lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-8384/23

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-8384/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
881
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-8384/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.03.20202-19-8384/52Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.06.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.11.2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-8384

Tsiviilasi

A.-A. P. hagi A. P. vastu elatise vähendamiseks 1 944 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised

Kohtuistung:

Hageja: A.-A. P. (isikukood xxx) Kostja: A. P. (isikukood: xxx) Kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob 11.11.2019

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt A.-A. P.lt (P., isikukood xxx) Eesti Vabariigi kasuks välja 394,80 eurot hüvitisena kostjale antud menetlusabi kulude eest.
4.Saata käesolev otsus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.Hageja A.-A. P. esitas 03.06.2019 hagi oma tütre A. P. (kostja) vastu, nõudes elatise vähendamist 20%-ni kehtivast miinimummäärast. Kehtiv elatis on määratud kindlaks Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega tsiviilasjas 2-15-5729. Nimetatud lahendi järgi peab hageja maksma kostjale elatist seadusjärgses miinimummääras. Hageja tugines sellele, et laps viibib temaga vastavalt 28.02.2017 tsiviilasjas 2-15-5729 kindlaks määratud suhtluskorrale, et tema kannab enamuse lapsele vajalikest kuludest ning et lapse ema saab riiklikku toetust. Samuti tugines hageja väidetavatele minetustele tsiviilasja 2-15-5729 menetluses.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 14.06.2019.
3.23.07.2019 kohtumäärusega selgitas kohus hagejale tõendamiskoormist ja andis esmahinnangu hagi perspektiivituse kohta.
4.Kostja esitas 26.07.2019 vastuväite kohtu tegevusele ja taotles kohtuniku taandamist. Harju Maakohtu esimees jättis 07.08.2019 määrusega taanduse taotluse rahuldamata.
5.18.09.2019 määras kohus kostjale riigi õigusabi korras esindaja.
6.Kostja vastas hagile 02.10.2019 paludes see rahuldamata jätta. Elatise seisukohalt tähendust omavad asjaolud ei ole muutunud pärast tsiviilasjas 2-15-5729 arutamise lõppemist.
7.Toimik on käesolevas tsiviilasjas ainult digitaalne. Hageja esitas pretensiooni selle kohta, et temale ei tehtud nähtavaks andmeid „õigustatud isiku majandusliku olukorra kohta“ (digitoimiku lk [dtl] 184). Hageja teatas, et ei osale 11.11.2019 kohtuistungil (dtl 179). Kohus selgitas, et hageja mitteosalemine ei takista asja sisulist läbivaatamist (dtl 181).
8.Kohus vaatas asja 11.11.2019 istungil kostja taotlusel sisuliselt läbi. Hageja istungile ei ilmunud.

Otsuse põhjendused

9.Kohus jätab hagi rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevaga.
10.Hageja poolt kostjale tasumisele kuuluva elatise suurus on määratud kindlaks Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega tsiviilasjas 2-15-5729. Asja arutamine lõppes selles asjas ärakuulamisega 15.09.2016 (dtl 14).
11.Jõustunud kohtuotsuse muutmine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 kohaselt lubatav ainult erandlikus olukorras, kus pärast asja arutamise lõppemist on ilmnenud uued asjaolud, mis omavad varasema vaidluse seisukohalt olulist tähendust. Sama vaidluse korduv toomine kohtusse pole üldjuhul lubatav, vastasel juhul kahjustataks õiguskindlust ja õiguskorda.
12.Käesolevas asjas on hageja tuginenud asjaoludele, mis esinesid juba tsiviilasja 2-15-5729 lahendamise ajal. Hageja tugines nimetatud asjas kostjana sellele, et laps viibib temaga kahel nädalavahetusel kuus ja ka puhkuste ajal (dtl 17, 19). Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud, et laps viibib tema juures rohkem. Kostja väitel viibib ta koos isaga vähem (11.11.2019 kohtuistungi protokolli lk 2).
13.Kostja emale lapsetoetuse maksmise asjaolu on tähendusetu, sest elatise miinimummäära kehtestamisel arvestab riik laste tavaliste vajaduste hindamisel ka riiklike toetustega. Kehtiv perehüvitiste seadus ei ole lapsetoetuste osas (§ 17) muutunud võrreldes tsiviilasja 2-15-5729 arutamise lõppemisega 15.09.2016. Seadus võeti vastu 15.06.2016, kuigi see jõustus alles järgnenud aasta alguses. Riiklikku lapsetoetust maksti ka varem kehtinud riiklike peretoetuste seaduse alusel.
14.Kostja ülalpidamiseks tegelikult vajalike kulude kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Olukorras, kus kehiv elatis on mõistetud välja miinimummääras, ei pea kostja oma ülalpidamiseks vajalike kulude määra kohta tõendeid esitama.
15.Hageja etteheited Harju Maakohtu tegevusele tsiviilasja 2-15-5729 menetlemisel on asjakohtud. Selles asjas tehtud otsus on jõustunud ja uue hagi esitamisega ei saa vaidlustada varasema kohtuotsuse kehtivust.
16.Hageja väidab, et seoses lapse viibimisega tema juures suvepuhkuse ajal tekkis elatise ettemaks (dtl 3-4). Nimetatud põhjendus on tähendusetu, kuna TsMS § 459 ei võimalda väljamõistetud perioodilise kohustuse tagasiulatuvat vähendamist. Enne hagi esitamist väidetavalt tekkinud ettemaks ei anna seega alust väljamõistetud elatise muutmiseks.
17.Kohus ei rahuldanud hageja taotlust kostja ema varalise seisu kohta tõendite kogumiseks (dtl 87) ja hagejal puudus ka õigustatud huvi tutvuda kostja ema poolt käesolevas menetluses esitatud taotlusega riigi õigusabi saamiseks. Mõlemal vanemal on kohustus pidada ülal oma alaealist last (perekonnaseadus § 96 ja 97). Hageja ei ole tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid tal vabaneda ülalpidamise kohustusest (perekonnaseaduse § 102). Kehtiva kohtulahendiga väljamõistetud elatise maksmise kohustusest ei vabaneks hageja sõltumata sellest, milline on kostja ema varaline seis. Kohus märgib samas, et tsiviilasja 2-15-5729 menetlemisel väitis A.-A. P., et suudab lapsele maksta elatist maksimaalselt 20 eurot kuus (dtl 19).
18.Kuna hagi jääb rahuldamata, määrab kohus kõik menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja menetluskuluks on riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mille suurus on vastavalt 11.11.2019 tasutaotlusele (dtl 191) ja käesolevas asjas 19.11.2019

tehtud määrusele 394,80 eurot. Juhindudes TsMS § 190 lg 5 teisest lausest mõistab kohus selle kulu hagejalt riigi kasuks välja.

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval