Jätta R.K. hagi R.R.K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täies ulatuses rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
2.Hagejal hüvitada kostjale riigi õigusabi osutamisest tekkinud menetluskulud riigile.
3.R.K. hüvitada riigi õigusabi osutamisest tekkinud menetluskulud summas 240 eurot (kakssada nelikümmend eurot ja 0 senti, summa sisaldab käibemaksu) 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Täpsemad makserekvisiidid nähtuvad käesolevale otsusele lisatud makseinfolehelt. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Tsiviilasi nr 2-15-6082
1.Asjaolud ja hageja nõue R.K. (hageja) esitas kohtusse hagi R.R.K. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on 16.10.2014 Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal algatanud täitemenetluse ning koostanud täitmisteate ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.11.2011.a määrus tsiviilasjas 2-1125024 ning nõude sisuks elatise võlgnevus 2487,50 eurot. Hageja on täitnud kõik nimetatud määrusest tulenevad kohustused kostjale sularahas. Seda on kostja ise kinnitanud kohtutäitur Reet Rosenthalile 09. märtsil 2015.a esitatud kaebuses. Kaebuse arutelu toimus 16.03.2015. Arutelul kostja loobus kaebusest ja märkis, et hageja ei ole oma kohustust tema ees täitnud. Kostja nõustus täitmisele esitatud elatise võlgnevuse arvestusega ja palus jätkata elatise võlgnevuse sissenõudmist. Hiljem avaldas kostja hagejale, et teda survestati ema ja kohtutäituri poolt kaebusest loobuma, samuti selgitati, et kaebusest loobumisel peab ta kandma kõik kohtutäituri kulud. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. 27.02.2015 kaebuses kohtutäituri tegevusele on kostja digiallkirjastanud alles 06. märtsil 2015 ning edastanud kohtutäiturile 09. märtsil 2015. Väide, et hagejapoolne survestamine kestis niivõrd pikka aega, ei ole eluliselt usutav. Samuti nähtub sõnumivahetusest, et kostja lähtus oma kaebuse tagasivõtmisel ekslikust eeldusest, et peab tasuma täitemenetluse kulud summas 300 eurot. Lisaks saab tõlgendada kostja poolt 18. märtsil kell 17.30 hagejale edastatud sõnumi sisust: „...ja nüüd 2 tonni eest saada mu perse? Raha on tõesti väärtuslikum kui suhted...“, et siiski hageja on täitnud oma kohustused kostja ees, kuid nüüd nõutakse hagejalt veelkordselt nimetatud summa tasumist. Kui kostja on kinnitanud, et hageja on kohustused täitnud, ei saa ta sellisest kinnitusest ühepoolselt loobuda.
2.Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei koostanud 27.02.2015 kaebust kohtutäituri tegevuse peale mitte kostja, vaid hageja ning hageja meelitas kostjat kaebust digitaalselt allkirjastama. Ehkki elatise asjas on nimeliselt hagejaks ja asja sundtäitmisel sissenõudjaks laps, osaleb menetluses tegelikult siiski ema. Kostjal puudus seetõttu teadmine täitemenetluse käigust ja seal esitatavatest dokumentidest ja avaldustest. Asjaolu, et hageja survestas kostjat kaebust allkirjastama, kinnitab ka pooltevaheline hilisem sõnumivahetus. Sõnumitest ilmneb selgesti, et hageja oli pannud kostja ultimatiivse valiku ette, kas täita isa nõudmised ja kinnitada, et ta on isalt elatise sularahas kätte saanud, või vastupidisel juhul isa kaotada. Tegelikult ei ole hageja kostja ees oma elatise maksmise kohustust täitnud ning on varasemalt hoopis kostja pangakontolt omastanud rahalisi vahendeid summas 700 eurot. Sellest tulenevalt võttis kostja ka oma kaebuse tagasi.
