Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
19. november 2019 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-11791
Tsiviilasi
L.J.’i hagi A.P. vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja: L.J. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx ),
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: A.P. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post [email protected], viibimiskoht Xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
18. november 2019 , Pärnus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 07.08.2019 esitas L.J. kohtule hagiavalduse A.P. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. Poolte abielulised suhted on lõppenud 2018.a. Hageja on proovinud mitmel korral perekonnaseisuametis abielu lahutada, aga teine pool pole kordagi kokkulepitud ajaks kohale ilmunud. Nüüdseks ei soovi hageja teise poolega mingitki kontakti eelkõige vaimse tervise tõttu. Rahalisi ega varalisi nõudeid ei ole. Hageja palub abielu lahutada, enda perekonnanimeks jätta J., mis oli ka abielueelne perekonnanimi.
Tsiviilasi nr 2-19-11791 Kostja A.P., kes viibib käesoleval ajal Xxxxxxxxxxx, sai asja materjalid ja kohtukutse 18.11.2019 toimuvale kohtuistungile kätte Soome kohtu (Helsingin Käräjäoikeus) vahendusel isiklikult 29.10.2019, mida tõendab toimikus olev Soome kohtu teade (haastemies Markus Savolainenilt) vastavalt EÜ 13.11.2007 määrusele nr 1393/2007. A.P. ei ole kohtule vastanud ega hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. 18.11.2019 kohtuistungil hageja jäi esitatud avalduse juurde ja palus asi ära lahendada ilma kostja, A.P. osavõtuta. Hageja selgitusel ei ole ta kostjat sel aastal näinud, viimati võis näha 2018 suvel, mil kolisid lahku, kuid abielulised suhted lõppesid juba enne seda. Kui nad koos elasid, siis kostja teadis juba, et hageja tahab lahutust. Hageja proovis abielu lahutada perekonnaseisuasutuses, viimane kord jaanuaris 2019, kuid A. ei ilmunud kokkulepitud ajal kohale. Hageja kinnitab, et abielusuhted on lõppenud, leppimist võimalikuks ei pea. Kostja korra helistas hagejale Xxxxxxxxxxxst oktoobris, kõne võis olla juba siis, kui avaldus oli kohtusse antud. Hageja küsis antud kõnes tõendit, et kostja viibib Xxxxxxxxxxxes. Siis kostja ütles, et ta peab kõne lõpetama ja helistab tagasi. Hagejale tagasi ta ei ole helistanud. Hageja soovib lahutada ja eluga edasi minna. Kohus peab võimalikuks asi lahendada kostja osavõtuta, kuna kostja on isiklikult allkirja vastu hagimaterjalid kätte saanud ja istungi ajast ning kohast teadlik. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud ja hagile vastuväiteid esitanud ega kohtuistungi edasilükkamist taotlenud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära hageja seletuse, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei ole pooled ise selleks soovi avaldanud. Abielust alaealisi lapsi ei ole, hageja ühisvara jagada ei soovi. Pooled on elanud lahus üle aasta, hageja leppida ei soovi, kuid kostja ei ole ilmunud abielu lahutama vabatahtlikult perekonnaseisuasutuses, viibib käesoleval ajal Xxxxxxxxxxxes ning hageja on pöördunud hagiga kohtusse (alus PkS § 65 lg 2). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele abinõud abielu taastamiseks olukorras, kus kostja ise asja vastu huvi ei tunne. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kumbki pool abiellumisel oma perekonnanime ei muutnud, seega perekonnanimede osas muudatuste taotlemiseks ega tegemiseks alust ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks asjas on hageja tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.