(Õigeksvõtul põhinev otsus) Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kadi Kark
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.10.2019.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-13023
Tsiviilasi
XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) ja XXX ( isikukood XXX, elukoht XXX) hagi XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu elatise nõudes
Hagihind
2 430 eurot (XXX nõude osas) 2 430 eurot (XXX nõude osas)
Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja võttis hagi õigeks. Kostja hinnangul peaks menetluskulud kandma hagejad. Kohus lahendab asja õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 järgi. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib siiski järgmist. Kostja on kinnitanud, et ta on tasunud ja tasub ka edaspidi elatist. Kostja soovis sõlmida kompromissi, kuid hagejate ema ei ole sellega nõus olnud. Hagejad on väitnud, et ei soovi hagi tagasi võtta ja kompromissi koostamine (mida kostja ei pruugi allkirjastada) oleks hagejatele lisakulu. Hagejate hinnangul tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Tasuda lastele elatist miinimumi osas oli laste ema ettepanek ja ainult põhjusel, et laste ema pöördus kohtusse, mitte kostja vabatahtlik pakkumine laste emale, millega seoses kaasnesid laste emale kulutused kohtumenetluses. Kohtu hinnangul on antud juhul hagejate poolt hagi esitamine olnud ilmselt mittevajalik. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Varasema lahendi alusel on kostjalt välja mõistetud elatis 250 eurot ühe lapse kohta ja mõlemad pooled kinnitavad, et kostja on elatist tasunud. Hagist ei nähtu, et enne hagi esitamist oleks pöördutud kostja poole, et kas kostja on nõus makstavat elatist suurendama. Arvestades kostja vastust, võib eeldada, et selle asja oleks saanud lahendada kohtuväliselt. Kostjal ei ole olnud kohustustust pakkuda ise elatise suurendamist. Seaduses sätestatud elatise alammäära muutumine ei tähenda automaatselt, et laste kulud muutuvad suuremaks. Laste vajadusi ja kulusid ning kulutuste suurenemist teab eelkõige see vanem, kelle juures lapsed peamiselt elavad. Hagi oleks olnud mõistlik esitada siis, kui kostja ei oleks suurendamisega nõustunud või kui kostja oleks lõpetanud elatise maksmise. Kohus ei pea võimalikuks aktsepteerida praktikat, kus elatisenõudeid esitatakse „igaks juhuks“, kuigi teine vanem on nõutavas ulatuses elatist tasunud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus jätab menetluskulud võrdselt hagejate kanda. Kuivõrd kostja on menetluses osalenud ise (st tal ei ole olnud lepingulist esindajat), siis hagejatelt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.