lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-11796/27

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 29.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-11796/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1346
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

lk 1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Külli Mõlder

Otsuse avalikult teatavaks tegemise

29. oktoober 2019

Kuressaare

aeg ja koht Tsiviilasja number

2-19-11796

Hagi ese

Alaealiste K R, K R ja K R hagi A R vastu elatise nõudes

Menetlusosalised

Hageja 1: K R, isikukood: XXXXXXXXXXX Hageja 2: K R, isikukood: XXXXXXXXXX Hageja 3: K R, isikukood: XXXXXXX Hagejate seaduslik

XXXXXXXXXXXX

esindaja:

Ü

L,

isikukood:

Kostja: A R, isikukood: XXXXXXXXXXXXX Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A R K R kasuks, tema ülalpidamiseks, elatis 100 eurot kuus alates 01.08.2018.a kuid mitte vähem kui 37 % kehtivast miinimumelatisest lapse kohta, kuni K R täisealiseks saamiseni, XXXXXXXXXa.

Välja mõista kostjalt A R K R kasuks, tema ülalpidamiseks , elatis 100 eurot kuus alates 01.08.2018.a kuid mitte vähem kui 37 % kehtivast miinimumelatisest lapse kohta, kuni K R täisealiseks saamiseni, XXXXXXXXXXXXX

Välja mõista kostjalt A R K R kasuks, tema ülalpidamiseks, elatis 100 eurot kuus alates 01.08.2018.a kuid mitte vähem kui 37 % kehtivast miinimumelatisest lapse kohta, kuni K R täisealiseks saamiseni, XXXXXXXXXXXXXX.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

lk 2

Elatis tuleb tasuda laste ema Ü L pangakontole XXXXXXXXXXXXXX igakuuliselt 10. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „elatis lastele“. Tagasiulatuv elatis summas 1200 eurot lapse kohta, kuulub maksmisele samale arvelduskontole hiljemalt kolme aasta jooksul, osamaksetena.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätab kohus menetluskulude suuruse määramata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Vastavalt esitatud hagile/t.l.1/ on K R, K R ja K R (edaspidi nimetatud Hagejad) Ü L (edaspidi nimetatud Hagejate seaduslik esindaja) ja A R (edaspidi nimetatud Kostja) ühised alaealised lapsed. Lapsed elavad ema juures ja on tema ülalpidamisel.
2.Kostja isadus on tõendatud hagiavaldusele lisatud hagejate sünnitunnistustega.
3.Kostja lahkus pere juurest 2018.a. jaanuaris ja ei ole lastele elatist maksnud. Kuna kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras ja ulatuses, palub hagejate seaduslik esindaja kostjalt laste kasuks välja mõista elatise seaduses sätestatud minimaalmääras e. pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast alates 01. 08. 2018.
4.Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks on töötasu 275 eurot kuus ja peretoetus 558 eurot, mis kulub pere igapäevavajaduste rahuldamiseks kuus.

HAGEJA NÕUETE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED:

5.Perekonnaseaduse (edaspidi nimetatud PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on PKS § 96 ja § 97 punkti 1 järgi vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.
6.Riigikohus on 24. oktoobri 2012. a tsiviilasja nr 3-2-1-118-12 otsuse punktis 13 juhtinud tähelepanu, et "vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal." Lisaks on Riigikohus 16. oktoobri 2013. a tsiviilasja nr 3-2-1-69-13 otsuse punktis 17 selgitanud, et "Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine."
7.PKS § 100 lg 2 järgi peab alaealise lapse vanem täitma ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos. Kui lapse vanemad elavad lahus ja lapsed elavad koos ühe vanemaga, on elatise andmise viisiks eelkõige raha perioodiline maksmine (PKS § 100 lg 1).

lk 3

8.Kuna kostja hagejatega koos ei ela, on ta kohustatud täitma hagejate ülalpidamiskohustust PKS § 100 lg 2 järgi elatist makstes. Seejuures PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette.
9.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 2 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 540 eurot ehk elatise miinimummäär on 270 eurot kuus.
10.PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Antud juhul nõuab hageja ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt alates 01. 08. 2018.a. Kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist hageja ei nõua. Tagasiulatuva elatise kujunemine: Alates 01.01.2018.a. on miinimumelatis 250.-eurot kuus lapse kohta Alates 01.01.2019.a. on miinimumelatis 270.-eurot kuus lapse kohta.
11.Hageja on teinud pakkumise kompromissiks selliselt, et kostja maksaks 100 eurot lapse kohta kuus e. 37 % elatise minimaalmäärast ja see suureneks proportsionaalselt elatise suurenemisega.

KOSTJA VASTUVÄITED

12.Kostja vaidleb hagile vastu ja kinnitab, et maksab lastele kogu aeg. Kostja on nõus maksma 200 eurot kuus kolmele lapsele. Kostja väitel ei käi ta tööl ja tema tervislik seisund ei võimalda tal rohkem maksta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel.

13.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et • Lapsed K R, K R ja K R on Ü L ( Hagejate seaduslik esindaja) ja A R (Kostja) ühised alaealised lapsed /t.l. 4-6/. Lapsed elavad koos ema Ü Lga ja on tema ülalpidamisel. Isa lastega koos ei ela. • Kostja nõustus maksma lastele elatist 200 eurot kuus kokku kolmele lapsele. Kostja ei ole oma vastuväiteid sisuliselt põhjendanud ega, vaatamata kohtu selgitustele, mingeid tõendeid esitanud.
14.PkS § 101 lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta alates 01.01.2018.a. on 250 eurot ühe lapse kohta kuus, alates 01. 01. 20019 270 € kuus. Riigikohus on 29. aprilli 2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14 selgitanud, et "lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada."
15.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

lk 4 Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, alates 01. augutist 2018.a. elatise minimaalmääras. Peale kostja vastuväiteid nõustus ta elatisega 100 eurot kuus e. 37 % elatise minimaalmäärast lapse kohta kuus. Tagasiulatuv elatis seisuga 01. 08. 2019 on seega 1200 eurot lapse kohta.

16.Kostja vaidleb nõudele vastu ja leiab, et on nõus maksma 200 eurot kuus lastele kuna ei käi tervise tõttu tööl. Kohus on selgitanud, et oma vastuväiteid tuleb tõendada. Kostja mingeid tõendeid sissetuleku puudumise ja halva tervise kohta esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks elatise nõude mille hagejate seaduslik esindaja pakkus välja kompromissina ja mõistab selle kostjalt välja alates 01. 08. 2018. TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu esimeseks kuupäevaks laste seadusliku esindaja Ü L arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX, märkides makse selgitusse „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Tagasiulatuv elatise võlg 1200 eurot lapse kohta kuulub maksmisele vähemalt kolme aasta jooksul, arvates määruse jõustumisest. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

32.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja kompromissiga ei nõustunud, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus