Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

MИШКА

КОСОЛАПЫЙ (registreering nr 31329, registreeringu kuupäev 20.06.2000, klass 30) omanik. Kostja kaubamärk on identsuse tõttu konfliktseks hageja kaubamärgiga identsete kaupade osas KaMS § 10 lg 1 p 1 alusel. Kostja kaubamärki MИШКА КОСОЛАПЫЙ Eestis ei kasuta, viieaastane kaubamärgi kasutamise kohustuse periood täitus juba 21.06.2005 (KaMS § 17 lg 1, § 53 lg 1 p 3). Asjast huvitatud isikuna taotleb hageja kostja kaubamärgi MИШКА КОСОЛАПЫЙ registreeringu tühistamist kaubamärgi mittekasutamise tõttu. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist, menetlusekulude kostja kanda jätmist. Kostja esitatud tõendid tõendavad kostja kavatsust hakata kaubamärki kasutama, mitte kaubamärgi kasutamist. Kaubamärgi kasutamine tähendab kaubamärgi kasutamist kaubamärgi funktsioonis. Kuna kaubamärki kostja enne hagi esitamist ei kasutanud, ei ole ka kaubamärgi kasutamiseks ettevalmistamine kaubamärgi kasutamiseks (EL kaubamärgi direktiivi art 12 lg 1). Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja juhtkond on teinud otsuse alustada MИШКА КОСОЛАПЫЙ tootenime kasutamist kõikidel kaubamärki MESIKÄPP kandvate toodete pakenditel 23.12.2014 ning vastav otsus ja abinõude plaan kinnitati kostja ja AS XXXjuhtkonna koosolekul. Kostja alustas tegevust kaubamärgi kasutamisets enne hagi esitamist. Uued pakendid on väljatöötamise lõppfaasis ja jõuavad turule hiljemalt 01.07.2015. Seega alustas kostja reaalseid ettevalmistusi oma kaubamärgi MИШКА КОСОЛАПЫЙ kasutusse võtmiseks pärast 5-aastat mittekasutamist, kuid enne hageja poolt hagi esitamise kavatsusest teadasaamist. ,,Miška Kosolapõi“ tuleb kasutusele „Mesikäpaga“ paralleelselt. „Miška Kosolapõi“ on suunatud Eesti tarbijatele, kes on venekeelsed ja „Mesikäpp“ eestikeelsetele tarbijatele. Erinevad tarbijad tunnevad ära kauba ühe või teise keele järgi paremini. Ka varem on XXX tootnud komme mõlema nimetusega. „Miška Kosolapõi“ on mõeldud Eesti turule ja ka Lätti ja Leetu, kus on venekeelsed tarbijad. Kostja tunnistab, et tähisega „Miska Kosolapõi“ toodangut ei ole Eestis müüdud, kuid kostja tugineb sellele, et enne hagi esitamist on kostja alustanud ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks ehk enne 16.01.2015 on tehtud protokoll (kostja vastusele lisatud), kus on konkreetsed abinõude tähtajad. Kostja arvates saab protokolli alusel väita, et „Miška Kosolapõi“ kavatseti kasutada kaubamärgi funktsioonis. Toote pakendil on see toote nimetusena ära märgitud. Otsustati, et sellist toodet hakatakse tegema. Tähtis ei ole toote sisu, vaid pakend. Kostja alustas tegevust kaubamärgi kasutamiseks enne hagi esitamist. Muudeti ,,Mesikäpp,, toodete pakendit selliselt, et lisati kaubamärk „Miška Kosolapõi“. Pakendite väljatöötamine on osa kaubamärgi kasutamisest. Tegemist on heauskse tegevusega. Detsembris 2014 alustati ettevalmistusi muudetud pakendite tegemiseks ja kasutusele võtmiseks. Muudetud pakendid praguseks kasutusele ei ole võetud. Muudetud pakendid võetakse kasutusele pärast käesoleva asja lahendamist. Seetõttu on kaubamärgi mittekasutamine kostja arvates põhjendatud. KaMS § 53 lg 2 alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud avaldused, kuulanud ära pooled kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi kostja kui kaubamärgi MИШКА КОСОЛАПЫЙ omaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks tuleb rahuldada. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. KaMS § 5 lg 1 p 2 alusel saab õiguskaitset kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris. Kaubamärk MИШКА КОСОЛАПЫЙ on registreeritud kostja nimele 20.06.2000 (lk 41). KaMS § 8 lg 2 sätestab, et registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Kostja kaubamärgi MИШКА КОСОЛАПЫЙ kehtivuse lõppemise ajaks on registreeringu kohaselt 20.06.2020. Kooskõlas KaMS § 17 lg 1 on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi loetakse kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt ka: 1) kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud; 2) üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende pakendi tähistamine; 3) kaubamärgi kasutamine kaubamärgiomaniku loal. KaMS § 53, mis sätestab kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamine alused, lg 1 alusel võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui: 1) kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena muutunud tavapäraseks tähistuseks nende kaupade ja teenuste osas, mille suhtes ta on registreeritud; 2) kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena muutunud tarbijat eksitavaks kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes; 3) registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud; 4) kaubamärki, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel, ei ole pärast Eestis õiguskaitse andmist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud. Kuna hageja poolt esitatud hagi aluseks on asjaolu, et kostja ei kasuta vaidlusalust kaubamärki Eestis vähemalt viis järjestikust aastat (viidatud paragrahvi lg 1 p 3) ning kostja hagi ei tunnista - kuigi samas tunnistab, et ei ole oma kaubamärki Eestis üle viie aasta kasutanud, tuleb lahendada küsimus sellest, kas kostja poolt 2015 ettevõetu saab lugeda kaubamärgi kasutamiseks või mitte. Hageja leiab, et kaubamärgi kasutamine tähendab kasutamist kaubamärgi funktsioonis. See tähendab, et kaubamärgiga tähistatud kaubad peaksid olema turul. Kuna kasutamist enne hagiavalduse esitamist ei toimunud, ei ole ka kaubamärgi kasutamiseks ettevalmistamine kaubamärgi kasutamiseks. See tuleneb ka EL-õigusest – EL kaubamärgi direktiivi art 12 lg 1. Kostja arvates piisab hagi rahuldamata jätmiseks kostja poolt ettevõetud meetmetest (pakenditele muudatuste sisseviimine) ning sellest, et kaubamärgi mittekasutamine on seoses kohtumenetluse toimumisega põhjendatud. Kuna hageja poolt esitatud hagi aluseks on asjaolu, et kostja ei kasuta vaidlusalust kaubamärki Eestis vähemalt viis järjestikust aastat (viidatud paragrahvi lg 1 p 3) ning kostja on sellele vastu vaielnud, peab kohus tuvastama kas kostja on kaubamärki Eestis kasutanud

või mitte vähemalt viie järjestikuse aasta vältel. Kaubamärgi kasutamise tõendamise koormis lasub kostjal. Kaubamärgi kasutamise tõendamiseks esitas kostja järgmised tõendid: AS XXX ja AS XXXjuhtkonna 23.12.2014 koosoleku protokolli (lk 62-66); näidise kostja väljatöötatud pakendikujundusest (lk 96). AS XXX ja AS XXXjuhtkonna 23.12.2014 koosoleku protokoll (lk 62-66) kaubamärgi kasutamist ei tõenda. Protokollist nähtub kavatsus alustada MИШКА КОСОЛАПЫЙ tootenimetuse kasutamist kõigil kaubamärgi MESIKÄPP toodete pakenditel kusjuures muudatused pakenditel tuli sisse viia hiljemalt 1.juuliks 2015. Nagu asja arutamise käigus selgus, seda ei tehtud, mida tõendab kostja poolt esitatud teine tõend. Teine kostja poolt esitatud tõend - näidis väljatöötatud pakendikujundusest (lk 96) ei tõenda samuti kaubamärgi kasutamist. Ülalmärgitust tulenevalt kohus kostja seisukohtadega kaubamärgi kasutamisest ja mittekasutamise põhjendatusest ei nõustu. Kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda kaubamärgi kasutamist. Kaubamärgiga tähistatakse kaupu ja teenuseid, mitte pakendeid vaatamata asjaolust, et kaubamärk kantakse reeglina pakendile. Kostja pole tõendanud isegi tõenäosust, et ta saab kaubamärgiga MИШКА КОСОЛАПЫЙ tähistatud kaupa turustada (nt ei ole väitnud vastavate lepingute sõlmimist ega neid esitanud, väitnud reklaami tegemist ega sellekohaseid tõendeid esitanud jms). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ art 12 lg 1 näeb samuti ette õiguse kaubamärgi lõppenuks tunnistamiseks, kui seda ei ole liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi. Kostja ei ole tõendanud kaubamärgi tegeliku kasutamise algamist viie aasta pikkuse ajavahemiku lõpu ja lõppenuks tunnistamise taotluse esitamise vahelisel ajal (art 12 lg 1 teine lause). Kaubamärgi mittekasutamist ei ole õige põhjendada kohtumenetluse toimumisega. Pealegi kohtumenetlus algas jaanuaris 2015, kuid kostja ei ole 20.06.2000 registreeritud kaubamärki kunagi kasutanud. Ülaltoodus põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Seoses nimetatuga käsiteleb kohus vaid hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlust. 16.03.2015 esitatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluses (lk 56) palub hageja määrata tema menetluskulude suuruseks ja kostjalt välja mõista 1075 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja kohtuvälised kulud 775 eurot). Seoses kohtuistungist osavõtuga on hageja menetluskulu 750 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 1825 eurot, mille ta palub kostjalt välja mõista. Kostja peab hageja menetluskulusid ülepaisutatuks ja põhjendamatuks. Kostja arvates on tegemist lihtsa hagiga, mõistlik tunnihind oleks kohtupraktika kohaselt 120 eurot. Põhjendatud menetluskulud on 560 eurot, sh riigilõiv 300 eurot, hagiavalduse ettevalmistamine ja esitamine 240 eurot, dokumentide tõlge 20 eurot. Seoses kohtuistungiga on põhjendatud kulu 360 eurot. Kohus nõustub kostjaga osaliselt ja määrab hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 1375 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus vähendab hageja menetluskulusid järgnevalt. Kohtu 06.02.2015 päringule vastamise kulu kohus ei arvesta, selle hõlmab hagiavalduse ettevalmistamine ja esitamine, kuna tegemist

on hageja volikirja puutuvaga. Volitusi peab hageja kohtu poolt aktsepteeritavalt tõendama juba hagiavalduse esitamisel. Kohus vähendab ajakulu 1 tunni ja tasu 150 euro võrra. Hageja tunnitasu määr 150 eurot on põhjendatud. Tegemist on spetsiifilise vaidlusega (kaubamärgi vaidlus), hagejat esindas patendivolinik, kellel on kaubamärgiõigusesse puutuvad spetsiifilised teadmised, mille puhul on õigustatud kostja poolt aktsepteeritavast 120 eurosest tunnitasumäärast kõrgema määra kohaldamine. See ei ole vastuolus Riigikohtu senise praktikaga. Kohtu arvates on hageja hagiavalduse koostamise ja kohtule edastamise kulu esitamisel arvestanud, et tegemist ei ole eriti keerulise vaidlusega. See nähtub kulutatud ajast. Seoses hageja menetluskuludega kohtuistungil osalemisega ja kohtukõne koostamisega vähendab kohus ajakulu 1 tunni võrra kohtuistungiks ettevalmistamisel ja kohtukõne koostamisel ning tasu 150 euro võrra. Põhjendatud ajakulu istungiks valmistumiseks ja kohtukõne koostamiseks on 2 tundi arvestades, et hagejale oli vaidluse sisu ja kostja seisukoht juba teada ning positsioon menetluses kujundatud. Ka vähendab kohus ajakulu 1 tunni võrra ja tasu 150 euro võrra seoses hageja teise esindaja Ingrid Matsina istungil osalemisega. Hagejal puudus vajadus mitme esindaja kasutamiseks menetluses, puudub TsMS § 175 lg-s 3 märgitud eeldus mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamiseks. Seega määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 1375 eurot (sh riigilõiv 300 eurot) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.