Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CC ja YY apellatsioonkaebused Tsiviilasja hind
CC apellatsioonkaebusel 1350 eurot YY apellatsioonkaebusel 900 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja XX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Võtta vastu YY poolt 17.09.2019 vastusele lisatud dokumentaalne tõend (Eesti Töötukassa 07.06.2019 otsus). Keelduda YY poolt 12.11.2019 esitatud Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum tõendi vastuvõtmisest. Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2019 otsus osaliselt elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja YY-lt CC kasuks alates 11.10.2018 elatis 120 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. YY apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. CC apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 1(10)
6.1.Hagi rahuldada osaliselt.
6.2.Muuta Tartu Maakohtu 02.03.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-12837 kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatise suurust ja mõista välja YY-lt elatis tema tütre CC ülalpidamiseks 120 eurot kuus alates 11.10.2018 kuni CC täisealiseks saamiseni.
6.3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.YY (hageja, isa) esitas 11.10.2018 hagi CC (kostja, laps) vastu elatise vähendamiseks 100 euroni kuus.
2.Hagiavalduse kohaselt kinnitati Tartu Maakohtu 02.03.2015 määrusega hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustus hageja tasuma oma lapse ülalpidamiseks elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni.
3.Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et ta ei suuda oma halva tervise tõttu enam kohtumäärust elatise maksmise kohta täita. Hageja põeb XXX, mistõttu on tema võimalused tööturul osaleda piiratud. Hageja ainukeseks sissetulekuks on tema töötasu 125 eurot kuus OÜ-s Q, mis on vähenenud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Kokkuleppe sõlmimise ajal hagejaga oli tema sissetulekuks umbes 200 eurot kuus. Hageja elatise võlg kostja ees oli hagi esitamise ajaks 6604,80 eurot. Hageja osaleb vanemate kokkuleppe kohaselt lapse ülalpidamisel muul viisil. Hageja suhtleb lapsega, osaleb tema kasvatamises, laps elab tihti nädalavahetustel ja koolivaheaegadel isa juures, hageja on ostnud ka lapsele asju (telefoni, riideid ja mänguasju).
4.Elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada ka sellega, et laps saab riiklikku peretoetust, millega osa lapse vajadustest on kaetud.
5.Kohtuistungil avaldatu kohaselt on hageja tervislik olukord pärast hagi kohtusse esitamist halvenenud veelgi ning tal on diagnoositud XXX, mis toob kaasa töövõime kaotuse vähemalt osaliselt. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
7.Hageja ei ole nii kehval varanduslikul järjel, nagu ta väidab end olevat, sest hageja Facebooki kontolt nähtuvalt reisib ta palju ja naudib aega meelt lahutades. Kostja 2(10)
esindaja sõnul näitas hageja lapsele oma kodus seifi, kus tal oli sularaha, ja ütles lapsele, et ta ostis omale uue auto. Hageja elab oma vanematest eraldi vanematele kuuluvas ridaelamuboksis.
8.Hageja tervislik seisund ei keela tal tööd teha. XXX põeb hageja lapsest saadik. Pealegi ei takista see töö tegemist, selg valutab paljudel inimestel. YYY diagnoosi hagejal uuringutega tuvastatud ei ole.
9.Hageja ei ole ostnud lapsele sobiva suurusega riideid, ostetud riided olid lapsele väiksed. Küll aga on hageja ostnud lapsele mänguasju, mida tuleb võtta kui kingitust, sest neid ei saa käsitleda elatisena. Ka ei suhtle hageja lapsega nii nagu ta väidab ega pea teda suhtluse ajal üleval. Reeglina võtab hageja lapse enda juurde paariks tunniks, kui ta Tallinnasse venna juurde tuleb ja käib siis lapsega kas spas või kuskil mujal, mida ei saa aga arvestada lapse kasvatamisena või lapse vahetu ülalpidamisena. Maakohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 06.06.2019 otsusega hagi osaliselt, muutis Tartu Maakohtu 02.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-12837 kompromissi korras kokku lepitud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot alates 11.10.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
11.Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas esinevad alused, et rahuldada hageja nõue ja vähendada poolte vahel kompromissi korras kokku lepitud elatise miinimummäära sellest väiksema summani või tuleks jätta elatise suurus muutmata.
