XX (X) avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja alaealise lapse YY (Y) igakordse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse- ja tervise küsimuste ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale CC vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja alaealise lapse YY igakordse viibimiskoha, hariduseja tervise küsimuste ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CC määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Puudutatud isik (laps) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Puudutatud isik/avaldaja CC
XXXXXXXXXXX),
lepinguline vandeadvokaat Eva Tibar
(isikukood esindaja
Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), volitatud esindaja Maria Bychkova
Menetluse liik
Eestkosteasutus Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata CC taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
Võtta vastu kõik menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
3.Jätta rahuldamata CC taotlus tunnistajate BB, UU ja QQ ülekuulamiseks.
4.Harju Maakohtu 21.12.2018. a määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas XX avalduse ja lõpetas osaliselt XX ja CC ühise hooldusõiguse lapse YY suhtes ning andis XXle üle ainuhooldusõiguse lapse YY igakordse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse- ja terviseküsimustes ning osas, milles maakohus määras, et XX-l on kohtumääruse alusel lapse YY esindusõigus resolutsiooni p-s 3 nimetatud küsimustes. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata XX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja alaealise lapse YY igakordse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse- ja tervise küsimuste ainuhooldusõiguse üleandmiseks XX-le. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
5.CC määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 6.1.Jätta rahuldamata XX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja alaealise lapse YY igakordse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse- ja tervise küsimuste ainuhooldusõiguse üleandmiseks XX-le. 6.2.Jätta rahuldamata CC vastuavaldus.
6.3.Rahuldada XX 17.12.2018 esialgne õiguskaitse taotlus ja reguleerida kuni käesolevas tsiviilajas lõpplahendi jõustumiseni XX suhtlemiskorda tütre YY-ga järgmiselt:
6.3.1.Laps YY viibib vahelduvate nädala pikkuste perioodide kaupa kummagi vanema juures. Lapse üleandmine CC-lt XX-le toimub pühapäeviti kell 17.00 L ees (XXX, Tallinn). Esimese nädala pikkuse periood algab alates 23.12.2018 pühapäevast kuni järgmise nädala pühapäevani. Esimese nädala pikkuse perioodi alates 23.12.2018 laps YY veedab oma isa XX juures.
7.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusega seotud YY (Y) riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud
1.XX (avaldaja, isa) esitas 12.10.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus osaliselt lõpetada isa ja CC (ema) ühise hooldusõiguse YY (laps) suhtes ja anda isale ainuhooldusõiguse
lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. Ühtlasi esitas isa taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt on vanemad endised elukaaslased, kelle kooselust sündis YY, kes elab emaga. XX.XX.XXXX sündis CC-l poeg. Lapse isana XX sünnitunnistusele ei kantud. Vanemate suhe ja kooselu on olnud algusest peale probleemiderohke. Lapse ema käitus kooselu vältel nii vaimselt kui füüsiliselt vägivaldselt ning pidevalt avaldus ema emotsionaalne ebastabiilsus, muuhulgas rääkis ema korduvalt enesetapust ja arutles enesetapu meetodite üle. Sealhulgas on ema arutlenud selle üle, et koos enesega tapab ta ära ka lapse, kuivõrd see on tema hinnangul kõige parem lahendus olukorrale. Lapse ema on otsinud abi psühholoogidelt ja nõustajatelt ning lapse isa on teda selles toetanud. Kahjuks soovitud tulemust. Lapse ema läheb kergesti endast välja ja ägestub, mille tagajärjel tuleb tihti ette asjade loopimist ja lõhkumist. Füüsiline vägivald on avaldunud ka inimeste peal. Lisaks oma emale ja lapse isale on lapse ema rünnanud ka lapse isa ema. Viimane teadaolev intsident leidis aset 20.08.2018 öösel. Lapse emal on problemaatilised suhted oma ema BB-ga, kellele lapse ema on soovinud jätta muljet kodus tema suhtes toimuvast perevägivallast. 21.08.2018 avastas lapse isa, et lapse ema oli koos oma vanemate ja vennaga läbi otsinud lapse isa maja ja mõningad nii isa, ema kui ka laste asjad sõidukitesse pakkinud. Lapse ema soovis isale kuuluvast elamust välja kolida. Sündmuse juures viibis Rae valla lastekaitsetöötaja KK, Rae valla tugiisik ja naaber ZZ. Nende juuresolekul lepiti kokku esialgses suhtluskorralduses, mille kohaselt laps hakkab esialgu viibima nädala pikkuste vahelduvate perioodide kaupa kummagi vanema juures. Selle korralduse alusel on laps saanud olla isaga kokku kaks nädalat. Viimati viis isa lapse ema juurde 17.09.2018 ning laps pidi isa juurde tagasi tulema 24.09. Ema last isale üle andnud ei ole ning on täielikult takistanud isa ja lapse vahelise suhtluse. Lapse tänane elukorraldus ei vasta lapse huvidele, kuivõrd kodune õhkkond püsivalt pingeline. Toimub pidev tülitsemine, karjumine ja asjade lõhkumine. Lapse emale helistades on telefonikõnede taustal alati kuulda laste nuttu ja rahutust, millele ema tähelepanu ei pööra. Ema juurest tulles oli laps silmnähtavalt väsinud, ei soovinud isa juurest lahkuda ning tagasi ema juurde minna. Lapse on 01.10.2018 diagnoositud täpsustamata ärevushäire ning laps on suunatud psühholoogi, psühhiaatri ja neuroloogi vastuvõtule. Anamneesist nähtuvalt on peres suured probleemid, praegu elatakse turvakodus, lapsel on tekkinud öine voodimärgamine, unehäired, laps ei luba õhtul tekki peale panna. Lapse emaga lapse elukorralduse osas kokkuleppele jõudmine ei õnnestu, lapse ema on koostööst keeldunud. Lapse parimatele huvidele vastaks elukorraldus püsielukohaga isa juures. Lapse isa elab kõigi mugavustega eramajas Rae vallas, mis on olnud lapse koduks enne lahkuminekut ning mis on lapse jaoks harjumuspäraseks keskkonnaks. Elamus on olemas kõik lapsele vajalikud tingimused. Lapse isaga koos elab ka tema ema ehk lapse isapoolne vanaema. Isa on lapse imikueast alates aktiivselt osalenud lapse kasvatamisel. Isa on püüdnud last säästa ema poolt tekitatud konfliktidest ning ema ebastabiilsusest ning tagada lapsele võimalikult rahuliku ja turvalise lapsepõlve. Isal on stabiilne sissetulek. Isa tööaeg on 8.15-st 17.00-ni, mis võimaldab tal lapse kasvatamisega igapäevaselt tegeleda.
Laps peaks saama käia isa elukoha lähedal asuvas lasteaias. Ema last lasteaeda ei vii. Lapsele pandud ärevushäire diagnoosi vajab ravi. Ravi efektiivsuse aluseks saab olla stabiilne ja rahulik elukeskkond. Laps on isaga lähedane. Isal on emotsionaalne ja majanduslik valmisolek last kasvatada. Isa suudab tagada lapsele stabiilse, rahuliku ja turvalise kasvukeskkonna. Ühise hooldusõiguse osas ei ole võimalik vanematel kokkulepet saavutada. Lapse huvidest lähtuvalt tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse igakordset viibimiskohta (sh elukoha), haridust ning tervist puudutavates küsimustes ning anda vastavas osas ainuhooldusõigus üle lapse isale.
2.Maakohus jättis 15.10.2018 määrusega isa avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Maakohus võttis 15.10.2018 määrusega menetlusse isa avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse ja tervise küsimuste ainuhooldusõiguse üleandmiseks isale.
3.Lapse isa esitas 17.10.2018 maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Harju Maakohus jättis 31.10.2018 määrusega isa avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
4.Ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ema esitas vastuavalduse, milles palus vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetada ja lõpetatud osas anda ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimuste üle emale. Isa on last kahjustanud. Lapse isa vägivaldse käitumise tõttu olid peres pinged ning kannatasid nii ema kui lapsed. XX.XX.XXXX sündis poeg R, lapse isa sünnitunnistusele ei kantud, sest isa ise ei soovinud lapse sündi registreerima tulla. Probleemid vanemate vahel tekkisid juba esimese raseduse ajal 2015. aastal. Ema tervis halvenes, ta oli sageli haiguslehel ning ta vajas kõrvalabi. Lapse isa nõudis lapse emalt treeninguid, pidusid, rahateenimist. Ema elas tema vanematele kuuluvas pooleli kapitaalremondiga korteris, kus puudus pesemisvõimalus. Lapse isa ei aidanud olukorda lahendada. Suhted olid keerulised. Sünnituse järgselt suunati ema haigla poolt raseduskriisi nõustamisse, sest meditsiiniline personal märkas vanemate vahelisi halbu suhteid. Lapse ema pöördus nõustamisele. Pärast sünnitust kolis lapse ema koos lapse isaga oma vanemate korterisse. Lapse isa jätkas oma endist eluviisi, käis tantsimas ning tegeles oma töö ja hobidega, tarvitas igaõhtuselt kanget alkoholi. Kogu kodune elu oli lapse ema korraldada. Ühise kooselu lõppemise põhjuseks oli pikalt kestnud vaimne vägivald (ja mõnel korral ka füüsiline vägivald) laste ema suhtes (sh laste juuresolekul), samuti laste suhtes. Lapse isa on olnud korduvalt laste suhtes vägivaldne ja hoolimatu, mistõttu kannab laps pidevalt peas mütsi. On algatatud kriminaalmenetlus lapse (tütre) väärkohtlemise osas. Lapse ema pöördus 15.03.2018 lastekaitsesse seoses pideva vägivallaprobleemiga peres. Laste emal õnnestus 21.08.2018 lastekaitse töötajate abiga koos lastega kodust lahkuda. Lastekaitsespetsialisti abil lepiti kokku ajutise suhtlemise graafik, mille kohaselt pidi laps esimese nädala olema emaga. Laste ema koos lastega asus elama oma vanematele kuuluvasse korterisse, kus oli varem elatud koos laste isaga. Lapsega suhtlemise osas esitas laste isa ebareaalsed tingimused ja kokkulepet suhtlemise korras vanemad ei saavutanud. Lapse isa
kannab relva, ta on varasemalt lapse ema jälitanud, mistõttu oli lapse emal reaalne hirm laste isa ees. Seoses sellega asus lapse ema 26.09.2018 lastega elama turvakodusse. Lahusoleku ajal on lapse isa saanud lapsega suhelda telefoni teel. Arvestades isa vägivaldsust (lapse füüsilist karistamist) lapse vastu, ei ole mõistlik last isaga kohtumistele lubada. Laps käib psühholoogi juures. Lapse ema on valmis võimaldama lapse isal lapsega kohtuda lastekaitsetöötaja või Tallinna Perekeskuse vastava töötaja juuresolekul. Lapse isa avalduse rahuldamine kahjustaks laste (nii tütre kui ka poja) huvisid. Isa juures elades oleks laps põhiliselt vanaema hoole all. Vanaema karistab lapsi füüsiliselt, narrib ja jätab eluohtlikku hooletusse. Lapse isa lapse haiguse korral last koju hooldama ei jääks. Taotluse rahuldamine kahjustaks tütre suhet pojaga, sest isa tahab lapsed eraldada. Laps on osaliselt rinnatoidul. Lapsel on emaga tugev emotsionaalne side. Ema on olnud lapse peamiseks hooldajaks. Emal on piisavad materiaalsed vahendid laste ülalpidamiseks. Laste ema töötas enne lastega koju jäämist X XXX ja omandab doktorikraadi. Ema käib nõustamisel psühhoterapeudi juures ning tegeleb suhtega seotud traumadest taastumisega. Emal ei ole varasemalt vaimse tervisega probleeme olnud. 2015. aastal pöördus laste ema seoses pingetega suhtes psühholoogi poole, probleemiks oli pidev kontroll lapse isa poolt, jälgimine, norimine. Vanemate erimeelsusi arvestades tuleb vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes lõpetada ja anda lõpetatud osas ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimuste üle emale.
5.Maakohus võttis 02.11.2018 määrusega menetlusse ema vastuavalduse lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse ja tervise küsimuste ainuhooldusõiguse üleandmiseks emale.
6.Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) asus 05.11.2018 esitatud seisukohas arvamusele, et lapse emale tuleks anda ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas, ülejäänud osas peaks vanematel säilima ühine hooldusõigus.
7.Eestkosteasutus Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu) märkis oma 05.11.2018 arvamuses, et perekonnaga tööd tehes on ilmnenud pidevalt vastuolulist informatsiooni. Eestkosteasutus oli seisukohal, et menetlusprotsessis selgusele jõudmiseks ja eestkosteasutuse arvamuse esitamiseks, on tarvis arvestada kriminaalasjas tehtava otsusega ning lapse psühholoogi arvamusega.
8.Lapse isa esitas 14.11.2018 seisukoha lapse ema vastuavaldusele ja palus jätta selle rahuldamata. Avalduses esitatud väited ei vasta tõele. Lapse isa ei ole olnud lapse ema ega laste suhtes vägivaldne ega väärkohelnud last seksuaalselt. Esialgu nõustus lapse ema ajutise suhtluskorraga, mille kohaselt veetis laps vahelduvate nädalate kaupa kummagi vanema juures. Sellise korra alusel viibis laps kaks nädala pikkust perioodi isa juures. Kui lapse isa oleks olnud vägivaldne ning oma last seksuaalselt väärkohelnud, ei oleks lapse ema sellist lahendust kaalunud.
Lapse isa kordab oma varasemaid väiteid lapse ema keerulistest suhetest oma ema BB-ga. Lapse ema väidab, et lapse isa ei soovinud tulla lapse sündi registreerima ilma loogilise põhjendusteta. Faktiliselt käis lapse ema koos oma ema BB-ga last registreerimas. Peale lapse ema juurde kolimist (XXX korteris) hakkas lapse isa aktiivselt osalema lapse eest hoolitsemises. Isa hoidis peale tööd last ja hoolitses korralikult lapse eest, kui lapse ema sisustas õhtuid arvutis veetmisega. Lapse isa vahetas tütre mähkmeid, pesi last, kreemitas, andis õhtuti vitamiinid, puhastas regulaarselt korteri põrandaid, aitas pesu pesemisel, tegi igal hommikul lapse emale hommikusöögi, vahetas enne tööle minekut lapse mähkme. Samuti jagati võrdselt korterile ja toidule tehtavad kulutused. Lapse isa ei tekitanud kordagi probleemi kui tegi suuremaid kulutusi kui lapse ema, tehes ise poes suuremaid sisseoste s.h ostes valdava enamuse lapsele kulunud mähkmetest. Samuti tegeles lapse isa lapsega nädalavahetustel, kui taas lapse ema veetis enamuse ajast arvutis või ilusalonge külastades. Siis käis lapse isa koos lapsega tihti õues jalutamas ja poes perele sisseoste tegemas. Ei vasta tõele väide, et lapse isa tarvitas igaõhtuselt kanget alkoholi ja et kogu kodune elu oli lapse ema korraldada. Lapse isal ei ole probleeme alkoholiga. Lapse emaga kooselu ajal ei käinud lapse isa ühelgi tantsupeol ega öistel pidudel. Lapse isa oli koju tulles alati rõõmsas meeleolus, sest ootas väga lapsega kokku saamist. Lapse isa ei piiranud lapse ema suhtlemist teistega, kuid palus lapse emal lõpetada suhtlemine tema endise elukaaslasega. Viimane mõjutas lapse ema käitumist ja viis tihti lapse ema oma suitsiidi kavatsuste ning muude isiklike probleemidega endast välja. Lapse isa muretses väga lapse pärast, sest lapse emal ei olnud aega tegeleda ega pühenduda lapsele. Füüsilist vägivalda ei ole lapse isa kellegi suhtes kasutanud. Lapse isa on õiguskuulekas kodanik ning endise XXX ja praeguse XXX omandanud oskused konflikte lahendada. Esines olukord, kus lapse isa leidis koju tulles eest segamini korteri ja voodil pikali nutva lapse. Köök ja koridor oli klaasikilde täis, elutoa põrandale oli katki löödud kaks tooli. Lapse ema tunnistas, et kakles oma emaga ja lõi teda kõva esemega. Lapse isa esitas taotluse tunnistajana üle kuulata naaber ZZ.
