurot ja LPL liikmemaks 5 eurot (hagi terviktekstis 2,50 eurot);
•
hageja IV igakuised ülalpidamiskulud on 610,90 eurot (hagi terviktekstis 698,20 eurot), sh eluruumi üüri- ja kõrvalkulud 161,39 (hagi terviktekstis 165,35 eurot), teleteenuse kulud kuni 31. oktoobrini 2018 2,77 eurot ja alates 1. novembrist 2018 1,60 eurot, interneti- ja mobiiltelefoni kulud 6,54 (hagi terviktekstis 6,94 eurot), kodused toidukulud 167,08 eurot (hagi terviktekstis 138 eurot), lapsehoiuteenuse kulud ajavahemikul 2018. a augustist 31. jaanuarini 2019 156 eurot (hagi terviktekstis 109,50 eurot), alates 2019. a septembrist lasteaia kohatasu kulud 14,50 eurot ja toidukulud ca 32 eurot, prügiveo kulud 6,15 eurot (hagi terviktekstis 2,05 eurot), riiete- ja jalanõude kulud 180 eurot (hagi terviktekstis 143 eurot), meditsiinitarvete kulud 10 eurot, hügieenitarvete kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 5,70 eurot), juuksuri kulud 3,33 eurot (hagi terviktekstis 5 eurot), majapidamis- ja olmevahendite kulud 17,84 eurot (hagi terviktekstis 18,60 eurot), mööbli- ja interjööri kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 9,78
4 (11)
eurot), transpordikulud 24 eurot, mänguasjade ja raamatute kulud 10 eurot, vaba aja veetmise kulud 45 eurot ja LPL liikmemaks 5 eurot (hagi terviktekstis 2,50 eurot). Kostjal on vara (kinnisasjad, ettevõtete osad, aktsiad jne) ja sissetulek, mille arvel tasuda lastele elatist vastavalt nende vajadustele. Laste ema viibib puhkusel kuni 2019. a augustini ja tema sissetulek on 705 eurot (riiklikud peretoetused). Arvestades, et kostja varanduslik seis on märkimisväärselt laste ema omast parem, tuleb kostjal kanda laste vajalikud kulud 75 % ulatuses. Oma teistele lastele annab kostja kordades suuremat elatist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle osaliselt rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole laste vajalikud kulud hagis nõutud ulatuses põhjendatud. Lisaks tuleb elatise väljamõistmisel arvestada, et laste põhjendatud vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega ning kohalik omavalitsus kompenseerib 75% sporditreeningute arvatest ja annab ranitsatoetust. Lastega vaba aja veetmise kulud kannab kohtupraktika kohaselt kumbki vanem väljaspool elatist. Eelnevat arvestades on elatise nõue põhjendatud hageja I osas 178 eurot, hageja II osas 204 eurot, hageja III osas 160 eurot ja hageja IV osas 153 eurot. Hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest isa on ülalpidamiskohustuse täitnud. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 27. juuni 2019. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis alates
27.juunist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kostjalt igakuise elatisena välja hageja I kasuks 250 eurot, hageja II kasuks 253 eurot, hageja III kasuks 228 eurot ja hageja IV kasuks 214 eurot. Lisaks mõistis maakohus 1. jaanuarist 2018 kuni 23. augustini 2018 tagasiulatuva elatisena kostjalt välja hageja I kasuks 1762,80 eurot, hageja II kasuks 1537,79 eurot, hageja III kasuks 1460,97 eurot ja hageja IV kasuks 1073,20 eurot ning 24. augustist 2018 kuni 26. juunini 2019 kostjalt välja hageja I kasuks 500 eurot, hageja II kasuks 530 eurot, hageja III kasuks 280 eurot ja hageja IV kasuks 140 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude mõista tagasiulatuvalt välja elatis 24. augustist 2017 31. detsemberini 2017. Maakohus jättis rahuldamata hagejate taotlused siduda väljamõistetud elatis tarbijahinnaindeksiga ja anda laste emale ainuõigus elatise kasutamiseks ja käsutamiseks ning tõendite kogumiseks. Maakohus määras kindlaks hagejatele elatise tasumise