12.Kuivõrd pooled ei ole väitnud, et kostja ülalpidamiskulud oleksid väiksemad või suuremad kui elatise kahekordne miinimummäär, lähtus maakohus kohtulahendit tehes eeldusest, et kostja ülalpidamiskulud kuus olid 2018. aastal 500 eurot kuus ja 2019. aastal on 540 eurot kuus.
13.Arvestades asjaoluga, et kostjale makstakse ka riiklikku peretoetust, mille suuruseks oli 2018. aastal 55 eurot kuus ja 2019. aastal on 60 eurot kuus, tuli maakohtu hinnangul nimetatud asjaolu kohtuotsuse tegemisel samuti arvestada, sest hageja tugines sellele.
14.Maakohtu hinnangul oli põhjendatud elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuna selleks esines perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 märgitud mõjuv põhjus, s.o hageja osaline töövõimetus alates 14.05.2019, mis tõenäoliselt on hagejale määratud tulenevalt temal märtsis 2019 diagnoositud YYYist, ja asjaolu, et osa lapse ülalpidamiskuludest on kaetud riiklike peretoetustega.
15.Maakohtu hinnangul tõendasid poolte esitatud tõendid, et hageja sissetulekuks on 125 eurot kuus, millele lisandub ilmselt ka osalise töövõime kaotuse eest makstav toetus, mille kohta hageja tõendit kohtule ei esitanud. Kostja ema palgatõend tõendas, et tema sissetulekuks 2018. astal oli 700-950 eurot kuus ja 2019. aastal 1100 eurot kuus. Kohus asus seisukohale, et eeltoodut tuleb hagejalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta, kuigi kohtu hinnangul võiks ja peaks hageja saama suuremaid sissetulekuid, sest ta on ise kahe äriühingu juhatuse liige, kellel on nimetatust tulenevalt õigus reguleerida ka oma sissetulekute suurust, ning ta ei ole täielikult töövõimetu, vaid tal on säilinud osaline töövõime. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja ema esitatud hageja Facebooki konto väljavõtted, et hageja on elanud 2018 - 2019 hästi, 3(10)
sh reisides ja meelt lahutades, kuna esitatud väljavõtted pärinevad aastatest 2016 ja 2017. Ka ei kuulu hagejale kinnisvara, mille arvelt saaks elatist kostjale maksta, vaid ainult 1996. aasta sõiduauto, millel üldteadaolevalt ei ole kõrget turuväärtust. Maakohtu hinnangul ei saa arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel sellega, nagu peaks hageja kostjat vahetult üleval. Kostja väide jäi kohtu hinnangul paljasõnaliseks, regulaarset suhtlus isa ja lapse vahel ei toimu, mõningate mänguasjade või riideesemete ostmist ei saa pidada lapse vahetuks ülalpidamiseks, samuti ka sünnipäevaks telefoni kinkimist või isaga spas käimist.
16.Kõige eeltoodu alusel pidas maakohus põhjendatuks vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust 200 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata või määrata elatise suuruseks 88,88% seadusega ettenähtud miinimumelatisest. Alternatiivselt saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
18.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1, § 232 lg 1 ja § 442 lg 8), kui jättis otsuse ulatuslikus osas põhjendamata ja hindas tõendeid ebaõigesti. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks iga asjas esitatud tõendit ja sellele esitatud vastuväiteid hinnanud.
19.Kostja toob esile, et maakohus kohustas pooli isiklikult asja läbivaatamisest osa võtma. Hageja ei ilmunud istungile, kuna ta magab skleroosi tõttu 15 tundi ööpäevas. Samas kohtas kostja seaduslik esindaja pärast kohtuistungit kohtumajas hagejat, kes saabus autoga Tartust teisele kohtuistungile. Tegemist on kohtu ilmselge petmisega ja kohus jättis sellele reageerimata.