9.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 16.11.2018 seisukoha avalduse ja vastuavalduse kohta. Pooled on esitanud vastuolulisi ja üksteist välistavaid väiteid. Esindajal on keeruline oma seisukohta välja tuua. Lapse isa ei ole avalduses välja toonud selliseid veenvaid väiteid ja tõendeid, et lapse ema mõju lapsele oleks niivõrd kahjulik ja negatiivne, et see võimaldaks avaldaja esitatud nõude rahuldamist. Lapse esindaja hinnangul on laste üksteisest eraldamine laste huvidega vastuolus.
10.Maakohus kuulas lapsevanemad ja teised menetlusosalised ära 15.11.2018 toimunud kohtuistungil.
11.Eestkosteasutus Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu) teatas 02.11.2018 seisukohas ema vastuavaldusele, et jääb oma 05.11.2018 esitatud seisukoha juurde. Rae vald andis 20.12.2018 maakohtule teada, et isa ja laps on kohtunud kaks korda lastekaitsespetsialistide juuresolekul 20.11.2018 ja 22.11.2018. Olenemata sellest, et isa ja laps ei olnud pikka aega üksteist näinud, oli taaskohtumine väga positiivne ja emotsionaalne. Ei
ilmnenud märke, et laps isa kardaks. Lapsevanemad olid suutelised lapse üleandmisel jääma rahumeelseks ning viisakaks. Samas oli tunda mõlema lapsevanema ärevust üksteise nägemisel. Rae vald on seisukohal, et isa ja laps võivad kohtuda ilma kolmanda isiku juuresolekuta.
12.Lapse isa esitas 17.12.2018 maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohtu määrus
13.Maakohus rahuldas 21.12.2018 määrusega isa avalduse ja lõpetas osaliselt lapse isa ja lapse ema ühise hooldusõiguse lapse suhtes. Maakohus andis lapse isale ainuhooldusõiguse lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse- ja terviseküsimustes. Lapse isal on kohtumääruse alusel lapse esindusõigus resolutsiooni p-s 3 nimetatud küsimustes. Maakohus jättis rahuldamata lapse ema vastuavalduse. Maakohus rahuldas lapse isa 17.12.2018 esialgse õiguskaitse taotluse ja reguleeris kuni tsiviilajas lõpplahendi jõustumiseni lapse isa suhtlemiskorda tütrega järgmiselt: laps viibib vahelduvate nädala pikkuste perioodide kaupa kummagi vanema juures. Lapse üleandmine emalt isale toimub pühapäeviti kell 17.00 L ees (XXX, Tallinn). Esimese nädala pikkuse periood algab alates 23.12.2018 pühapäevast kuni järgmise nädala pühapäevani. Esimese nädala pikkuse perioodi alates 23.12.2018 laps veedab oma isa juures. Maakohus viitas TsMS §-le 550 lg 1 p 2, §-le 447 lg 5, PKS §-le 123 lg 1, §-le 82, §-le 116 lg 2, §-le 124 lg 1, §-le 127 lg 1, §-le 137 lg 1, §-le 145 lg 2 ja 3, §-le 137 lg 3, LasteKS §-le 3, §le 8, §-le 28, §-le 21 lg 1, ning leidis, et isa avaldus tuleb rahuldada ning ema vastuavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus kuulas kohtuistungil ära vanemad ja eestkosteasutused. Lapsevanemad ei ela ühtse perekonnana koos alates 21.08.2018. Vanemate lahkhelide tõttu ei suuda nad otsustada lapsega seotud olulisi asju. Kohtule esitatud 09.02.2018 isa anonüümsest kirjavahetusest Lastekaitse Liiduga nähtub isa abipalve, milles isa küsib, kuidas peaks vanem käituma olukorras kui laste ema ei suuda valitseda oma emotsioone ja lõhub asju. Lapse isa ajendas Lastekaitse Liidule kirjutama situatsioon, milles lapse ema peksis lapse nukukäru vastu elutoa põrandat tükkideks ja seda lapse vahetus läheduses. Lapse ema ei eita, et lapsevanker läks katki, sest ema oli meeleheitel ja nuttis põrandal maas. Ema süüdistab lapse isa tütre väärkohtlemises. Ükski hooliv lapsevanem ei lõhu lapse mänguasju, sihilikult lapse mänguasja lõhkumine võib kaudselt viidata hoolimatule suhtumisele lapsesse. Kodune turvaline keskkond ja mänguasjad peaksid käima käsikäes lapse arengu ja heaoluga. Lapse ema väide lapse seksuaalsest väärkohtlemisest tõendamist ei leidnud. Turvakodusse pöörduda emal põhjust ei olnud, sest laste emal on olemas kodu oma ema juures. Lapse isa ei ole ohtlik enda tütrele. Tõendamist ei leidnud, et lapse isa on vägivaldne ja hoolimatu laste suhtes. Toimikus olevate materjalide alusel järeldas kohs, et lapse ema ema BB on sekkunud perekonna ellu, tema suhted tütrega on problemaatilised. Peres tekitas pingeid ning selle all kannatasid nii ema kui lapsed mitte lapse isa, vaid BB pideva konfliktse sekkumise tagajärjel.
