Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

2-19-3279 istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank) või arvelduskontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank) või arvelduskontole nr EE221700017003510302 (Luminor Bank). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja kohtu selgitused Xxxesitas 01.03.2019 hagi Xxxvastu elatise nõudes. Hageja palub välja mõista elatise miinimumsummas, so mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.03.2019. Hagiavalduse kohaselt lõpetab hageja 2019.a gümnaasiumi, soovib edasi õppida Tallinna Ülikoolis sotsiaaltööd ning vajab elatist, et hakkama saada iseseisva majandamisega. Kohus võttis hagi menetlusse 08.03.2019. Hagi on kostjale kätte toimetatud avalikult kohtuteate avaldamisega 30.05.2019 väljaandes Ametlikud teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 kohaselt, ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt, ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus selgitab, et PKS § 101 sätestab elatise suuruse alaealisele lapsele. Käesolevas menetluses on hageja täisealine, seega ei ole PKS § 101 lg 1 kohaldatav ja lähtuda tuleb PKS § 99. Kuna kostja ei ole hagile vastust esitanud ega elatise suurusele vastu vaielnud, on hagi võimalik rahuldada tagaseljaotsusega ja kostjalt välja mõista elatis summas 270 eurot kuus, mis on käesoleval ajal kehtiv elatise miinimumsumma. Hageja ei ole esitanud tõendit, et ta jätkab 2019/2010.õppeaastal õpinguid Tallinna Ülikoolis. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista elatise kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, mis tavapäraselt lõpevad juunikuus. Kohus jätab läbi vaatamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks pärast gümnaasiumi lõpetamist. Kui hageja asub täisealisena (kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni)

2-19-3279 omandama kõrgharidust või õppima kutseõppe tasemeõppes, on hagejal õigus pöörduda kohtusse uue hagiga elatise nõudes. Kohus selgitab, et uue hagi esitamisel tuleb hagejal esitada tõend õppimise kohta ning tõendada oma vajadused ja kulud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.