20.Maakohus märkis otsuses, et lapse sünniaeg on 14.12.2004. Kuna kohus tõi ekslikult ära lapse vanuse – 14,5 aastane, samal ajal, kui laps ei ole veel 9-aastanegi, leiab kostja, et maakohus võttis vastu otsuse arvestades puberteediealise lapse vajadusi, mitte aga väikese lapse vajadusi.
21.Kui võtta aluseks kohtu seisukoht lapse vajaduste ja peretoetuse kohta, siis pidi elatise suurus 2019. a moodustama 240 eurot (540 - 60 = 480 : 2) või 88,888% määratud miinimumist, mitte aga 200 eurot.
22.Maakohus tugines otsuse tegemisel tõendile, mille osas kostja ei saanud oma seisukohta avaldada. Kohus viitab otsuses perearsti tõendile, mille kohaselt on hageja alates 14.05.2019 osaliselt töövõimetu. Kohus tugines haiguse olemasolu tuvastamisel perearsti tõendile, mis välistab autojuhtimise võimaluse, kuid arvesse ei võetud, et sama arst väljastas hagejale ka tõendi auto juhtimise õiguse kohta. Selline põhjus ei saa olla kaalukaks, kuna sellise järelduse tõesus tekitab kahtlusi.
23.Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja osaline töövõimetus on määratud alates 14.05.2019, kuid elatise suurust vähendas kohus alates 11.10.2018. Kohus andis aluseta hagejale õiguse maksta kostjale väiksemat elatist rohkem kui 7 kuud.
24.Kohus nõudis hagejalt tema tulude dokumentaalset tõendust, kuid hageja ignoreeris seda nõuet, esitades vaid nullkäibega konto väljavõtte. 4(10)
Hageja apellatsioonkaebus
25.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldamata jäeti, ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.
26.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme (TsMS § 232 lg 1). Kohus ei võtnud arvesse, et hageja ei suuda tervise tõttu tasuda lapsele elatist kokkulepitud ulatuses. Olukord on võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga muutunud. Hageja palk on vähenenud 125 euroni, tal on diagnoositud YYY, mille tõttu on viibinud ka haiglas. Haiguse peatamiseks tehakse järgmise 2 aasta jooksul teisipäeviti süst ja ta magab haiguse tõttu 15 tundi ööpäevas.
27.Maakohus ei põhjendanud, kuidas saab hageja enda 125-eurosest sissetulekust tasuda kostjale 200 eurot. Seisukohad apellatsioonkaebuste kohta
28.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
29.Hageja vastust kostja apellatsioonkaebusele ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt välja kostja kasuks elatise 120 eurot alates 11.10.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
31.Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
32.Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 3 andis ringkonnakohus 12.09.2019 kirjaga hagejale võimaluse veelkord selgitada oma töövõimet ja sissetulekute suurust. 17.09.2019 esitas hageja vastuse kohtunõudele ja tõendina Eesti Töötukassa 07.06.2019 otsuse töövõimetoetuse määramise kohta (tl 188 – 189). Eesti Töötukassa otsus hageja töövõimetoetuse määramiseks on tehtud pärast maakohtu otsuse tegemist, mistõttu võtab ringkonnakohus esitatud tõendi vastu (TsMS § 652 lg 3). Kostja ei ole tõendi vastuvõtmisele vastu vaielnud. Kuivõrd asjas on vaidluse all hageja sissetulekute 5(10)
suurus, siis selle tõendi alusel võib kohtul olla võimalik tuvastada asja lahendamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid.
33.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse nii hageja kui ka kostja. Hageja taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, ning uue otsusega hageja poolt kostja ülalpidamiseks tasutava elatise vähendamist 100 euroni kuus. Kostja taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus hagi rahuldas, ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata või määrata elatise suuruseks 88,88% seadusega ettenähtud miinimumelatisest.
