Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28. oktoober 2019, Rapla
Tsiviilasja number
2-19-9673
Tsiviilasi
K J ja K J hagi S A vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5 930 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 K J (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx). Hageja 2 K J (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama). Hagejate seaduslik esindaja E Õ (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post). Kostja S A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx x-x, xxxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post).
Kohtuistungi toimumise aeg
19.09.2019
Tuvastada, et K J põlvneb S A. Kanda K J sünniakti isana S A (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx.xx.xxxx, sünnikoht xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxx kodanik, xxxxharidus, tööline). Välja mõista S A alates 26.06.2019 elatis K J ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras kuni tütre K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Tuvastada, et K J põlvneb S A. Kanda K J sünniakti isana S A (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx.xx.xxxx, sünnikoht xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxx kodanik, xxxxharidus, tööline). Välja mõista S A alates 26.06.2019 elatis K J ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras kuni poja K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.
Menetluskulud jätta S A kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja palub tuvastada, et K J ja K J isa on S A ning välja mõista S A elatis mõlemale lapsele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumi ulatuses, s.o käesoleval hetkel 270 eurot kummalegi lapsele. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Perekonnaseaduse § 94 lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest isast. Perekonnaseaduse § 94 lg 3 sätestab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Sünnitõendiga nr xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et K J on sündinud xx.xx.xxxx xxxxx linnas ning tema ema on E J. Sünd on registreeritud xxxxx Vallavalitsuses xx.xx.xxxx, dokumendi nr xx xxxxxxx xx.xx.xxxx. Sünnitõendiga nr xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et K J on sündinud xx.xx.xxxx xxxxx linnas ning tema ema on E J. Sünd on registreeritud xxxxx Vallavalitsuses xx.xx.xxxx, dokumendi nr xx xxxxxxx xx.xx.xxxx. Kostja võtab omaks, et tema on hagejate bioloogiline isa. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui laste K J ja K J isa, kohustatud neid ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2019 270 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja on nõus maksma lastele elatist miinimummääras. Lähtudes laste vajadustest leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras igakuiselt alates 26.06.2019. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus leiab, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kostja on hagi õigeks võtnud. Hagi kuulub rahuldamisele. Kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid, kuna kostja võtab hagi õigeks. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Menetluskulud jätta kostja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.