Mõlemad vanemad on avaldanud soovi, võimekust ja valmidust lapse eest hoolitseda ning on pidanud ennast peamiseks, kes seni lapsele pühendunud ja tema eest hoolitsenud. Perearsti OO 31.10.2018 tõendist nähtub, et emal kulges viimane sünnitus väga raskelt, peale sünnitust oli ema ratastoolis, tema igapäevane tegutsemine oli piiratud. 20.07.2018 vestles lastekaitsespetsialist Tallinna Lastehaigla sotsiaaltöötaja A-Aga, kes andis teada, et jääb mulje, et lapse ema tunneb end haiglas turvaliselt, mistõttu ongi toimunud pidevad haiglakülastused. Võib järeldada, et lapse ema haiglakülastused terve lapsega ja turvakodus elamise põhjuseks on asjaolu, et tal on endal tervisega probleemid, mistõttu kodustes tingimustes on üksi raske toime tulla kahe väikelapse hooldusega. Turvakodu juhata BB on kinnitanud, et ema vaimne seisund on ebastabiilne ja ema vajab taastumiseks aega ja abi. Psühholoog UU on tegelenud lapse emaga alates 26.09.2018 tema turvakodusse saabumisest ja läbiviidud seansside põhjal on emal diagnoositud ärevust, mõtete takerdumist ja hirmu. Väited, et ema hirmud on seotud vägivaldse isaga, on kohtule tõendamata. Lastekaitsetöötaja küsimuse peale, kas perekonnal on tugivõrgustik, kes neid aitab, vastas lapse ema, et see on keeruline. Lapse ema ütluste kohaselt rahalised võimalused iseseisvalt korterit üürida tal puuduvad. Kuna korter kuulub BB-le, siis puudub lapse emal endal korteris asjade korraldamise ja isikliku elu elamise üle igasugune kontroll. Kuigi emal on piisav sissetulek, siis võlgade tõttu puuduvad tal rahalised vahendid ukseluku vahetamiseks. Lapse ema sooritab doktorikraadi matemaatikaloodusteaduste alal, lisaks on ta tegev mitmes eraettevõttes kirjastamise, tõlkimise ja ettevõtluse alal. Eelnevast nähtuvalt on lapse emal muid kohustusi ja huvisid, mistõttu laps on jäänud ja jääb ka edaspidi ilma piisava hoole ja ema tähelepanuta. Püsib kahtlus, kas lapse ema emotsionaalne stabiilsus on taastunud või kriitiline olukord kordub taas ning kannatajaks on eelkõige lapsed. Lapse ema viitab pidevalt terviseprobleemidele ja raskele elule ning abivajadusele oma elu korraldamisel, millest kohus järeldab, et lapse emale käib kahe hooldamine ja kasvatamine üle jõu. 01.10.2018 diagnoositi lapsel täpsustamata ärevushäire ning laps on suunatud psühholoogi, psühhiaatri ja neuroloogi vastuvõtule. Anamneesist nähtuvalt on lapsel on tekkinud öine voodimärgamine, unehäired, laps ei luba õhtul tekki peale panna. Ema on tütrega käinud 01.10.2018 ja 02.10.2018 Tallinna Perekeskuse psühholoogide vastuvõtul. Psühholoogi hinnangul on mütsi kandmine väikelapsel ilmne märk sellest, et lapsel puudub turvatunne. Lapse isa elab kõigi mugavustega eramajas Rae vallas. Elamus on olemas kõik lapsele vajalikud tingimused. Elukaaslast isal ei ole, kuid ta suhtleb inimesega, kellega on tuttav poolteist kuud. See inimene on teadlik laste olemasolust ja ta on praeguses perekonnavaidluses isa suhtes toetav. Lapse isa senine käitumine kinnitab isa pühendumust oma perele. Lapse isa töötab XXX XXX, mis tagab talle püsiva ja stabiilse sissetuleku töötasuga 1400 eurot kuus. Lapse isal on juhiload ja ta omab isiklikku sõiduautot. Lapse isa tööaeg on 08:15-st kuni 17:00-ni, mis võimaldab tal probleemideta lapse kasvatamisega igapäevaselt tegeleda. Psühhiaater RR otsusega on lapse isa tunnistatud vaimselt terveks. Lapse isa iseloomustatakse kui kohusetundlikku inimest, kes täidab oma teenistusülesandeid kohusetundlikult, iseloomult on lapse isa pigem tagasihoidlik ja viisakas, kes suhtleb oma alluvatega vabalt. Karistused lapse isa suhtes puuduvad. Probleeme lapse isal alkoholiga kohus ei tuvastanud. Lapse isal on eelistatum seis majanduslikus võimekuses. Ema terviseprobleemid ja abivajadus oma elu korraldamisele ning heitlik eluviis lühikese aja jooksul pärast lahkuminekut lapse isast
ei soodusta lapse arengut ja stabiilset elukorraldust. Lapse isa on pakkunud emale tuge ja abi, soovides võtta tütre hoolduse ja kasvatuse enda peale.
Lähtudes lapse huvidest ja vanusest ning võttes arvesse lapse isa head majanduslikku võimekust ja hingelist seotust lapsega, asus maakohus seisukohale, et lapse parimatele huvidele vastab elukorraldus püsielukohaga lapse isa juures. Lapse isa on kohtule kinnitanud, et soovib igal juhul tagada õe ja venna regulaarsed kohtumised. Ema väide, et laps (vanus 3. aastane 17.01.2019) vajab imetamist, ei ole kohtule usutav, sest suvise suhtlemiskorra alusel elas laps vahelduvalt nädala ema juures ja nädal isa juures. Põhjendatud on anda lapse hariduse hooldusõigus isale, et laps saaks käia ka isa elukoha lähedal asuvas lasteaias. Lapsele on koht olemas X lasteaias X (Rae vallas). Tegemist on väikeste rühmadega lasteaiaga, mis sobib lapsele tema ärevushäire diagnoosi silmas pidades paremini kui suur linnalasteaed. Isa elukohast on linna lasteaed ka ebamõistlikult kaugel ja võtaks lapse ajast igapäevaselt peaaegu 1,5 kuni 2 h sõltuvalt liiklusummikutest. Lapsele pandud ärevushäire diagnoosi silmas pidades vajab laps arusaadavalt ka ravi ja abi, mida isa soovib lapse huvidest lähtuvalt ja koostöös arstidega korraldada. Kohus leiab, et lapse huvides on, et lapse isa saaks operatiivselt võtta vastu lapse jaoks olulisi otsuseid ilma ühist hooldusõigust rikkumata. Ema määruskaebus
14.Ema esitas 07.01.2019 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada lapse ema avaldus ja lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ning anda lapse emale üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise osas ning jätta lapse isa avaldus rahuldamata. Ühtlasi esitas ema taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohus on jätnud täitmata uurimisfunktsiooni, on rikkunud põhjendamiskohustust, ei ole arvestanud tõendeid ega taotlusi, välja selgitamata on jäänud olulised asjaolud ning maakohus ei ole lähtunud lapse huvidest. Maakohus ei andnud teada, et jätkab menetlust kirjalikus menetluses ega andnud tähtaega tõendite ega asjakohaste materjalide esitamiseks. Maakohus on rikkunud nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Ema taotles kohtult ärakuulamist ilma lapse isa juuresolekuta, lisades taotlusele psühholoogi põhjendatud seisukoha. Nimetatud taotluse jättis kohus ebaõigesti rahuldamata. Küsimus ei ole otseses ohus vägivallale vaid emotsionaalses seisundis, mida põhjustab vägivallatsejaga kohtumine. Samas kasutas kohus kontekstist väljarebitult psühholoogi arvamuses sisalduvat infot teraapiaseanssidel esinenud reaktsioonide kohta. Lapse ema esitas kohtule taotluse tõendi väljanõudmiseks Lastemajalt, et hinnata lapse emotsionaalset seisundit ning isaga või emaga seotud võimalikke negatiivseid kogemusi. Taotluse osas kohus seisukohta ei võtnud. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata taotluse küsida spetsialisti arvamust lapsega tegelenud psühholoogilt. Seega on jäänud uurimata, kuidas on mõjunud lapse tervisele ning vaimsele arengule tema senine elukorraldus ja missugust mõju avaldab lapsele tema elukorralduse järgnev muutus. Vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajaks oli kohtule esitatud kahe eestkosteorgani ja lapse esindaja arvamus, kes leidsid, et asja lõplik lahendamine ei ole võimalik enne kui selguvad kriminaalmenetluse tulemused.