3.Kohtuistung 17.09.2015 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja on vähemalt aasta-kaks töötu. Hageja töötuse tõttu lepiti kokku, et hageja tasub osa elatisest nii, et aitab kostjal autot parandada ja ostab autole varuosasid. Hageja esindaja selgitas, et rahalise kohustuse täitmine on tõendatud kostja kaebusega kohtutäiturile, nimetatud kaebust saab lugeda VÕS-i mõttes täitmise kviitungiks. Kostja kinnitas isiklikult, et isa ei ole tegelikult temale elatise maksmise kohustust täitnud. Samuti ei olnud kokkulepet, et auto remondi arvelt arvestatakse elatise summat maha. Kostja esindaja selgitas, et kolmandale isikule esitatud avaldust ei saa käsitleda täimise kviitungina. Eelkõige, kuna avaldus on tagasi võetud.
4.Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.
Tsiviilasi nr 2-15-6082
4.1.Täitemenetluse seadustik (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks ka jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Poolte vahel puudub vaidlus, et praegusel juhul on täitedokumendiks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.11.2011.a tsiviilasja nr 2-11-25024 kohtumäärus. Nimetatud määruse alusel on 16.10.2014 algatatud täitemenetlus nr 186/2014/1620. Võlgnevuse suuruseks on täitmisavalduse kohaselt 2487,50 eurot. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Seega on maakohtu hinnangul jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude puhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamine võimalik üksnes erandjuhtudel, kui pärast kohtulahendi jõustumist ilmnevad uued asjaolud. Hageja on tuginenud väitele, et on oma kohtumäärusest tuleneva kohustuse täitnud sularahas pärast kohtumääruse jõustumist. Seega on tegemist lubatud vastuväitega TMS § 221 lg 1 ja lg 2 mõttes.
4.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas käesolevalt on tõendatud, et hageja on oma Tartu Maakohtu 28.12.2011 määrusest tuleneva kohustuse kostja ees täitnud või mitte ning kas kostja poolt kohtutäiturile kaebuse esitamine on käsitletav täitmise kviitungina või mitte. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevuse tasumise kohustus on reeglina võlgnikul. Kohtu hinnangul ei ole hageja suutnud tõendada, et on kostjale kohustuse sularahas tasunud. Kohtule esitatud sõnumivahetusest (tlk 75-81) ei nähtu üheselt, et pooled oleksid saavutanud lisatingimusteta kokkuleppe kohustuse lõpetamiseks täitmise tõttu. Sõnumivahetusest nähtub, et pooltel võis olla mingi omavaheline kokkulepe kohtutäiturile avalduse esitamise ja/või täitemenetluse lõpetamise osas. Sõnumites esitatu ei ole aga piisav, et kokkuleppe olemasolu kindlalt tõendada. Kokkuleppe täpsemat sisu ja tingimusi sõnumivahetusest aga ei nähtu. Samuti ei nähtu sõnumivahetusest, et hageja oleks oma kohustuse kostja ees tegelikult täitemenetluse väliselt täitnud või et pooled oleksid leppinud kokku elatise maksmise kohustuse täitmise muul viisil, nt autoremondiga. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtutäiturile esitatud kaebus, milles sissenõudja kinnitab kohustuse täitmist, on käsitletav täitmise kviitungina. Seda vähemalt praegusel juhul, kui kaebus on hiljem tagasi võetud. VÕS § 95 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. VÕS § 95 lg-st 1 tuleneb, et võlausaldaja peab võlgniku nõudel andma võlgnikule kohustuse täitmise kohta täitmise kviitungi. Seega tuleb seadusesätte sõnastusest tulenevalt täitmise kviitung anda võlgnikule, mitte kolmandale isikule. VÕS § 95 lg 2 kohaselt kui võlgniku asemel täidab kohustuse kolmas isik, võib täitmise kviitungit nõuda nii võlgnik kui ka kolmas isik. Seega võib võlausaldaja võlgniku asemel täitmise kviitungi anda kolmandale isikule üksnes siis, kui kolmas isik täidab võlgniku asemel võlausaldaja ees võlgniku kohustuse. Kuna