Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja on tasunud igakuiselt elatist hageja ema arveldusarvele. Lisaks sellele viibib hageja kostja juures igal nädalal kaks päeva ning peale elatisraha maksmist kostja kannab lisakulutusi, mis on seotud hageja viibimisega tema juures, sh lastetoitude, mähkmete, laste hooldusvahendite (niisked salvrätikud, mähkimislinad, pesugeelid) ost. Kohtuotsuse põhjendused 05.11.2019 istungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde. Hageja selgitas, et algselt soovis hageja seaduslik esindaja samuti kohtusse elatise nõudega pöörduda, kuid kostja nõustus vabatahtlikult hakkama elatist tasuma. Nõude esitamise ajendiks oli see, et vanematel on pingelised suhted ja kostja on mõned korrad käitunud ebausaldusväärselt. Vaidlust ei ole selles, et D Sa ja kostja on hageja vanemad (t lk 7, 14), kostja elab perest eraldi alates 21.02.2019 ja kostja on tasunud alates lahkukolimisest igakuiselt elatist 270 eurot (t lk 3438). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. TsMS § 369 sätestab: „Tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.“ Kohtu hinnangul ei ole alust rahuldada hagi olukorras, kus kostja täidab elatise tasumise kohustust vabatahtlikult. Elatise nõudega kohtusse pöördumise eeldus on see, et lahuselav vanem kas ei täida ülalpidamiskohustust, täidab seda ebapiisavalt või on alust eeldada, et ta tulevikus oma kohustusi ei täida. Hageja peab kostjat ebausaldusväärseks selle pinnalt, et näiteks on kostja asemel tulnud lapsele järgi kostja vanemad. Kohtu arvates ei anna sellised asjaolud (isegi kui need juhtuvad korduvalt) alust automaatselt järeldada, et kostja ei tasu edaspidi ka elatist. Elu on ettearvamatu ning nii kostjal kui ka hageja emal võib tulla ette olukordi, kus ei ole võimalik minuti pealt järgida varasemat kokkulepet lapsega suhtlemise küsimuses – selleks põhjuseks võib olla ootamatus seoses tööga, haigus, auto katkiminek või veel hulk ettenägematuid sündmusi. Hageja poolt toodud näite puhul tulid lapsele järgi kostja vanemad, seega korraldas kostja lapsele järgitulemise ning kohus saab sellest järeldada pigem kostja vastutustunnet ootamatu olukorra ilmnemisel kui ebausaldusväärsust. Ka vanemate pingelised suhted ei anna alust välja mõista elatist, kuivõrd elatise teemal ei pea vanemad pidevalt suhtlema ning seega ei mõjuta suhtlemisega seonduvad probleemid elatise tasumist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus soovitab vanematel üritada parandada oma suhteid vähemalt nii palju, et vanemad oleks võimelised suhtlema lapsega seonduvates küsimustes. Lapsesse puutuvaid otsuseid on vaja teha veel mitmete aastate vältel. Kui vanemate suhtlus ei parane, siis hakkab see suure tõenäosusega tulevikus mõjuma halvasti eelkõige lapsele. Vajadusel saavad suhete parandamise osas nõu anda ka linnaosavalitsuste lastekaitsetöötajad. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud kokku summas 480 eurot nelja tunni eest (kostja vastuse koostamine 2 tundi ja istungiks ettevalmistus ja osalemine 2 tundi). Hageja kulude osas vastuväiteid esitada ei soovinud. TsMS 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus peab tehtud toiminguid, toimingutele kulunud aega ja tunnitasu mõistlikuks. Kohtu hinnangul on menetluskulud põhjendatud. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 480 eurot, mille mõistab välja hagejalt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.