korra ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Kostja on laste isa. Vanemad elasid kuni 18. juulini 2017 koos. Ema ja lapsed jäid pärast kostja lahkumist elama kostja äriühingule kuuluvasse elamusse, kust nad kolisid 6. veebruaril 2018 elama üürikorterisse. Kostja tasus lastele kuni 2017. a lõpuni miinimumelatist ning alates 27. augustist 2018 hagi tagamise korras 200 eurot iga lapse kohta kuus. Harju Maakohtu 27. novembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11595 lõpetati vanemate ühine hooldusõigus ja määrati kindlaks suhtluskord. Maakohus selgitas esmalt välja hagejate tegelikud vajadused ning leidis, et hagejate tavalisest elulaadist lähtudes kulub hagejale I 468,73 eurot, hagejale II 471,73 eurot, hagejale III 479,33 eurot ja hagejale IV 459,98 eurot kuus, millest 75% tuleb välja mõista kostjalt. Hageja I igakuised eluasemekulud on 174,55 eurot (eluruumi üür- ja kõrvalkulud, TV ja internet). Toitumisnõustaja koostatud toitumiskavas esitatud toidu kogused ja nende hind on ülepaisutatud, mistõttu sellest ei saa toidukulude arvutamisel lähtuda. Arvestades keskmiste toidukaupade hindu, mastaabisäästu ja seda, et hageja I saab pikapäevarühmas olles süüa, on tema kodused toidukulud 100 eurot. Treeningute kulu on põhjendatud 6,25 euro ulatuses, sest kohalik omavalitsus kompenseerib 75% treeningute maksumusest. Koolikohustuse täitmisega seotud kulud on 20 eurot. Vaidlust ei ole selles, et pikapäevarühmas olles tuleb tasuda kuni 8 eurot kuus toiduraha. Kuna koolilõuna on tasuta, ei kaasne täiendavaid kulutusi. Kulutused koolile 300,68 eurot on tõendamata. Kohalik omavalitsus maksab ranitsatoetust 170 eurot. Koolitarvete kulu 12 eurot (vihikud, raamatud jms) on põhjendatud. Kulutused riietele ja 5 (11)
jalanõudele on põhjendatud 80 euro ulatuses. Meditsiini- ja hügieenitarvete kulu on 5,43 eurot (vaidlus puudub). Kulu juuksurile on 15 eurot kuus. Koduse majapidamise ja olmevahendite kuluks on mõistlik arvestada 10 eurot kuus. Mööblit ja sisustust tuleb uuendada ja selle põhjendatud kulu on 5 eurot kuus. Transpordikulud on põhjendatud 10 euro ulatuses kuus. Mänguasjade ja raamatute kulu on 10 eurot kuus. Kuna kodust väljas söömise kulu on hõlmatud hageja I igakuise toidukuluga, on vaba aja veetmise kulu 30 eurot. Nimetatud summa on piisav kultuuriüritustel osalemiseks ja sõpradele kingituste ostmiseks. LPL-i liikmemaks on 2,50 eurot (vaidlus puudub). Teised kulud on tõendamata (telefon, lasteaed ja saviteraapia). Hageja II kulud lasteaiale on 43 eurot kuus. Kulud riietele ja jalanõudele on 60 eurot kuus. Kulutused telefonile ja saviteraapiale ei ole tõendatud. Muud kulutused on põhjendatud samas ulatuses kui hageja I kulud. Hageja III kulud lasteaiale on 45,85 eurot kuus. Kulu juuksurile on 6 eurot kuus. Muud kulutused on põhjendatud samas ulatuses kui hageja I kulud. Hageja IV kulud lasteaiale on 46,50 eurot kuus. Kulud riietele ja jalanõudele on 60 eurot kuus. Kulu juuksurile on 6 eurot kuus. Muud kulutused on põhjendatud samas ulatuses kui hageja I kulud. Seejärel hindas maakohus, kui palju kulutustest on kaetud riikliku peretoetusega ning kui palju ja kuidas osaleb kostja vahetu laste ülalpidamisega. Maakohus leidis, et riikliku peretoetusega on kaetud hageja I ja II vajadused 135 euro ulatuses, hageja III ja IV vajadused 175 euro ulatuses. Puudub vaidlus, et kostja majanduslik olukord on laste ema omast parem. Maakohus jaotas ülalpidamise proportsiooni selliselt, et kostja kanda jääb 75 % ja laste ema kanda 25 %. Arvestades hagi tagamise määrust ning asjaolu, et alates 1. jaanuarist 2018 kuni 23. augustini 2018 olid lapsed isaga koos 25% ajast, on kostja elatise võlg lapse I ees 1762,80 eurot, lapse II ees 1537,79 eurot, lapse III ees 1460,97 eurot ja lapse IV ees 1073,20 eurot. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt kuni 31. detsembrini 2017 ei ole põhjendatud, kuna sel perioodil andis kostja lastele ülalpidamist vahetult. Maakohus leidis, et mastaabisääst ja riiklik peretoetus on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisele alla seaduses sätestatud miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Maakohus leidis, et hagejate taotlus siduda igakuine elatis tarbijahinnaindeksiga tuleb jätta rahuldamata, kuna kehtiv seadus ei näe sellist elatise suurendamise viisi ette. Lisaks leidis maakohus, et hagejate taotlus anda emale ainuõigus väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks ei ole põhjendatud, sest selline õigus tuleneb perekonnaseadusest (PKS). Maakohus jättis rahuldamata hagejate taotluse tõendite kogumiseks. Apellatsioonkaebus
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada edasiulatuva elatise ja menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega mõista välja igakuine elatis hageja I kasuks 598,64 eurot, hageja II kasuks 575,88 eurot, hageja III kasuks 475,60 eurot ja hageja IV kasuks 523,65 eurot, mis suureneb igal aasta 1. jaanuarist tarbijahinnaindeksi tõusu võrra. Väljamõistetud elatise kasutamise ja käsutamise ainuõiguse palusid hagejad anda emale ning määrata kindlaks elatise tasumise kord. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Ühes apellatsioonkaebuse ja lõppseisukohaga esitasid hagejad dokumentaalseid tõendeid. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt vähendas maakohus põhjendamatult lastele väljamõistetud elatist alla miinimummäära. Laste isa majanduslik olukord võimaldab lastele anda elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Laste kulutuste katmine riikliku peretoetuse arvel ei anna alust elatise vähendamiseks. Teisi asjaolusid elatise vähendamiseks ei esine. Isegi juhul kui maakohus leidis, et hagejate poolt nõutud elatis on tõendamata, pidi maakohus välja mõistma elatise miinimummääras.
6 (11)
Maakohus ei arvestanud, et vanemate lahuselu ei tohi kahjustada laste elatustaset ehk see peab jääma ligikaudu samale tasemele. Maakohus tuvastas laste vajalikud kulud valesti, mistõttu ei kata kostjalt väljamõistetud elatis laste vajadusi. Maakohus arvestas toidule, riietele ja jalanõudele, majapidamis- ja olmetarvetele, mööblile ja interjöörile, transpordile, vabale ajale ning hageja I jalgpallitreeningutele ebamõistlikult väikese summa. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta kulud hügieenitarvetele ja hageja I hommikusöögile ning leidis ekslikult, et meditsiinitarvete kulude osas vaidlus puudub. Hageja I ei saanud ranitsatoetust. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja maksab oma teistele lastele elatist 1000 eurot kuus ning ei kohtle seega kõiki lapsi ühetaoliselt. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, sest kohtuvaidluse põhjustas kostja. Menetluskulude kandmine paneb lapsed raskesse olukorda, sest laste ema on võtnud laenu laste ülalpidamiseks ning hagi esitamiseks 12 000 eurot, tasudes samal ajal ka kodulaenu. Laste toimetulekut toetab ka laste emapoolne vanaema. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hagejate poolt apellatsiooniastmes esitatud dokumentaalsed tõendid palus kostja jätta tähelepanuta ja vaidles nendele ka sisuliselt vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise väiksemas ulatuses kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega mõista kostjalt alates hagi esitamisest, s.o 24. august 2018, välja hagejate täisealiseks saamiseni elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Esmalt selgitab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatust. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hagejad vaidlustavad maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest, s.o 24. august 2018, hageja I osas väiksemas ulatuses kui 598,64 eurot, hageja II osas väiksemas ulatuses kui 575,88 eurot, hageja III osas väiksemas ulatuses kui 475,60 eurot, hageja IV osas väiksemas ulatuses kui 523,65 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud osas, millega maakohus mõistis alates 27. juunist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kostjalt igakuise elatisena välja hageja I kasuks 250 eurot, hageja II kasuks 253 eurot, hageja III kasuks 228 eurot ja hageja IV kasuks 214 eurot. Samuti osas, millega maakohus mõistis tagasiulatuva elatisena
1.jaanuarist 2018 kuni 23. augustini 2018 kostjalt välja hageja I kasuks 1762,80 eurot, hageja II kasuks 1537,79 eurot, hageja III kasuks 1460,97 eurot ja hageja IV kasuks 1073,20 eurot ning
24.augustist 2018 kuni 26. juunini 2019 hageja I kasuks 500 eurot, hageja II kasuks 530 eurot, hageja III kasuks 280 eurot ja hageja IV kasuks 140 eurot. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude mõista tagasiulatuvalt välja elatis 24. augustist 2017 kuni 31. detsemberini 2017. Tulenevalt maakohtu otsuse osalisest jõustumisest on ära langenud hagi tagamise vajadus. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 27. augusti 2018. a määrusega seatud hagi tagamise (I kd, tl-d 129 ja pöördel).
7 (11)
Hagejad on esitanud apellatsiooniastmes uusi dokumentaalseid tõendeid. Apellatsioonkaebuses taotlevad hagejad dokumentaalsete tõendite (20. aprilli 2019 ja 24. aprilli 2019 laenulepingud, BB 25. juuli 2019 kinnitus) vastu võtmist, millega hagejad soovivad tõendada hagejate ema rasket majanduslikku olukorda. Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodud dokumentaalsed tõendid apellatsiooniastmes lubatavad, sest puuduvad nende vastuvõtmiseks TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldused. Lõppseisukohas taotlevad hagejad dokumentaalsete tõendite vastu võtmist, millega hagejad soovivad tõendada alates 2019. a septembrist kaasnevaid täiendavaid vajalikke kulusid ning hagejate ema kulutusi sõiduautole (leping nr 64/2019, maksekorraldus nr 1390, kunstiringi arve nr 395C3B2A2, huvitegevuse korraldamise leping, arve nr 555-A113, õppeleping nr RRL2019309, maksekorraldus nr 1592, avaldus lapse tantsutreeningutel osalemiseks, maksekorraldus nr 1594, maksekorraldus nr 1597, Teadusmaagia Teadusringide lepingu tingimused, maksekorraldus nr 176, maksekorraldus nr 1588). Ringkonnakohtu hinnangul on hagejad uute tõendite lubatavust nõuetekohaselt põhistanud ning kuna tõendid on tekkinud pärast asja lahendamist maakohtus, tuleb need TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel vastu võtta. Uue asjaoluna tuleb asja lahendamisel võtta arvesse, et pärast maakohtu otsuse tegemist on hagejate ema asunud tööle ja tema põhipalk on 1100 eurot kuus.
9.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, milline on põhjendatud elatise suurus, lähtudes laste vajadustest. Pooled ei vaidle, et hagejate isa varaline seisund ei tingi elatise vähendamist alla miinimumsuuruse. Hagejate hinnangul ei olnud maakohtul põhjust vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära.
10.Kolleegium märgib, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, kuid kostjal on võimalik see eeldus ümber lükata (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21160-12, p 17).
11.Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Hagejad pidid tõendama, et nende ülalpidamise mõistlikud vajadused PKS § 99 järgi on seaduses sätestatud miinimumist suuremad. Maakohus leidis, et hagejad ei ole tõendanud, et nende mõistlikud vajadused on suuremad seadusest tulenevast miinimumvajadustest. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga. Hagejate poolt 4. jaanuaril 2019 ja
14.mail 2019 esitatud dokumendid hagejate väiteid ei tõenda (I kd, tl 166–II kd, 67; II kd, tl 113–III kd, tl 53). Apellatsiooniastmes esitatud tõendid hagejate väiteid samuti ei tõenda, vaid näitavad, et laste kasvades asenduvad ühed kulutused teiste kulutustega. Samuti ei hõlma kostja ülalpidamiskohustus hagejate ema auto remontimise kulusid. Arvestades laste vanust, s.o hagi esitamise ajal 7, 5, 3 ja 2, on kulutused toidule, riietele, saviteraapiale, kodusele majapidamisele ja hügieenivahenditele ülepaisutatud ning hagejate poolt esitatud kviitungeid, arveid ja lepinguid pole seotud konkreetsete kulutustega, mis on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja tema arenguks vajalikud. Hagejad on viidanud, et vanemate kooselu ajal oli lastele tagatud kindel elatustase, kuid selle väite kontrollimiseks ei ole tõendeid esitatud. Kolleegiumi hinnangul tagab kahekordne elatise miinimummäär iga lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kolleegium märgib, et hagejate väited, et kostja maksab teistele lastele rohkem elatist, ei anna õiguslikku alust mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis seaduses sätestatud alammäärast suuremas määras. Vanem ei pea oma sissetulekut ega vara lapsega jagama.
12.Maakohus on otsuse p-s 15 selgitanud väljakujunenud kohtupraktikat. Vaatamata sellele on maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta eelduse, et lapse ülalpidamiseks kulub 8 (11)
kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Need eeldused tähendavad seda, et hagejad ei pidanud tõendama oma igakuiseid vajadusi hagi esitamise ajal kuni summani 500 eurot. Maakohus asus ekslikult uurima, kas hagejate väited vajaduste osas on põhjendatud, sest hagejate nõuete puhul tuli eeldada, et vajadused olid vähemalt 500 eurot ja käesoleval aastal on need 540 eurot. Neil kaalutlustel tuleb hagejate nõuete lahendamisel lähtuda sellest, et hagejate vajadused on sellised, mis õigustavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras.
13.Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Kostja pidi tõendama, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära (TsMS § 230 lg 1). Elatist saab vähendada alla miinimummäära mõjuval põhjusel, milleks võivad olla mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu), vajaduste katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halva varalise seisundi tõttu. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (kokkuvõtvalt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 26–28). Maakohus ei ole kulutusi vähendades viidanud tõenditele, mis tõendaksid laste miinimumist väiksemaid vajadusi. Sellega on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses asjas ainuüksi mastaabisäästust lähtuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et laste vajadused on elatise miinimummäärast väiksemad. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna elatise vähendamiseks alust vanemate vahel Harju Maakohtu 27. novembri 2018. a määrusega kindlaks määratud lastega suhtlemise kord (jõustunud 5. aprilli 2019. a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 8. mail 2019; II kd, tl-d 73– 76 pöördel). Lapsed ei viibi märkimisväärset osa ajast isa juures ja kostja ei ole tõendanud, et alates hagi esitamisest täidab ta mingis osas laste ülalpidamiskohustust vahetult. Järgnevalt tuleb hinnata, kas riiklik peretoetus koosmõjus mastaabisäästuga annavad aluse elatise vähendamiseks alla miinimumi. Alates 1. juulist 2017 kehtib perehüvitiste seadus (PHS, maakohus on ekslikult viidanud kehtetule riiklike peretoetuste seadusele). Maakohus on arvestanud, et osa laste vajadustest on kaetud riiklike toetustega: hageja I ja II osas 135 euro ulatuses ja hagejate III ja IV osas 175 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et praegusel juhul saab mõlema vanema