Kohtule oli vähemalt Lasnamäe LOV kirjalikust seisukohast ja ka lapse ema selgitustest teada, et isa suhtes oli lahendi tegemise ajaks menetluses kolm kriminaalasja, nendest kaks oli seotud lapse väärkohtlemisega. Kohtumäärusest ei selgu, millises kriminaalasjas on menetlus lõpetatud ning milline kohus on tuvastanud, et isa ei ole last seksuaalselt väärkohelnud. Teadaolevalt sellist kohtulahendit ei ole. Sellest tulenevalt ei ole maakohtu järeldus isa ohtlikkuse puudumise kohta põhjendatud, kuivõrd tema suhtes on menetluses kriminaalasjad, neist üks kriminaalasi on alustatud kahtlustusega lapse ema suhtes toimepandud tegudega KarS § 120 ja 121 järgi. Lapse heaoluga arvestades tuleb lähtuda lapsevanema eelnevatest käitumismustritest. Vägivaldne käitumine lapse emaga mõjutab otseselt ka last. Kriminaalmenetluste alustamise ajal ei olnud lapse emale teada, et lapse isa pöördub kohtusse, seega on kohtu järeldus ebaloogiline. Turvakodusse pöördumise asjaolusid on lapse ema selgitanud. Põhjuseks ei olnud ainult XXX korteri ukseluku vahetamise materiaalne pool. Tegemist oli korteriga, kus lapse isa ja ema olid varasemalt koos elanud, selle asukoht ja võimalikud mänguplatsid olid lapse isale teada ning ema kartis, et isa võib lapse sealt üles leida ning kaasa viia. Eelkõige oli turvakodusse minek seotud lastele turvalise elukeskkonna tagamiseks. Käesolevaks ajaks on lapse ema kolinud koos lastega elama XXX korterisse, korter kuulub lapse emale. Korteri omandamine lapse ema poolt oli kohtule teada, kuid vaatamata sellele keskendus kohus asjaolule, et lapse emal puudub oma kodu. Meelevaldne on kohtu järeldus, et ukselukkude vahetamise materiaalne külg ja sissetulekute suhe ei ole loogiline. Kohus on jätnud tähelepanuta (välja selgitamata), et lapse ema vanemapalka arvestati alates 16.10.2018 ning esimene laekumine oli alles 08.12.2018, 08.11.2018 laekus tasaarveldus sünnitusperioodil makstud hüvitisega. Kuni selle ajani oli lapse ema raskes materiaalses seisus. Kohus on põhjendamatult suure kaalu omistanud lapse ema ema BB persoonile. BB-l ei olnud lapse isa poolt lubatud poolte ühisesse elukohta tulla, tema roll vanemate suhete kujundamisel ei saanud olla märkimisväärne ning ei oma tähendust vanema hooldusõiguse määratlemisel. BB on aidanud lapse ema turvakodu perioodil laste eest hoolitseda, seega ei ole loogiline kohtu järeldus, et turvakodusse mineku tingis pigem BB. 24.08.2018 nõustas lastekaitsetöötaja lapse ema lapsele psühholoogilise teenuse saamise vajadusest ja võimalusest, psühholoogi poole pöördumine leidis aset tunduvalt varem kui turvakodusse minek. Kohus on ilma eriteadmisteta teinud järeldusi küsimuses, mis eeldab spetsialisti analüüsi. Lapsel ilmnenud probleemid on turvakodus viibimise ja psühholoogi teenuse abil muutunud oluliselt leebemaks, laps tunneb ennast ema juures turvaliselt ning saab vajalikku abi. Kohtu etteheidetele sagedaste haiglas viibimiste kohta selgitab lapse ema, et ta ei saanud lapse isalt abi enda ja lastega toimetulekuks, ta ise viibis ratastoolis, mistõttu ei olnud tal võimalik pöörduda tavakorras perearsti juurde enda ega laste terviseprobleemidega. Väär on kohtu järeldus, et ema on pöördunud haiglasse tervete lastega. Haiguslugude väljavõtetest ilmneb, et pöördumised on olnud asjakohased (lisatud digiloo väljavõtted). Käesolevaks ajaks on lapse ema tervislik seisund hea ning ta tuleb suurepäraselt toime laste eest hoolitsemisega. Arusaamatud on maakohtu järeldused lapse ema vaimse tervise kohta. Lapse isa anonüümne pöördumine ei tõenda laste emal vaimse tervise probleemide olemasolu, samuti ei tõenda seda
20.08.2018 intsident ega isa väide, et psühholoogist pole abi olnud. Kõik viidatu annab pigem tunnistust konfliktsetest suhetest ning lapse isa suhtumisest laste emasse. Lapse ema otsis abi juba varasemalt mitte ainult psühholoogidelt, vaid ka lastekaitsest, ohvriabist, sest pingeline olukord kodus mõjus ka lastele halvasti. Lapse ema on korduvalt ka kooselu ajal pöördunud ja suunatud psühholoogi poole, põhjuseks suhte probleemid ning lapse isa vägivaldne (nii emotsionaalne kui ka füüsiline) käitumine. Lapse ema väidetavad psühholoogilised probleemid on olnud seotud lapse isa käitumisega paarisuhtes, kooselu on praeguseks lõppenud ning seega on kadunud ka probleemi põhjus. Lapse ema selgitas ärakuulamisel, millistel asjaoludel nukuvankri lõhkumine toimus, ta oli konfliktist ja lootusetust kodusest olukorrast meeleheitel, talunud pikka aega ülejõukäivat stressi oma füüsilise tervise (valud, magamatus, abivajadus ja abi puudumine) ja koduse õhkkonna tõttu, ning tegutses emotsionaalse impulsi mõjul. Koheselt ta ka vabandas lapse ees. Kohus on sellele üksikule negatiivsele faktile omistanud liigset tähtsust süvenemata sealjuures tegelikku olukorda. Kohus ei ole hinnanud ega kaalunud, kuidas mõjub lastele nende lahutamine üksteisest. Selleks, et lõhkuda väikelapse ja tema peamise hooldaja tihedat emotsionaalset sidet, rikkuda lapse kiindumussuhet oma emaga ning turvatunnet, peavad olema kaalukad põhjused. Kohus ei ole hinnanud, kuidas selline elumuutus lapsi võib mõjutada, samuti ei ole kohus pidanud vajalikuks välja selgitada spetsialistide seisukohti selles küsimuses. Maaohus on ema hinnangul ebaõigesti hinnanud vanemate majanduslikku võimekust. Ema sissetuleku suurus on ca 1600 eurot, millele lisandub peretoetus. Emal puuduvad finantskohustused panga ees. Lapse emale kuulub 3-toaline heas korras kõigi mugavustega korter. Lapse ema on alates esimese lapse sünnist olnud kodune ning olnud laste peamine hooldaja, emal on lastega väga lähedane ja emotsionaalselt soe suhe, samuti on lapsed üksteisesse kiindunud. Lapsel on koht Y lasteaias (laps on olnud pikalt haige ja ei ole saanud lasteaias käia, lisatud lasteaia arved, mida ema on tasunud), ema enda tervis on korras. Lasteaed asub ema töökoha lähedal, lasteaia valik oli vanemate ühine otsus, mille nad tegid juba 2016. aastal. Kohus ei ole esile toonud kaalukaid asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et lapse viibimiskoha määramise, samuti hariduse ja tervise küsimuste osas ainuhooldusõiguse üleandmine emale, kes on seda siiani faktiliselt teostanud, ei oleks lapse huvides. Edasine menetluse käik
15.Isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud ema kanda. Lapse isa jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ning palub kohtul nendega asja lahendamisel arvestada. Psühholoog UU seisukoht ei ole usaldusväärne tõend, kuna selles esitatud järeldused tuginevad üksnes lapse ema ühepoolsetele ja tõele mittevastavatele kirjeldustele poolte pereelust. Lapse ema avaldas lapse isale armastust ja soovi taas koos elada 30.12.2018 ja 06.01.2019 toimunud lapse üleandmisel. Kui lapse isa oleks tõesti vägivaldne ja oma tütart (seksuaalselt) väärkohelnud ning ohtlik emale ja lapsele, siis ilmselgelt ei püüaks lapse ema kooselu lapse isaga taastada ega sooviks ühise perekonnana jätkata.
Asjaolu, et BB on vormistanud XXX korteri lapse ema nimele, ei tähenda, et ema ja lapse elukorraldus ja -keskkond oleks sellest tingitult stabiilsem ja stressivabam. Lapse isal puudub käesoleval hetkel õigus ja võimalus esitada nõudeid seonduvalt pojaga, sest ta ei ole lapse emast tingitud põhjustel isana sünnitunnistusele kantud. Lapse isa ei välista, et astub selleks vajalikud sammud pärast käesoleva vaidluse lõppemist. Isa korduvalt väljendanud lapse emale soovi poega näha, kuid lapse ema ei ole seda alates 17.09.2018 võimaldanud, mistõttu ei ole isa saanud pojaga viimase 4 kuu jooksul kohtuda. Selline olukord on isale emotsionaalselt äärmiselt raske. Seejuures on lapse isa pidevalt tundnud emaga suheldes poja vastu huvi, uurides lapse arengu jms kohta. Põhjendamatu on lapse ema määruskaebuses toodud etteheide õe ja venna lahutamise kohta. Lapse isa soovib tagada õe ja venna regulaarsed kohtumised, millega on tagatud ka isa kohtumised pojaga ning toetus pojale. Lapse ema teeb kõik endast oleneva, et lapse isa ei saaks pojaga suhelda ega osaleda tema eest hoolitsemises.
16.Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ei toeta ema määruskaebust.