34.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses endiselt selle üle, kas hagejalt kostja kasuks kompromissi korras väljamõistetud elatist on põhjendatud vähendada, kuna kostja tervislik seisund on halvenenud ja tema sissetulekust ei piisa enam miinimumelatise maksmiseks.
35.Maakohus lähtus asja lahendamisel õigesti TsMS § 459 lg-st 1, mille järgi võib kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust muuta, kui elatise suurust mõjutavad asjaolud on vahepeal muutunud.
36.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd pooled ei vaidle kostja vajaduste üle, siis tuleb eeldada, et kostja ülalpidamiskulud on endiselt seaduses sätestatud elatise kahekordne miinimummäär (2018. a 500 eurot ja 2019. a 540 eurot). Tähtsust ei oma, et maakohus eksis otsuse kirjeldavas osas kostja sünniaja märkimisel, kuna maakohus ei seostanud kostja vanusega vajaduste suurust.
37.Maakohus kohaldas ringkonnakohtu hinnangul õigesti ka PKS § 102 lg 2, tuvastades asjaolu, et käesoleval juhul esineb alus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. PKS § 102 lg-s 2 nimetatud mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel õigesti, et hagejal on diagnoositud YYY, mistõttu on hageja töövõime hinnatud osaliseks ja nimetatud asjaolu võib pidada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks, mis annab alust vähendada hagejalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse vastuväitega, mille kohaselt ei ole kostja tervisliku seisundi halvenemine tõendatud. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus viitas otsuse põhjendustes haiguse olemasolu tuvastamisel küll perearsti tõendile (tl 116), kuid asja materjalidest nähtuvalt ei ole haigust diagnoosinud perearst, vaid YYY diagnoositi hagejal pärast nädalast haiglas viibimist märtsis 2019 Tartu Ülikooli Kliinikumis (tl 73). Seega kajastab 12.04.2019 perearsti väljastatud tõend üksnes juba eelnevalt hagejale pandud diagnoosi. Kostja hinnangul ei ole maakohtu poolt arvesse võetud perearsti tõend kaalukas ega usaldusväärne põhjusel, et sama arst on väljastanud tõendi auto juhtimise õiguse kohta. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas kostja eeltoodud väide peaks ümber lükkama hagejal diagnoositud haiguse olemasolu. Vaatamata kostja kahtlustele, kas hageja on sedavõrd haige, nagu ta väidab, puudub ringkonnakohtul esitatud tõendite pinnalt alus kahelda hagejale pandud diagnoosis. Ei ole võimalik ignoreerida fakti, et tegemist on raske haigusega, mille puhul üldjuhul haigusnähud süvenevad kiiresti. Seega on usutav, et hagejal puudub sellise diagnoosiga osalise 6(10)
töövõimetuse tõttu mõistlik võimalus teenida täiendavat tulu. Maakohus ei tuvastanud, et hagejal oleks ka sellist vara, mille arvel ta saaks ülalpidamiskohustust täita. Tõenäoline ei ole, et hageja tervislik seisund lähiajal muutuks paremuse poole ja seeläbi ka majanduslik olukord paraneks. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et hagejal on ettevõtjana võimalus mõjutada enda palga suurust. Äriregistri andmetel on hageja küll Q OÜ ja W OÜ juhatuse liige, kuid ta pole kummagi äriühingu osanik. Hageja ei saa juhatuse liikmena otsustada enda sissetuleku suuruse üle, milline õigus on tavapäraselt osanikul.
38.Iseenesest leidis maakohus õigesti ka seda, et kuna esineb PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus ja hageja on tuginenud asjaolule, et kostja vajadused on osaliselt kaetud riikliku toetusega, saab riikliku lapsetoetusega elatise suuruse määramisel arvestada. Elatise suuruse määramisel riiklike toetuste arvestamisega on põhimõtteliselt nõustunud oma apellatsioonkaebuses ka kostja.
