Osaline lõpplahend Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Määruse tegemise aeg ja koht
25.oktoober 2018, Pärnu
Tsiviilasja number
2-18-15721
Tsiviilasi
E.R. hagi I.R. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks; I.R. vastuhagi E.R. vastu ühisvara jagamiseks E. R. ühisvara jagamise nõude hind 3500 eurot I.R. ühisvara jagamise nõude hind 3500 eurot Menetlusse võtmine ja kirjaliku vastuse nõue, kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung
Hageja: E.R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx), lepinguline esindaja Annika Murulaid (e-post: [email protected]) Kostja: I.R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx); lepinguline esindaja Gerli Luik (e-post: [email protected]) 25.10.2019; osalesid E. R., A. Murulaid, I. R., G. Luik
Tsiviilasi nr 2-18-15721
Pärnu Maakohtu menetluses on E.R. hagi I.R. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning I.R. vastuhagi E.R. vastu ühisvara jagamiseks hageja taotletust erineval viisil. 25.10.2019 korraldaval eelistungil kohus osaotsusega lahutas poolte abielu. Ühisvara jagamise osas jõudsid pooled eelistungil kokkuleppele, et ühisvara jagatakse kinnisasja müümise teel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: kuna on olemas potentsiaalne ostja, lepiti kokku, et pooled esmalt müüvad 6 kuu jooksul kinnisasja ise hinnaga 69 000 eurot; kinnisasja hinnast võib maha arvestada võimalikud kulud seoses energiaauditi tellimisega ja kasutusloa taotlemisega ning müügitehingu notariaalse vormistamise kulud, kui sellised kulud jäävad mingis ulatuses poolte kanda. Pooled kannavad need kulud võrdsetes osades. Võimalike kulude mahaarvamise järel jagatakse müügist saadud rahasummast E.R.le 54,55% ja I.R.le 45,45%. Kui kokkulepitud müügiperioodi jooksul tehinguni ei jõuta ja pooled müügiaja pikendamises kokku ei lepi, müüb kinnisasja kohtutäitur avalikul enampakkumisel. Sellisel juhul on alghind 75 000 eurot, kui E.R. ja I.R. ei lepi kokku teisiti. Kui enampakkumisel kokkulepitud alghinnaga ostjat ei leita, peavad E.R. ja I.R. ühe kuu jooksul alates enampakkumise nurjumisest kokku leppima alghinna alandamise ulatuse. Kui nad selle aja jooksul kokkuleppele ei jõua, on kohtutäituri õigus igal järgmisel enampakkumisel alghinda vähendada 1000 euro kaupa, kuid kokku mitte rohkem kui 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-18-15721 5% esmasest alghinnast. Avalikul enampakkumisel saadud raha jagatakse pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist sama proportsiooni järgi: 54,55% E.R.-le ja 45,45% I.R.-le. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled leppisid kokku, et müügiperioodi ajal teevad kinnistu hooldamisel koostööd, et tagada kinnisasja säilimine. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde, taotlesid kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist. Pooled kokkuleppel loobusid edasikaebeõigusest. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kohtumääruses kohendab kompromissi tingimuste sõnastust ning tingimuste numeratsiooni, kokkuleppe tegelikku sisu muutmata. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled leppisid kokku, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, ei ole vajadust määrata kindlaks kulude suurust. Hageja ja vastuhageja taotlevad TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses kompromissi kinnitamisega. TsMS § 150 lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, avalduse alusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. E.R. eest tasus tema esindaja Annika Murilaid 18.10.2018 riigilõivu 400 eurot, sellest 100 eurot abielulahutuse nõude eest ja 300 eurot ühisvara jagamise nõude eest. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, tuleb hagejale tagastada ühisvara nõudelt tasutud riigilõivust pool ehk 150 eurot tema poolt näidatud arvelduskontole. Hageja taotleb tagastatava riigilõivu kandmist Annika Murulaidi samale arvelduskontole, millelt riigilõivu tasuti. Kostja I.R. tasus ühisvara jagamise nõudega vastuhagi esitamise eest 06.12.2018 riigilõivu 300 eurot, vastavalt tema taotlusele tuleb sellest 150 eurot (1/2) tagastada I.R. kontole, millelt riigilõiv tasuti.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.