Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud Võlausaldaja XXXOÜ esitas 28.05.2015 Harju Maakohtule avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik on asutatud 17.05.2006. Võlgniku ärinimi oli perioodil 17.05.2006-26.03.2009 XXXOÜ. Võlgniku osakapital on 2684 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks on „Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine (70221/EMTAK 2008)“. Võlgniku osanikud on alates 16.06.2015 XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX). Võlgniku osanik perioodil 24.01.201716.06.2015 oli XXX(isikukood XXX). Võlgniku asutaja 17.05.2006 oli Osaühing XXX, antud ettevõte oli võlgniku osanik 17.05.20016-24.01.2007. Võlgniku juhatuse liige on alates 18.06.2015 XXX. Juhatuse liikmeks oli perioodil 30.01.2007-18.06.2015 XXX. Perioodil 17.05.200630.01.2007 oli juhatuse liikmeks XXX(isikukood XXX). Võlgniku registreeritud asukohaks on XXX. Äriregistrile andmetel on võlgnik esitanud majandusaasta aruande aastatel 2008, 2009, 2010 ja 2011. Töötajad võlgnikul puuduvad. Võlgnikul on pangakonto nr XXXXXXXXXX Swedbankis, mille saldo 09.07.2015 seisuga on 0,32 eurot. Kassa seis ei ole teada. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel võlgnikul väärtpaberid puuduvad. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele ja vastutava (õigustatud) kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette ei ole kunagi registreeritud. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnikul kinnisvara. Võlgnik ei ole esitanud 2012 ega 2013 majandusaasta aruandeid, seega puuduvad halduril andmed võlgniku majandustegevuse ning finantsseisundi kohta. Äriregistripidaja on teinud võlgnikule hoiatusmääruse XXX registrist kustutamiseks. Äriregistripidaja on avaldanud 28.11.2014 väljaandes Ametlikud Teadanded võlgniku suhtes sundlõpetamisteate. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksude ja maksete võlg seisuga 14.07.2015 on 0 eurot. . Harju Maakohtu 16.12.2014 kohtumäärusega 2-11-48196 väljamõistetud menetluskuluna 8419,09 eurot + viivis XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kasuks. Tsiviilasjas 2-11-33623 jättis Tartu Ringkonnakohus apellatsioonikohtus kantud menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda ja maakohtus kantud menetluskulud 91 % ulatuses võlgniku kanda. Ajutise menetluse käigus ei ole selgunud kas tsiviilasjas on menetluskulud kindlaks määratud ning kas võlgnik on oma kohustuse täitnud. Ajutise menetluse käigus ei ole muid kohustusi selgunud. Kokku on kohustusi summas vähemalt 8 419,09 eurot + viivis. Käesoleval hetkel ajutise halduri kasutuses olevaid materjale hinnates ning võlausaldaja pankrotiavaldusega tutvudes on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Harju Maakohtu 16.12.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-60512 rahuldati XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarna avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus mõistis võlgnikult välja menetluskuluna 8419,09 eurot + viivis. Avalikes registrites avaldatud andmetel võlgnikule vara ei kuulu. Viimati on võlgnik esitanud äriregistripidajale majandusaasta aruande aastal 2011. Kasumiaruande kohaselt oli võlgniku ärikasum 223 eurot. Perioodil 01.01.2011 kuni 09.07.2015 on toimunud 37 pangas kajastatud tehingut. Võlgniku Swedbanki kontoväljavõtet analüüsides nähtub, et peamiselt on raha liikunud kassasse, kokku summas 16 440 eurot ning kassast tagasi arvelduskontole, summas 6657 eurot. Kontolt on peamiselt tasutud pooleliolevate vaidluste kulusid. 2014 on kontol olnud 3 tehingut ning 16.12.2014 seisuga oli võlgniku konto seis 0,32 eurot. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks kuna puudub aktiivne majandustegevus. Majandustegevus lõppes

pangakonto väljavõtet hinnates 2014 lõpus. Täitemenetluse registris puuduvad andmed võlgniku suhtes algatatud täitemenetluste kohta. Ajutise halduri hinnangul võis võlgniku maksejõuetuse põhjustada XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma nõue summas 8419,09 eurot + viivis. Maksejõuetus tekkis 2014 lõpus kui Harju Maakohus mõistis võlgnikult tsiviilasjas 2-11-60512 välja menetluskuluna 8419,09 eurot + viivis. Eeltoodu alusel leiab ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust seisundist tulenevalt ajutine ning maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vastavalt ÄS §-le 180 lg 51 kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse mitteesitamine võib olla raskeks juhtimisveaks kuid halduri hinnangul ei toonud see kaasa alalise iseloomuga maksejõuetust. Võlgniku suhtes esitas pankrotiavalduse XXXOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma. Ajutise menetluse käigus ei ole olnud võimalik anda hinnangut võlgniku raamatupidamise korraldamisele. Ajutise halduri käesoleva aruande koostamise hetkel kasutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, seetõttu tuleb pankrotimenetlus ajutise halduri hinnangul lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata juhul, kui keegi võlausaldajatest ei ole valmis tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Kuivõrd juhatuse liikmed hoiavad oma kohustuste täitmisest kõrvale ega ole täitnud ajutises menetluses informatsiooni andmise kohustust ega ole olnud haldurile kättesaadavad, siis palub ajutine haldur teha kohtumääruse avalikult teatavaks läbi portaali Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS §-st 6 lõikest 2. Võlgnikul puuduvad vahendid kulude kandmiseks. Halduri hinnangul kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused väljamõistmisele võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgniku rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda. PankrS § 150 lg 4 alusel kuuluvad ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused võlausaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldurilt Toomas Saarma. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 8419,09 eurot + viivised. Vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 17.09.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 07.10.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 807 eurot + käibemaks 161,40 eurot ja kinnitda kuludeks 55 eurot + käibemaks 11 eurot, kokku 1034,40 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuna võlgnikul vara puudub ning võlausaldaja on pankrotis äriühing, siis kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.