Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kostja vastus Kostja vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on Viru Maakohtu menetluses X X hagi kokkuleppe muutmiseks elatise tasumise kohta tsiviilasjas 2-17-17963. Seega on käes-oleval ajal kohtumenetluses kaks hagiavaldust elatise kohta. Hagejad nõuavad elatisraha väljamõistmist alates 01.01.2018. Kostja on tasunud hagejatele elatisraha 200 eurot kuus, seega ei ole hagejate nõue osaliselt põhjendatud seoses nõude täitmisega. Hagejate seaduslik esindaja deklareerib, et kulu X X kohta on 596,07 eurot ja X X kohta on 503,08 eurot. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et tal on tuvastatud keskmine puue kuni 11.03.2019, mis annab alusel elatise vähendamiseks. Kostja peab võimalikuks sõlmida kompromissi tingimusel, et kostja tasub hagejatele elatisraha 100 eurot kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Juhul kui kohus asub seisukohale, et hagejate nõuet on võimalik rahuldada, määrata elatisraha 100 eurot lapse kohta. Jätta menetluskulud hagejate kanda. Kohtuistung ja menetluse käik 05.07.2018. a kohtuistungil selgitas hagejate esindaja, et kostja maksab elatist kahele lapsele kokku 400 eurot. Kostja on maksevõimeline, mida tõendavad tõendid. Hetkel on hagejate seaduslik esindaja lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulek on 1100 eurot kuus. Kohus peatas menetluse kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-17963. Kohus lõpetas tsiviilasjas 2-17-17963 menetluse seoses X X loobumisega. Kohus taastas 24.01.2019 menetluse. Hageja nõude täpsustused Hageja esitas haginõude täpsustuse, milles palub kostjalt välja mõista elatis perioodil 01.01.2018 kuni 31.01.2019 summas 11990 eurot mõlema lapse kasuks ning edaspidi seadusega kehtestatud miinimummääras kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja esitas 22.05.2019 lähtuvalt muutunud asjaoludest täpsustatud hagiavalduse, milles palub välja mõista kostjalt X kasuks elatise perioodil 01.01.2018 kuni 28.02.2019 summas 1190 eurot, X X kasuks perioodil 01.01.2018 kuni 31.05.2019 summas 1550 eurot ning alates 01.06.2019 igakuise maksena 270 eurot kuni lapse täisealiseks saamisen, kusjuures elatis ei või olla väiksem kui seadusega kehtestatud miinimumäär. Kostja seisukohad

2-18-7004 Kostja täpsustatud vastuses nõuet ei tunnista ja leiab, et elatise välja mõistmisel tuleb arvestada peretoetust. Kostja pöörab ka tähelepanu, et kohtu menetluses on poolte hooldusõiguse menetlus, mistõttu palub menetluse peatada. Kohus kostja menetluse peatamise taotlust ei rahuldanud. 11.04.2019- a määrusega jäeti X X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale otsustusõiguste üle-andmiseks ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Kohtuistungid ja menetluse käik 29.04.2019. a kohtuistungil selgitas hagejate esindaja, et alates 04.03.2019 on üks hagejatest kolinud isa juurde, seega jääb alates märtsist nõue ühe lapse suhtes ning varasemad nõuded jäävad ka kostja vastu. Samas arvab hageja, et laps naaseb ema juurde. Kostja esindaja selgituste kohaselt on asjaolud muutunud, kuna üks lastest elab isaga, seega on vastastikused nõuded või kostja saab esitada vastuhagi. 03.06.2019. a kohtuistungil taotles hagejate esindaja tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus teavitas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 19.06.2019. Kohus tühistas 18.06.2019 otsuse teatavaks tegemise aja, leides, et õiglasema otsuse tegemiseks on vaja kindlalt välja selgitada, kelle juures elavad alaealised lapsed. Kohus tegi päringu kohalikule omavalitsusele ning vastusest selgus, et X X elab alates märtsist 2019 isa juures ning X X külastab isa vastavalt poolte kokkuleppele, mis on ka kohtus kinnitatud. 06.09.2019. a kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et asja on võimalik arutada ilma hagejate esindajate osavõtuta vastavalt tema taotlusele. Kostja esindaja selgituste kohaselt on poolte vahel kokkulepe laste elukoha ja elatise maksmise suhtes, mida hagejate esindaja on rikkunud. X elab alates märtsist kostjaga, seega puudub alus elatise välja mõistmiseks. Pooled teatasid kohtule, et on nõus arutama asja kirjalikus menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel vaidlust puudub vaidlus, et -

hagejad on X X ja X X lapsed; mõlemal vanemal on laste suhtes kehtiv hooldusõigus; vanemad on kinnitanud kokkulepe laste elukoha suhtes (tsiviilasi 2-15-11760); alates 04.03.2019 elab X X kostja X X juures.

Poolte vahel on vaidlus, kas ja kui palju ning mis ajast peab kostja lastele elatist maksma. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 120 lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Tulenevalt PKS §-st 96 on kostja kohustatud

2-18-7004 oma lapsele ülalpidamist andma ning PKS § 97 lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja isa, seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 esimese lause kohaselt. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja elab koos emaga ning PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kostjal täita hageja ülalpidamise kohustust eelkõige elatise maksmise teel. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär on alates 2018. aastast 500 eurot, seega elatise miinimumäär oli 250 eurot. 2019. aastast on kuupalga alammäär 540 eurot ja elatise miinimummäär 270 eurot. Hagejate viimase nõude kohaselt palutakse kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.01.2018. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 04.05.2019.

Kohus annab hinnangu elatise tagasiulatavuse suhtes. Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejate seaduslik esindaja märgib hagiavalduses, et kostja ülalpidamiskohustust ei täitnud. Samas hagejate enda poolt kohtule esitatud arvestustest selgub, et kostja on maksnud igakuiselt elatist summas, mida olid pooled kokku leppinud, ehk kummalegi lapsele 200 eurot kuus. Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 04.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12 ja 25.05.2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 19). Seega leiab kohus, et kuna kostja on täitnud kokkulepet, siis ei saa tugineda ainuüksi asjaolule, et kuna elatis on suurenenud, kohustub kostja elatist maksma suuremas määras. Kostja on käitunud heauskselt ning täitnud alaealiste laste (hagejate) vanemate vahelist kokkulepet. Kohus pöörab ka tähelepanu, et elatise välja mõistmine tagant järele paneks kostja olukorda, kus elatise maksmine võib osutada raskendatuks. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude perioodil 01.01.2018 kuni 04.05.2019 rahuldamata. Järgnevalt annab kohus hinnangu elatise nõude suhtes mis hõlmab perioodi alates hagiavalduse esitamisest kuni märtsini 2019 Esmalt märgib kohus, et elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

2-18-7004 Hageja seadusliku esindaja väitel ei anna kostja lastele elatist piisavalt. Kostja väitel on talle määratud keskmine puue, mis raskendab suuremat töötasu teenida ning elatist on makstud vastavalt kokkuleppele. Kohus selgitab, et kuna elatise näol on tegemist perioodiliste maksetega, on elatise saajal alati õigus pöörduda kohtu poole elatise nõudega, kui asjaolud muutuvad. Hagejad väidavad, et vajadused on suurenenud. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2018. a otsuse kohaselt on kostjale määratud keskmine puue, mis on tingitud trauma tagajärjel ning talle on määratud sotsiaaltoetust määras 25,57 eurot. Eesti Töötukassa otsuse kohaselt saab X X töövõimetustoetust 6,41 eurot päevas kuni 11.03.2019. X X konto väljavõtte kohaselt saab kostja töövõimetustoetust 208 eurot ning sotsiaaltoetust 41 eurot. Hagejate esitatud arvestuse kohaselt on kostja maksnud perioodil mais 2018 kuni november 2018 igakuiselt laste ülalpidamiseks elatist 400 eurot, seega kummalegi lapsele 200 eurot. Detsembris 2018 on kostja maksnud hagejatele kokku 350 eurot ning jaanuaris ja veebruaris 2019 kokku 200 eurot. Seega ei saa hagejad väita, et ülalpidamiskohustust ei ole täidetud. Hagejad leiavad, et seda ei ole tehtud seadusega kehtestatud määras. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostjale on määratud töövõimetus kuni 11.03.2019, seega hõlmab see antud perioodi. Kostja sissetulekuteks oli töövõimetushüvitis ja sotsiaaltoetus. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Antud juhul on kostjale määratud töövõimetus, mistõttu ei saa eeldada, et ta oleks suuteline nimetatud perioodil tegema tööd, mis kindlustaks nii enda kui laste ülalpidamise. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega leiab kohus et antud perioodil esines olukord, kus arvestades kostja varalist seisundit ei olnud ta võimeline andma lastele suuremas määras elatist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Elatise nõue alates märtsist hagejale X Xle summas 270 eurot kuus Kohus selgitab, et vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Antud juhul kehtib mõlemal vanemal laste suhtes täielik vara- kui ka isikuhooldusõigus. Vaidlust ei ole ka, et hageja X X on asunud elama kostja juures. Seega juriidiliselt on Xl nõue X X vastu ja X Xl X X vastu.

2-18-7004 Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Antud juhul on tegemist asjaoluga, kus X on isa ülalpidamisel ning X on ema ülalpidamisel. Seega peaks nad vastastikku täitma võrdselt ülalpidamiskohustust, mis looks olukorra, kus X maksab elatist Xle ja X Xle. Kohus leiab, et selline olukord ei ole mõistlik, kuna mõlemad vanemad peavad täitma ülalpidamiskohustust võrdsetes osades, seetõttu tuleb jätta nõue alates märtsist 2019 X suhtes rahuldamata, sest elatise edasi tagasi kandmine vanemate vahel ei ole otstarbekas. Laste ema teeb kulutused enda juures elava lapse suhtes ning isa teeb enda juures elava lapse suhtes. Seni kuni lapsed elavad kummagi vanema juures kannavad vanemad täieliku ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Ning ei teki vastastikku ülalpidamiskohustust. Kohus juhib ka tähelepanu, kui asjaolud muutuvad on alati hagejatel õigus pöörduda kohtusse elatise nõudega (TsMS § 459).

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2020 kohtumäärusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.