Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 26. november 2019, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-13548
Tsiviilasi
L-L M hagi R M vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5 610 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L-L M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx xx-xx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja D G (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post), lepinguline esindaja Erki Casar (Adolfi Õigusbüroo OÜ, e-post adolfiõ[email protected]). Kostja R M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx, xxxxxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista R M alates 01.10.2019 elatis L-L M ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras, kuid mitte vähem, kui Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud kuupalga alammääras, kuni tütre L-L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista R M elatise tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu L-L M tekkinud kahju (elatise võlgnevus ajavahemiku 01.10.2018-30.09.2019 eest) 3 180 eurot. Kohustada R M tasuma elatise ja tekitatud kahju (elatise võlgnevuse) D G arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank AS-s. Menetluskulud jätta R M kanda.
Välja mõista R M õigusabikulu 120 eurot L-L M kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. R M võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja esindaja palub mõista kostjalt, R M, isikukood xxxxxxxxxxx hageja, L-L M, isikukood xxxxxxxxxxx, kasuks igakuine elatis PKS sätestatud miinimummääras, alates 01.10.2019 esitamisest kuni, L-L M täisealiseks saamiseni, kandes igakuise elatise hageja seadusliku esindaja D G, isikukood xxxxxxxxxxx, arvelduskontole SEB xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samuti palub hageja mõista kostjalt, R M, isikukood xxxxxxxxxxx, hageja, L-L M, isikukood xxxxxxxxxxx, kasuks tagasiulatuvalt elatis alates 01.10.2018 kuni 30.09.2019, summas 3180 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 21.10.2019. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse L-L M isa, kohustatud neid ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2018 250 eurot ning alates 01.01.2019 270 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole
tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis kehtivas miinimummääras, igas kuus alates 01.10.2019. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Perekonnaseaduse § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega elatise väljamõistmise osas alates 01.10.2019 ning elatise tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu hagejatele tekkinud kahju hüvitamise osas ajavahemikul 01.10.2018-30.09.2019. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 120 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.