17.Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu) ei toeta ema määruskaebust. Lastekaitsespetsialist palus 28.01.2019 lapse psühholoog QQ-lt lapsega kohtumiste kokkuvõtet. Kokkuvõttest selgub, et psühholoog on lapsega kohtunud seitsmel korral. Last on teenusele viinud nii ema kui ka isa. Psühholoogi kokkuvõttest nähtub: „nähes last koos emaga ja eraldi ka isaga ei ole nende omavahelises dünaamikas midagi ebaharilikku täheldanud. Laps otsib mõlema vanemaga kontakti, soovib neid kaasata seansil toimuvasse. Võimalik lapse seksuaalne väärkohtlemine pole seanssidel tõendamist leidnud“. Kriminaalmenetlus on lõpetatud ning lapsega tegeleva psühholoogi sõnul ei ole lapse võimalik seksuaalne väärkohtlemine seanssidel tõendamist leidnud. Lapse isa tagab igakülgselt lapse heaolu ja huvid ning turvalise ja arendava kasvukeskkonna.
18.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et maakohtu määrus ei pruugi käesolevas olukorras olla õigustatud ning on võimalik, et maakohus on rikkunud menetlusnormi. Esindaja leiab, et enne kõigi asjaolude kohta lõplike andmete saamist ja kriminaalmenetluste lõpetamist on keeruline antud asjas lõplikku seisukohta anda, kuid senisele toetudes leiab lapse esindaja, et antud juhul ei ole põhjuseid vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse suhtes. Ei ole õige eraldada perekonnast üks laps. Hooldusõiguse küsimuses peaksid pooled jõudma omavahelisele kompromissile, eelkõige arvestades lapse huvisid.
19.Maakohus jättis 05.02.2019 määrusega ema 07.01.2019 avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
21.Lapse ema esitas 28.02.2019 kohtule määruskaebuse täienduse ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Lapse ema taotleb asja läbivaatamist istungil. Lapse ema esitas taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.
22.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.03.2019 kohtumäärusega lapse ema 28.02.2019 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
23.Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur teatas 09.09.2019, et lapse isa suhtes KarS §141 lg 2 p 1 tunnustel algatatud kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXXX lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
24.Sotsiaalkindlustusameti Lastemaja esitas ringkonnakohtule kokkuvõtte lapsega kohtumistest. Lapse psühholoog oli QQ. Kohtumised toimusid perioodil: 15.10.2018 kuni 17.06.2019, kokku 12 seanssi. Last on teenusele toonud üheksal korral lapse ema ja kolmel korral lapse isa. Esimesel kohtumisel keeldus laps oma isast rääkimast, esines ka dissotsiatiivne seisund. Laps kandis peas mütsi, mida keeldus ära võtmast. Järgmistel kohtumistel oli laps avatum, julgem, jutukam. Psühholoog kohtus eraldi ka lapse emaga ja isaga. Mõlemad vanemad kinnitavad, et laps on pealt näinud nende omavahelisi pingelisi olukordi. Lapse ema ütluste kohaselt esines lapsel vahetult peale kodust ära kolimist enda löömisi, hammaste krigistamist, uneärevust, on esinenud öist enureesi, öiseid karjumisi, hüsteeriahoogusid riietumisel, magama panemisel jne. Ema väitel midagi sellist enam ei esine. Nähes last koos emaga ja eraldi ka isaga ei ole nende omavahelises dünaamikas midagi ebaharilikku täheldatud. Laps otsib mõlema vanemaga kontakti, soovib neid kaasata seansil toimuvasse. Lapse seksuaalne ega füüsiline väärkohtlemine ei ole seanssidel tõendamist leidnud. Lapse psühholoog peab vajalikuks teenusega jätkamist, sest vanemate omavahelised suhted on lahkumineku tõttu keerulised ja laps on nende suhete vahel. Samuti soovitati vanematele programmi „Dialoog laste nimel“.
25.Vastuseks ringkonnakohtu küsimustele teatas lapse isa vanemate erimeelsused lapse haridust puudutavates küsimustes seisnevad selles, et lapse ema ei ole nõus lapse panemisega isa elukohajärgsesse lasteaeda X alevikus ega huvitu sellest, et laps käiks lasteaias. Lapse isa jaoks on oluline, et laps käiks lasteaias ning saaks osa eakohasest riiklikust õppeprogrammist. Lasteaias käimine aitab last kooliks ette valmistada. Isa soovil ja vanemate kokkuleppel on laps käinud alates 2019. aasta jaanuarist lastehoius ning alates 2019. aasta augustist X lasteaias. Laps käib lasteaias ainult nendel nädalatel, mil laps viibib isa juures. Ema ei pea vajalikuks last lasteaeda viia. Lapse isa on veendunud, et kui laps ei käi regulaarselt lasteaias, siis ei ole lapsele tagatud arendavat ja sotsiaalset kasvukeskkonda, mis võib põhjustada lapse arengus maha jäämist. Seoses lapse tervist puudutavate küsimustega on lapsel emaga koos viibides lapsel olnud pikka aega probleeme atoopse dermatiidiga. Eriti tugevalt lõi dermatiit välja ajal, mil ema ei võimaldanud isal ja lapsel suhelda ning isal lapse eest hoolt kanda. Perioodidel, mil laps viibib isa juures, näitab dermatiit taandumise märke, aga nahapõletikust vabanemine nõuab järjepidevat hoolt, naha eest hoolitsemist ja ka tervislikku toitumist. Lapse isa on vastavasisulised nõuanded ja soovitused emale edastanud, kuid ema ei pea neist kinni. 2019. aasta juunis haigestus laps ema juures viibides tuulerõugetesse. Ema ei pööranud sellele tähelepanu ja saatis lapse jätkuvalt mänguväljakule mängima. Koheselt pärast lapse enda hoole alla saamist (09.06.2019) jäi isa hoolduslehele ja alustas lapse ravimist. Lapse laubale jäi ravi mitteõigeaegsest alustamist arm. Lapse isa on mures ka lapse vaimse tervise pärast ema juures viibides. Laps on isale rääkinud, et ema nutab või lõhub asju. Samuti on probleeme omavaheliste konfliktide lahendamisel lapse
ema ja tema ema vahel - laste ees toimunud konfliktide käigus lõhutakse asju, sealhulgas laste mänguasju (lapse väitel lõhkus viimati ema ära tema mänguharja, kui toimus emal oma emaga vaidlus). Arvestades lapse ema hoolimatut suhtumist oma lapse haridust ja tervist puudutavatesse küsimustesse, on lapse heaolu tagamiseks vajalik, et lapse isal on ainuhooldusõigus ka viidatud küsimustes.
26.Vastuseks ringkonnakohtu küsimustele teatas lapse ema, et laps käib X lasteaias alates augustist 2019. Nüüd, kui õppetöö on alanud, viib ema last lasteaeda regulaarselt. Lapsel on lähedane suhe oma vennaga. Lapse ema tervis on käesolevaks ajaks hea, ta käis pikalt taastusravides ja suvel alustas uuesti akrobaatikatreeningutega. Kevadest käib ema lastega ujumas, juulist alates ka võimlemas. Tervisliku seisundi tõttu ei ole emal kõrvalabi vaja. Varasemalt ei käinud isa lapsega arsti juures, ei ostnud talle ravimeid. Olukord on paremaks läinud, isa tunneb huvi lapse tervise suhtes, on osavõtlik, ostab ka ravimeid, mida laps vajab isa juures olles, vanemad arutavad lapse raviasju koos. Hariduse osas on samuti saavutatud kokkulepe. Enamik vanemate ühiseid otsustuskohti lapse osas lõpevad pika arutluse/vaidlusega. Isal on jäigad ja tugevad seisukohad ning ta eeldab ema poolt järeleandmist, mistõttu võib ka tulevikus olla otsuseid raske koos teha. Lapse ja ema suhe nõrgeneb oluliselt, kannatada saab ka õe ja venna suhe, kui laps isaga elab. Käesolevat vaidlust on võimalik reguleerida vähem äärmuslike meetmetega kui seda on ühise hooldusõiguse lõpetamine.
