Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Angelina Abol
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. november 2019, Narva
Tsiviilasja number
2-19-14931
Tsiviilasi
E P hagi A K vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: E P (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko (e-post XXX) Kostja: A K (sünd. XXX, isikukood XXX, elukoht XXX)
abielu taastamine ei ole võimalik. Pooled elavad eraldi juba 6 aastat. Kostjal on uus pere. Kostja leppimisaega ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud hageja ära kohtuistungil ning kostja telefoni teel ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 27.08.2012 Ida-Viru Maavalitsuses (tlk 4, abielutunnistus). Hageja palub poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Toimiku materjalidest ja hageja poolt istungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad ammu eraldi. Hageja leppimisaega ei soovi. Ka kostja avaldas ärakuulamisel, et ta on nõus abielu lahutama, leppimisaega ei soovi. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätab kohus seega poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.