Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-15064

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud S.K.i kanda - alus TsMS § 162 lg 1, kuid kohtule teadaolevalt asjas kulusid (vähemalt riigi poolt) kantud ei ole. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Sisulised asjaolud 30.09.2019 esitas hageja A.T. oma seadusliku esindaja P.T.e kaudu Pärnu Maakohtule hagi S.K.i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja hageja esindaja ja kostja ühine laps. Hageja seaduslik esindaja elab lapsega koos, kostja hagejale koos ei ela. Kostja ei tasu lapsele elatist regulaarselt, tähtaegselt ja vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Hageja seaduslik esindaja ja kostja kohtuväliselt kokkuleppele elatise tasumises ei ole saanud. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni Kohus võttis 04.10.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetanud 08.10.2019 (tl 13, täisealisele perekonnaliikmele, s.o kostja emale, edasiandmiseks kostjale), kostja poolt hagile vastamise tähtaeg saabus 22.10.2019, kostja hagile tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtuotsuse põjendused Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

2-19-15064 PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2018. a 250 eurot kuus, 2019. a 270 eurot kuus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 08.10.2019 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates 20.02.2018 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt lapse kasuks välja elatusraha alates hagi esitamisest, s.o 30.09.2019 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2019. a 270 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.