27.Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) teatas kohtule, et 27.09.2019 teostas lastekaitse vanemspetsialist kodukülastuse lapse ema elukohta. Kodus valitses rahulik ja sõbralik õhkkond. Vanematel on endiselt etteheiteid teineteise vastu, kuid olukord on muutunud rahulikumaks, vanemad on ühel meelel, et praeguseks on olukord enamvähem stabiliseerunud. Eestkosteasutus asus seisukohale, et lapse isale tuleks jätta ainuotsustusõiguse lapse viibimiskoha, sh elukoha määramise osas. Ülejäänud osas säiliks vanematel ühine hooldusõigus lapse suhtes.
28.Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond teatas 03.10.2019, et kriminaalmenetlused nr YYYYYYYYYYYYYYY ja nr XXXXXXXXXXXXX on lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Menetluste käigus ei ole tuvastatud, et isa on last seksuaalselt või kehaliselt väärkohelnud.
29.Ringkonnakohus kuulas vanemad ära 17.10.2019. Ringkonnakohus tegi 18.10.2019 vanematele ettepaneku lahendada asi kompromissiga. Vanemad asjas kompromissile ei jõudnud. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas XX avalduse ja lõpetas osaliselt XX ja CC ühise hooldusõiguse lapse YY suhtes ning andis XX-le üle ainuhooldusõiguse lapse YY igakordse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse- ja tervise küsimustes ning osas, milles maakohus määras, et XX-l on kohtumääruse alusel lapse YY esindusõigus resolutsiooni p14
s 3 nimetatud küsimustes. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab rahuldamata XX avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja alaealise lapse YY igakordse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse- ja tervise küsimuste ainuhooldusõiguse üleandmiseks XX-le. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus rahuldab ema määruskaebuse osaliselt. Vanematel säilib lapse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse- ja tervise küsimustes ühine hooldusõigus.
31.Ringkonnakohus käsitleb esmalt lapse ema taotlust kohtuistungi määramiseks, tõendite vastuvõtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks (I), seejärel vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ja lapse osas ainuhooldusõiguse andmise avaldusi (II) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (III). I
32.Lapse ema taotleb asja läbivaatamist istungil. Ringkonnakohus istungi korraldamiseks vajadust ei näe. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Ringkonnakohus on vanemad isiklikult ära kuulanud ning täiendava istungi korraldamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik.
33.Ringkonnakohus võtab vastu kõik apellatsioonimenetluses.
menetlusosaliste
esitatud
tõendid
34.Lapse ema esitas taotluse BB, psühholoog UU ja psühholoog QQ ülekuulamiseks. TsMS § 238 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Lapse ema on välja toonud, et BB saab anda ütlusi lapse ema turvakodus viibimise asjaolude, vanemlike oskuste, tema adekvaatsuse, ema ja laste vahelise ning laste omavahelise emotsionaalse sideme jms kohta. UU saab anda ütlusi lapse ema emotsionaalse seisundi, tema toimetulekuvõime, tema vanemlike oskuste ja võimete osas. QQ saab anda ütlusi lapse seisundi kohta, tema suhete kohta vanematega, võimalike hirmude ja väärkohtlemiste kohta. Kohtule on esitatud 07.01.2019 UU allkirjastatud vastused küsimustele (I kd, tl 140, 141). Samuti on kohtule esitatud 01.03.2019 BB allkirjastatud vastused küsimustele (II kd, tl 15-17). Ringkonnakohus küsis Sotsiaalkindlustusameti Lastemajalt kokkuvõtte, mis on kohtule esitatud 11.09.2019, kus on välja toodud QQ kokkuvõte kohtumistest lapsega. Seega ei ole põhjendatud tunnistajate ülekuulamine, sest TsMS § 238 lg 1 p 2 mõistes on asjaolu kohta juba piisavalt tõendeid esitatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus lapse ema taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. II (A)
35.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
35.1.Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanemate ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. PKS § 137 lg 1 esimene lause sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Kohus juhindub kohtuvaidlustes, kus küsimuse all on lapse õigused, eelkõige just lapse huvidest (PKS § 123 lg 1; RKTKo nr 3-2-1-18-13, p 17). Riigikohus on selgitanud, et ka vanemate ühise hooldusõiguse saab lõpetada vaid juhul, kui selle tingivad lapse huvid (PKS §-d 123 ja 137; RKTKm nr 2-16-5794, p 22.2).
35.2.Nii lapse ema kui lapse isa on esitanud kohtule avalduse PKS § 137 lg 1 alusel ja taotlevad ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja lapse igakordse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmist.
35.3.PKS § 137 lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (RKTKm nr 3-2-1-35-16, p 12; RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 25). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt selle kohta RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 30).
35.4.Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna (viibimiskoha määramise, hariduse, tervise küsimused) ja lapse puhul (RKTKm nr 2-16-5794, p 22.2.). (B)
36.Lapse ema on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus lõpetas osaliselt lapse isa ja lapse ema ühise hooldusõiguse lapse suhtes ja andis lapse isale ainuhooldusõiguse lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse- ja terviseküsimustes. Ringkonnakohus määras lapse isale ja lapse emale tähtaja selgitamaks, millised erimeelsused on vanematel lapse hariduse ja tervise küsimustes ja mis põhjusel tuleks nendes küsimustes
ainuhooldusõigus üle anda (II kd, tl 84, 85). Ringkonnakohus selgitas, et hooldusõiguse küsimusi tuleb hinnata eraldi eri valdkondade suhtes.
37.Alljärgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas oli põhjendatud lapse isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse igakordse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmine lapse isale.
37.1.Lapse ema kolis koos lastega 21.08.2018 aadressile XXX, Tallinn. Lapse ema elas koos lastega turvakodus ajavahemikul 26.09.2018 kuni 24.12.2018. Alates 24.12.2018 elab ema lastega aadressil XXX, Tallinn. Ema sõnul on lapsel lähedane suhe oma vennaga, nad veedavad koos aega ja mängivad koos (vend on 1-aastane, I kd, tl 48). Alates augustist 2019 käib laps X lasteaias. Lapse ema kinnitab kohtule, et tema tervis on käesolevaks ajaks hea. Tervisliku seisundi tõttu ei ole emal kõrvalabi vaja (II kd, tl 115-117). Eeltoodust nähtub, et menetluse ajal on asjaolud oluliselt muutunud.
37.2.Ringkonnakohus on vanemad ära kuulanud. Vanemad avaldasid ringkonnakohtule, et vanemate omavahelised suhted on paremaks läinud, laps elab vahelduvate nädala pikkuste perioodide kaupa mõlema vanema juures (II kd, tl 150, 151, tl 92 pöördel ja tl 116 pöördel). Lapse ema avaldas ärakuulamisel, et ta usaldab lapse isa rohkem ja lapsega seotud teemad lähevad paremini. Samuti avaldas lapse ema, et ta usaldab last ja ma usub, et lapsel on isa juures ka hea.
37.3.Rae Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist on teinud kodukülastuse isa juurde ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse vanemspetsialist on teinud kodukülastuse ema juurde. Mõlema vanema juures on lapsele tagatud vajalikud elamistingimused (I kd, tl 182, II kd, tl 133). Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur on ringkonnakohtule teatanud, et menetluste käigus ei ole tuvastatud, et isa on last seksuaalselt või kehaliselt väärkohelnud. Kriminaalmenetlused on lõpetatud aluse puudumise tõttu (II kd, tl 108, 137). Laps on käinud psühholoogi vastuvõtul psühholoog QQ juures perioodil 15.10.2018 kuni 17.06.2019, kokku 12 seanssi (II kd, tl 112 ja tl 112 pöördel). Psühholoog märkis, et nähes last koos emaga ja eraldi ka isaga ei ole nende omavahelises dünaamikas midagi ebaharilikku täheldatud. Laps otsib mõlema vanemaga kontakti, soovib neid kaasata seansil toimuvasse. Lapse seksuaalne ega füüsiline väärkohtlemine ei ole seanssidel tõendamist leidnud. Lapse psühholoog peab vajalikuks teenusega jätkamist, sest vanemate omavahelised suhted on lahkumineku tõttu keerulised ja laps on nende suhete vahel.