praegusel juhul ei olnud kohtutäitur hageja ja kostja vahelise võlasuhte pooleks, ei saa kolmandast isikust kohtutäiturile tehtud avaldust (kaebust) käsitleda täitmise kviitungina. Seega on ekslik hageja seisukoht, mille kohaselt on kohtutäiturile esitatud kaebus käsitletav muus vormis täitmise kviitungina VÕS § 95 lg 1 teise lause mõttes. Kohtutäiturile esitatud kaebuse täitmise kviitungina käsitlemise välistab ka asjaolu, et võlausaldaja (sissenõudja) poolt täitemenetluses esitatud kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei pruugi ilmtingimata kaasa tuua kaebuses soovitud õiguslikke tagajärgi. Esiteks on võlausaldajal võimalik kaebus tagasi võtta või sellest loobuda. Teiseks, sõltub see, kas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse
Tsiviilasi nr 2-15-6082
esitamine toob kaasa kaebuses soovitud õiguslikke tagajärgi või mitte, kolmandast isikust (kohtutäiturist). Kohtutäitur otsustab, kas ta rahuldab kaebuse või mitte. Samuti saab kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 alusel veel maakohtule edasi kaevata. Üksnes kohtutäiturile kaebuse esitamisest ei saa isikul tekkida õigustatud ootust kaebuse rahuldamisele ning kaebuses soovitud tagajärgede saabumisele. Kuna kostja poolt 27.02.2015 kohtutäiturile esitatud kaebus ei ole käsitletav täitmise kviitungina ning hageja ei ole suutnud tõendada, et on kostjale kohustuse täitnud või et hageja ja kostja on saavutanud kokkuleppe elatise tasumiseks muul viisil kui rahas, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et kui pooled oleksid saavutanud kokkuleppe koheses nõudest loobumises ja oleksid soovinud täitemenetlust koheselt lõpetada, oleks nad saanud sõlmida nt kirjaliku kokkuleppe nõudest loobumise kohta ja esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti oleks võlgnikul pärast kohustuse täitmist oma tõendusliku olukorra hõlbustamiseks olnud õigus nõuda võlausaldajalt kinnitust võlgnevuse või selle osa tasumise kohta
4.3.Asjakohatud on hageja väited selle kohta, et kostja ei ole tegutsenud heas usus. Seadus on ette näinud võimaluse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus tagasi võtta või sellest loobuda. Isiku poolt temale seadusest tuleneva õiguse kasutamine ei ole reeglina vastuolus heade kommetega. Praegusel juhul ei nähtu erakordseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda vastupidisele seisukohale. Väited selle kohta, et A. Tammel puudus volitus R.-R.K. esindamiseks täitemenetluse algatamisel, ei kuulu läbivaatamisele käesolevas menetluses. Esindusõiguse puudumisele tuginemiseks tulnuks esitada kohtutäiturile kaebus ja vaidlustada täitemenetluse algatamine. Vastavasisulise kaebuse oleks saanud esitada ka hageja. Kostja väidetel, mille kohaselt on hageja tema pangakontolt volitamata raha võtnud, ei ole käesoleva menetluse seisukohalt tähtsust.
5.Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Kostjale anti tema esindamiseks käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi. Kohus on 07.09.2015 määrusega määranud kostjale riigi õigusabi osutanud advokaadi tasuna kindlaks 240 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Tasu kindlaksmääramisel kontrollis kohus ka advokaadi poolt kohtule esitatud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. TsMS § 190 lg 5 teise lause kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Riigi õigusabi seaduse § 26 lg 2 kohaselt riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejal kostjale riigi
Tsiviilasi nr 2-15-6082
õigusabi osutamisest tekkinud kulud riigile hüvitada. Kohus peab menetluskulude suurust arvestades põhjendatud tähtajaks menetluskulude tasumiseks 30 päeva. Täpsemad makserekvisiidid nähtuvad makseinfolehelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.