Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-9096

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 14. juunil 2019 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool EV kehtestatud kuupalga alammäära alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni ning elatis tagasiulatuvalt alates 01. maist 2019 summas 270 eurot. Kohus võttis 17. juuni 2019 määrusega hagi menetlusse. Hageja esitas 21. augustil 2019 kohtule taotluse hagiavalduse nõude muutmiseks. Kohus 10. oktoobri 2019 määrusega lõpetas tsiviilasjas menetluse elatise nõude osas perioodi eest

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi õigeks. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 3, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2(4)

2-19-9096 Hageja palub igakuist elatusraha 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool EV kehtestatud kuupalga alammäära alates hagiavalduse esitamise päevast 14. juunist 2019 kuni 09. augustini 2019 nõudes. Kohtu arvestuse kohaselt on elatise rahaline suurus perioodi eest alates 14. juunist 2019 kuni 09. augustini 2019 kokku 506,16 eurot (8,88 eurot*57 päeva). Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96; PKS § 97 p 1; PKS § 100 lg 1, lg 2; PKS § 101 lg 1 ja lg 2, Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel rahuldab kohus hagi õigeksvõtuotsusega ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks perioodi eest 14. juunist 2019 kuni 09. augustini 2019 ühekordse summana 506,16 eurot. Kohtuistungi aja tühistamine Antud asjas oli määratud kohtuistung 12. detsembrile 2019 algusega kell 10.00. Vastavalt TsMS § 352 lg 1 ls 1 võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kohus peab hagi õigeksvõtuotsusega rahuldamist istungi tühistamise mõjuvaks põhjuseks ja tühistab 12. detsembril 2019 määratud kohtuistungi. Hagi hind Arvestades hageja elatisenõuet ning lähtuvalt TsMS § 122 lg 2 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hind 506,16 eurot. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja arvelduskontole. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus 10. oktoobri 2019 määrusega lõpetas tsiviilasja menetluse osalise nõude osas, muu elatise nõude osas tsiviilasja menetlus jätkus ning seetõttu leidis kohus, et menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine tuleb lahendada tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis. TsMS § 168 lg 4 alusel, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 3(4)

2-19-9096 Arvestades, et hageja loobus osaliselt oma nõuetest ja kostja võttis hagi ülejäänud osas õigeks, leiab kohus, et praeguses asjas on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagi tagamine Viru Maakohtu 17. juuni 2019 määrusega reguleeris kohus ülalpidamiseasjas seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist tsiviilasja menetluse ajaks ja kohustas hagi tagamise abinõuna kostjat maksma tsiviilasja menetluse ajal hagejale elatist igakuise elatusrahana 200 eurot alates 14. juunist 2019 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Vastavalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna see on seatud tsiviilasja menetluse ajaks ning ei ole vajalik kohtulahendi täitmiseks. Peale kohtuotsuse jõustumist tuleneb elatise maksmise kohustus kohtuotsusest. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.