Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

ASJAOLUD

A V esitas Viru Maakohtule hagiavalduse N V vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse 1(3)

2-19-15050 kohaselt kuuluvad ühisvara hulka nii kinnis- kui ka vallasasjad, samuti laenukohustused. Hageja palub jagada kogu vara, s.h kohustused poolte vahel võrdsetes osades Kohus jättis hagiavalduse käiguta ja selgitas, et hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue on ebaselged. Hagiavaldusest ei selgu, millised konkreetselt asjad ja kohustused kuuluvad ühisvara hulka. Samuti ei selgu hagiavaldusest kohustuste maht, s.t kohustuste konkreetsed summad ja laenude jäägid. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit ja hagiavalduse asjaoludest ei selgu ka, kas kõik laenud olid võetud pere huvides ja kuuluvad seetõttu ühisvara hulka. Kohus märkis, et hagiavalduse nõue on ebaselge, kuna ei selgu ühiselt, kas hageja soovib, et jagamise tulemusena tekkiks kaasomand (sh ka vallasasjade suhtes) või tuleb konkreetsed asjad ja kohustused jätta ühele abikaasale ning teised – teisele selliselt, et saadavate asjade väärtused oleksid samasugused. Kohus selgitas hagejale, et asjaolud ja nõue tuleb täpsustada. Samuti andis kohus hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Hageja ei ole aga tähtajaks täpsustatud hagiavaldust esitanud ega riigilõivu tasunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus tuvastas, et hageja ei ole tähtajaks hagiavalduses puudusi kõrvaldanud ega riigilõivu tasunud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363, mille kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et hagejal tuleb esitada selge nõudega ja täpsustatud asjaoludega hagiavaldus, võimalusel tuleb esitada ka tõendid. Kohus andis selleks hagejale tähtaja, kuid hageja ei ole puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohus edastas käiguta jätmise määruse hageja e-posti aadressile, mille on hageja ise hagiavalduses kohtule avaldanud. Kohus hoiatas, et määrust loetakse kättetoimetatuks kolme tööpäeva jooksul alates saatmisest. TsMS § 3141 lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Käiguta jätmise määrus oli hageja e-postile saadetud 02.10.2019, seega tuleb lugeda määrust kättetoimetatuks 08.10.2019. Kohus andis hagejale tähtaja 14 päeva ning käesolevaks ajaks ei ole hageja puudusi kõrvaldanud. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 132 lg 4 p 5 loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ühisvara jagamise nõue. TsMS § 132 lg 11 käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. RLS § 59 lg 1 järgi 2(3)

2-19-15050 hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS § 59 lg 4 alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Kohus on selgitanud hagejale, et hagi nõudelt tuleb tasuda riigilõivu. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks maksekorraldust esitanud. Kohus ei tuvastanud laekumist ka elektrooniliselt. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus hoiatas käiguta jätmise määruses, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ning § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. Eeltoodu ning TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.