37.4.Eeltoodust nähtub, et mõlemad vanemad osalevad lapse kasvatamises ja on hoolitsenud lapse eest ning on tegelenud lapsega aktiivselt. Mõlemal vanemal on lapsega lähedane suhe. Mõlemad vanemad on lapse esmased hooldajad. Mõlema vanema juures on lapse kasvamiseks head tingimused ning mõlemal vanemal on olemas vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada.
38.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas on põhjendatud hooldusõiguse osaline lõpetamine ja ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) osas üleandmiseks lapse isale.
38.1.Puudub vaidlus, et lapse ema ja lapse isa suhe ja kooselu on olnud probleemiderohke.
38.2.Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3).
39.2.Mõlema vanema juures on lapse kasvamiseks head tingimused ning mõlemal vanemal on olemas vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada ning mõlemal vanemal on lapsega lähedane suhe.
39.3.Maakohus rikkus materiaalõiguse normi (PKS §-i 137 lg 3), kui jättis analüüsimata kõik nimetatud sättes toodud alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Maakohus ei ole asja lahendamisel analüüsinud seda, kas on lapse huvides lahutada ühes perekonnas õde ja vend. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada laste lahutamist ühes perekonnas laste huvidega kooskõlas olevaks, kui selleks ei esine olulist vajadust. Käesoleval juhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul olulist vajadust laste lahutamiseks. Lastel on lähedane suhe ja lapsed on seni koos kasvanud ja neil on väike vanusevahe (2 aastat). Toimiku materjalidest ei nähtu, et lapse ema oleks jätnud lapse hooletusse või ema oleks lapsele ohtlik. Seetõttu ei ole põhjendatud lapse isale lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha), osas ainuhooldusõiguse üleandmine. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse.
40.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas on põhjendatud hooldusõiguse osaline lõpetamine ja ainuhooldusõiguse lapse hariduse ja tervise osas üleandmiseks lapse isale.
40.1.Vanemad on menetluse jooksul jõudnud lapse hariduse küsimuses kokkuleppele ja laps käib X lasteaias. Arvestades seda, et ringkonnakohus leidis eelnevalt, et lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoha) osas ei ole põhjendatud ainuhooldusõiguse üleandmine lapse isale, siis ei ole põhjendatud ka hariduse küsimuses ainuhooldusõiguse üleandmine lapse isale. Seda ka põhjusel, et lapse isa sooviks on panna laps enda elukohajärgsesse lasteaeda. Kui laps käib käesoleval ajal vähemalt isaga viibimise ajal lasteaias, ei kahjusta see tema kooliks ettevalmistumist ega sotsialiseerumist. Lapse ema selgitas ärakuulamisel, et tal on haridus ja oskused tegeleda lapse arendamisel. Lapse kooliks ettevalmistumine võib omandada tähenduse aasta enne kooliminekut. Isa ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et lapse emaga viibimine on põhjustanud mingeid puudujääke lapse arengus võrreldes perioodiga, mil ta lasteaias käib.
40.2.Seoses lapse tervist puudutavate küsimustega selgitas lapse isa järgmist. Lapsel on emaga koos viibides olnud pikka aega probleeme atoopilise dermatiidiga, mis sügelevad ja häirivad lapse igapäevast elu. Lapse ema ei taga lapse nõuetekohast hoolt (hügieeni). 17.10.2019 ärakuulamisel selgitas lapse isa lisaks, et lapsega arsti juures käimisel takistusi ema poolt ei ole (II kd, tl 151). Lapse ema selgitas ärakuulamisel, et
lapsel on ka isa juurest olles esinenud dermatiidi ägenemist, kuid ema ei ole seda isale ette heitnud. Ema kinnitas, et tegeleb lapse ravigimisega.
40.3.Lapse isa väljatoodud asjaolud (lapsel dermatiidist tingitud haavandid vasakul kõrvalestal, murdunud varbaküüned) ja sellekohased tõendid (fotod II kd, tl 95-96 ja 08.11.2019 menetlusdokumendile lisatud) ei anna alust tervise küsimuses ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse isale, sest lapse isa väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et vanemate vahel on lapse tervise küsimustes sellised erimeelsused, milles nad kokkuleppele ei jõua ja mis takistavad ühise hooldusõiguse teostamist. Lapse isal ei ole takistusi lapse tervise eest hoolitsemisel. Samuti ei nähtu, et lapse isal oleks takistatud lapsega arstil käimine või vajalike ravimite ostmine. Asjaolu, et lapse isa tegeleb lapse terviseprobleemidega lapse emast erinevalt, ei anna alust tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse isale.
40.4.Lapse isa on tuginetud sellele, et lapse ema ema BB on sekkunud pere ellu, juhib perekonda ja vanemal on konfliktid lapse emaga, mis on lõppenud ka asjade lõhkumisega (II kd, tl 151). Nendest asjaoludest ei nähtu, et lapse elu või heaolu oleks lapse ema juures olles ohus. Samuti on vanemad esitanud küll asjaolud, millest nähtub nende omavaheline konflikt aga ei ole välja toodud, kuidas need asjaolud ja teod võivad last mõjutada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et lapse ema ei hoolitseks küllaldaselt lapse tervise eest. (B)
41.Alljärgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas on põhjendatud lapse ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse igakordse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmine lapse emale.
41.1.Lapse ema taotleb ühise hooldusõiguse lõpetamist lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ning selles osas emale ainuhooldusõiguse üleandmist. Selleks, et kohus saaks otsustada, kas anda ühele vanemale lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõigus, tuleb tuvastada, kas vanemate vahel on lapse viibimiskoha (sh elukoha) osas erimeelsus, milles nad kokkuleppele ei jõua.
41.2.Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Lapse ema elab koos lapsega Tallinnas aadressil XXX. Ka rahvastikuregistrist nähtub, et lapse ema ja laps elavad eelnimetatud aadressil. Seega on lapse elukohaks ema elukoht Tallinnas aadressil XXX. Lapse ema ei ole avalduses välja toonud, et ta tahaks lapsega kolida uude elukohta ja et vanematel on seetõttu lapse elukoha osas erimeelsused. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ning selles osas emale ainuhooldusõiguse üleandmine.
41.3.Lapse ema taotleb ühise hooldusõiguse lõpetamist lapse hariduse- ja tervise küsimustes ning selles osas emale ainuhooldusõiguse üleandmist. Selleks, et kohus saaks otsustada, kas anda ühele vanemale lapse hariduse- ja tervise küsimustes ainuhooldusõigus, tuleb tuvastada, kas vanemate vahel on lapse hariduse- ja tervise küsimustes erimeelsus, milles nad kokkuleppele ei jõua.
41.4.Lapse ema teatas ringkonnakohtule, et lapse isa tunneb huvi lapse tervise osas, on osavõtlik, isa ostab ka ravimeid, mida laps isa juures olles vajab. Vanemad arutavad lapse raviasju koos. Siiani on initsiatiiv lapse tervise küsimustes olnud emal, kes on isaga teemat arutanud ja isa arvamust arvestanud. Sellisel moel on tervisküsimustes saavutatud kokkulepped. Isa on lapsega käinud ka arsti juures. Hariduse küsimuste osas on samuti vanemad seni saavutatud kokkuleppe. Alates 2019. aasta augustist käib laps X lasteaias, milles vanemad jõudsid kokkuleppele.
41.5.Eeltoodust nähtub, et vanemad on jõudnud lapse hariduse- ja tervise küsimustes kokkuleppele. Lapse ema ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtub, et vanemate vahel on lapse hariduse- ja tervise küsimustes erimeelsus, mille tõttu oleks vajalik lapse emale üle anda ainuhooldusõigus lapse hariduse- ja tervise küsimustes. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata lapse ema määruskaebuse, milles lapse ema palub maakohtu määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis lapse ema vastuavalduse rahuldamata. III
42.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse sisu, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta maakohtu ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.