39.Maakohus ei ole elatise vähendamise otsustamisel jälgitavalt sidunud kostja sissetulekuid ega lapsetoetust väljamõistetud elatise suurusega. Otsuses puudub arusaadavalt esitatud maakohtu seisukoha kujunemine, et tuvastatud asjaoludele tuginedes on põhjendatud ja hagejale jõukohaseks elatiseks 200 eurot. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsuse tegemise ajaks ei olnud hagejal võimalik kohtule esitada töövõimetoetuse summat, kuna sellekohane otsus vormistati pärast maakohtu otsust, mistõttu sai maakohus üksnes eeldada, et töötasule lisandub ka mingis summas toetus osalise töövõime kaotuse eest. Ringkonnakohus hindab seetõttu ise järgnevalt hageja sissetulekuid ja tema võimekust maksta kostjale elatist.
40.Hageja esitas oma sissetuleku kohta 17.09.2019 täiendavad selgitused, mille kohaselt on 07.06.2019 Eesti Töötukassa otsusega määratud talle töövõimetoetus perioodil 14.05.2019 – 13.05.2020 7,8603 eurot päevas ja töötasu on tal 125 eurot kuus (tl 186). Hageja kinnitusel tema enda igakuised kulud summas 290 – 330 eurot katavad vanemad. Arvestades, et kalendrikuus on keskmiselt 30 päeva, on hageja töövõimetoetus keskmiselt 235,81 eurot kuus (7,8603 x 30) ja sissetulek koos töötasuga 360,81 eurot (235,81 + 125). Ringkonnakohtu hinnangul saab lähtuda sellest, et hageja igakuine sissetulek oli kuni 13.05.2019 125 eurot ja alates 14.05.2019 on olnud ca 360 eurot.
41.PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16). Lähtudes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ringkonnakohus leiab, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sisalduv sõna „ühetaoliselt“ ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Ringkonnakohtu arvates tuleb vanema käsutuses olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase. 7(10)
42.Eelneva põhjal esineb alus mõista hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis väiksemas summas, kui selle näeb ette PKS § 101 lg 1. Selles osas on maakohtu järeldus õige, aga ringkonnakohus saab apellatsioonimenetluses selgunud täiendavate asjaolude põhjal muuta igakuise elatise summat ja esitada arvutuskäigu tulenevalt sellest, et hageja saab lisaks töötasule ka regulaarselt töövõimetoetust. Nimetatud asjaoluga arvestamine on TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi lubatav ning kooskõlas TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 mõttega.
43.Arvestades, et kostjal on ka teine vanem, kelle osas maakohus tuvastas, et ta on võimeline kostjale elatist andma (ema brutopalk oli 2018. a 700 – 950 eurot kuus ja 2019. a on 1100 eurot kuus), tuleb hageja käsutuses olev summa jagada kolmega (360 : 3 = 120), kuna sellisel juhul jääb hageja enda käsutusse 240 eurot ja kostja ülalpidamiseks 120 eurot, millele lisandub kostja ema poolt panustatav 120 eurot, ning sellisel juhul on nii hageja kui kostja käsutada võrdselt 240 eurot.
44.Kuigi maakohus leidis, et käesolevas asjas on mõjuva põhjuse esinemise tõttu põhjendatud arvestada hagejalt väljamõistetava elatise suuruse määramisel asjaolu, et osa kostja vajadustest saab katta lapsetoetusega, ei ole ringkonnakohtu hinnangul elatise vähendamine toetuse võrra täiendavalt enam vajalik. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on käesoleval ajal võimalik maksta kostjale elatist 120 eurot kuus. See tähendab, et kostja vajadused (eelduslikult 2018. a 500 eurot ja 2019. a 540 eurot) on arvestades hageja võimalusi elatist maksta nagunii osaliselt katmata. Seega ei ole põhjendatud 120-eurost elatist vähendada täiendavalt lapsetoetuse arvelt.