ülalpidamiskohustuse lugeda riikliku peretoetusega osaliselt täidetuks. Kohtupraktikas on leitud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Praeguses asjas ei ole kostja selliste asjaolude esinemist tõendanud, mis elatise vähendamist alla miinimummäära tingiksid. Kuna laste ema ei omanud vaidlusalusel perioodil sissetulekut, siis kattis riiklik peretoetus tema osa ülalpidamiskohustusest. Ka praegusel juhul, kui laste ema töötab, siis ei ole tema sissetulek nii suur (1100 eurot kuus), et riikliku peretoetust saaks arvata ja jagada mõlema vanema vahel. Küll aga leiab kolleegium, et kuna hagejate ema töötab ja saab lisaks riikliku peretoetust ning laste vajadused on kaetud miinimumelatisega, tuleb vanemate ülalpidamiskohustus jagada võrdselt. 9 (11)
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt iga lapse kasuks välja mõista elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (hagi esitamise ajal 250 eurot). Kui elatis mõistetakse välja miinimummääras, saab kohtulahendi resolutsioonis määrata väljamõistetava elatise suuruse nii, et selles nimetatakse algne elatise summa, ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16, ja selles viidatud 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐35‐17, p 35). Lähtudes hagejate nõude sõnastusest tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis hagi esitamise ajal kehtinud miinimummääras (250 eurot) tingimusel, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et seaduses ei ole alust indekseerida väljamõistetud elatist igal aastal tarbijahinnaindeksi muutmise alusel (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7). See on võimalik, kui pooled saavutavad selles küsimuses kokkuleppe (vt Riigikohtu 17. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 14).
16.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et puudub vajadus anda hagejate emale ainuõigus väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 8). Emale elatise käsutamise õiguse otsuse resolutsioonis nimetamine on iseenesest sisutu ja võib olla ka eksitav, kuna elatist peab ema seadusest tulenevalt, s.o PKS § 100 lg 2 teine lause, kasutama hagejate ülalpidamiseks ja nende huvides, mitte aga vabalt ning selleks ei ole vajalik kohtu luba (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3517, p 13.4).
17.Apellatsioonkaebuses vaidlustavad hagejad maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagi osalisel rahuldamisel õigesti lähtunud TsMS § 163 lg-st 1 ja jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Hagejatel oli maakohtus võimalus lõpetada menetlus kompromissiga, võttes vastu kostja pakkumise, et kostja maksab elatist miinimummääras (II kd, tl 69 pöördel–70). Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seda tingib asjaolu, et hagejad on apellatsioonkaebuses pidanud alternatiivina võimalikuks, et hagi rahuldatakse elatise miinimummääras (apellatsioonkaebuse p 2.28; III kd, tl 119). Apellatsiooniastmes ei olnud kostja enam nõus, et elatise suurus sõltub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
18.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejate 14. oktoobri 2019. a menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonimenetlusega seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 1856,25 eurot. Kolleegiumi hinnangul on hagejate menetluskulude nimekirjas kirjeldatud toimingud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades võis lepingulisel esindajal selle koostamisele, kostja vastusega tutvumisele, kompromissi läbirääkimistele ja lõppseisukoha koostamisele kuluda kokku 7 tundi. Hagejate esindaja on apellatsioonkaebuses kirjeldanud Riigikohtu praktikat ning korranud oma varasemates menetlusdokumentides avaldatud seisukohti. Hagejate esindaja tunnihind 135 eurot ei ole praeguse vaidluse puhul põhjendatud tasumäär. Kolleegium peab põhjendatud tasumääraks 100 eurot. Kokku on hagejatele hüvitatavate menetluskulude suurus (7 x 100 eurot) 700 eurot, s.o igale hagejale 175 eurot, sest nad on menetluses osalenud samas ulatuses. Hagejad ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Samuti ei taotle hagejad menetluskuludelt viivise välja mõistmist (TsMS § 177 lg 4).
19.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). 10 (11)