45.Järgnevalt vastab ringkonnakohus küsimusele, millisest ajast on põhjendatud elatise summat vähendada. Kuigi töövõimetoetust hakati hagejale maksma alates 14.05.2019, mis tähendab, et seni oli hageja sissetulekuks üksnes töötasu 125 eurot, leiab ringkonnakohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks elatis 120 eurot välja mõista siiski alates hagi esitamisest. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul mõistab kohus välja elatise alates hagi esitamisest (Riigikohtu 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 24). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see ka elatise muutmise hagi puhul. Sarnaselt alammäärast väiksema elatise summaga peab ka elatise maksmise kohustuse alguskuupäeva määramine olema tingitud teatavatest erandlikest asjaoludest.
46.Hageja tõi hagiavalduses esile seda, et tervislik seisund ei võimalda tal teenida sissetulekut, mis tagaks võimaluse maksta kostjale miinimumelatist. Hagiavalduses seostas hageja füüsilisi vaevusi XXX-ga. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum epikriisi väljavõtte järgi on hageja seoses kaebustega juba 06.06. (eeldatavalt 2018. aastal) saadetud EMO-st peaaju uuringutele (tl 73). Seega on hageja tervise halvenemine toimunud juba 2018. aastal ja esitatud tõenditest saab järeldada, et tendents tervise halvenemise ja sellest tuleneva töövõime languse suunas on olnud püsiv ja eksisteeris ka ajal, kui hagi esitati.
47.Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20). See tähendab, et ka hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise ajani ei peaks kohtud välja mõistma elatist,
8(10)
mille tasumine ilmselgelt paneb vanema olukorda, kus tal ei ole enam võimalik ise toime tulla.
48.Ringkonnakohus arvestab, et hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja vaatamata sissetuleku väiksusele enda hinnangul võimeline maksma elatist alates hagi esitamisest 100 eurot kuus ja hageja 17.09.2019 esitatud selgituste kohaselt katavad tema enda püsikulud tema vanemad. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja ema varem täitnud kostjale elatist makstes hageja kohustust (tl 59). Seega leiab ringkonnakohus, et 120 euro suuruse elatise maksmise kohustus alates hagi esitamisest ei muuda eelduslikult hageja majanduslikku olukorda keerulisemaks.
49.Arvestades ülal märgitud põhjendusi tuleb hageja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada ning kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab Tartu Maakohtu 02.03.2015 määrusega kinnitatud kompromissiga hageja ja kostja vahel kokku lepitud elatise suurust ja mõistab hagejalt alates 11.10.2018 kostja kasuks välja elatise 120 eurot kuus.
50.Asjaolude võimaliku muutumise korral saavad nii elatise saamiseks õigustatud isik (kostja) kui ka kohustatud isik (hageja) pöörduda kohtusse elatise summa muutmise nõudega (Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16, p 34).
51.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et PKS § 96 esimesest lausest ja §-dest 105 ja 106 tulenevalt, kui vanemad ei suuda lapsi nõutaval määral ülal pidada ja lapse vajadusi piisavalt katta, võivad puuduvas osas olla kohustatud last ülal pidama muud isikud, eelkõige vanavanemad. Riigikohus on 19.10.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 p-s 18 selgitanud, et eelkõige tekib vanavanemal PKS § 106 lg 2 alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Käesoleval juhul on tõendatud, et juuni 2019 seisuga oli lapse isa elatise võlgnevus 7889,28 eurot (tl 140) ja vähemalt mingil perioodil kostja isapoolsed vanavanemad maksid vabatahtlikult hageja eest kostjale elatist (tl 59). Kuna lapse isalt ei ole täitemenetluse abil õnnestunud lapsele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada ja edaspidi ei suuda vanem tasuda miinimumelatist, siis võib esineda PKS § 106 lg-s 2 sätestatud asenduskohustuse täitmise nõude eeldus ja kostja võib kaaluda hagi esitamist hageja vanemate vastu.
52.Hageja esitas ringkonnakohtule 12.11.2019 uue tõendi – Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 30.10.2019 teatise, mille kohaselt kasutab hageja kroonilise haiguse raviks süstitavat ravimit 1 kord nädalas. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendi vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 järgi keelduda, kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga, millega tõendatakse käesolevas asjas vaidluse all olevaid asjaolusid.
53.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata. 9(10)