nende Hageja: X X (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: X X (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja (RÕA korras): vandeadvokaat Kalev Pihlak (Advokaadibüroo Turnstone; e-post [email protected]) Kostja: X X (isikukood x; elukoht xxx; e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja X Xelt (X; isikukood x) alaealise lapse X Xe (X; isikukood x) kasuks igakuine elatis alates 18.01.2018 kuni X Xe täisealiseks saamiseni summas 350 eurot.
3.X X on kohustatud maksma punktis 2 nimetatud elatise iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja X X pangakontole nr X selgitusega „X Xe elatis“. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud X Xe kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja X X on hageja seadusliku esindaja X X ja kostja X Xe laps.
2.Pooled sõlmisid tsiviilasjas nr 2-15-18960 toimunud 05.04.2016 istungil kompromissi, mille sisu oli järgmine: „Kostja X X (ik x), maksab lapse X X (ik x) ülalpidamiseks elatist 350 € kuus alates 2016 maist igakuiselt ette, hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene makse 29.04.16. Kostja X X kannab elatise X Xe (ik x) LHV arveldusarvele X. Vanemate X X ja X X poolt kokkulepitud, lapse X X huvialaringide kulud, alates lapse X X kooliminekust, kannavad pooled X X ja X X võrdsetes osades (lisa 1).
3.X X on hoolitsenud juba alates 20.11.2017 lapse X X`e igapäevaste vajaduste rahuldamise ja tema arenguks piisavate vahendite tagamise eest. X X elab koos lapsega ja rahuldab lapse vajadusi vahetult. Kostja alates 20.11.2017 ei ole osalenud lapse kasvatamises ning ei ela koos lapsega.
4.X Xe ülalpidamise ulatus on kokkulepitud 05.04.2016 tsiviilasja nr 2-15-18960 kohtumääruses (kohtulik kompromiss), so 350 EUR kuus. X Xel on kindel töökoht ja igakuine sissetulek ~2600 EUR bruto. Seega on X X igati suuteline täitma 05.04.2016 kohtulikku kompromissi X Xe ülalpidamise ulatuse määra osas.
5.Hageja ei taotle varasema 05.04.2016 lahendiga kindlaks määratud igakuise elatise 350 eurot suuruse muutmist, vaid ainult, et tegelikkusega kooskõlla viidaks, kumb vanematest elatist tasuma peab. Seega saab lähtuda eeldusest, et lapsest lahus elava vanema poolt tasutava elatise suurus 350 eurot kuus vastab lapse vajadustele. Ükski menetlusosaline pole antud juhul taotlenud elatise suuruse muutmist, mistõttu senist kohtupraktikat arvestades piisaks elatise suurusena 350 euro määramiseks nentimisest, et 05.04.2016 lahendi aja seisuga võrreldes ei ole elatise suurust mõjutavad asjaolud olulisel määral muutunud.
6.Alates 17.11.2017, mil hageja elab püsivalt ema juures, on kolme kuu keskmine vastav summa olnud 489,21 eurot. Arvestades juurde autoremondikulu, mis oli pere mõistliku transpordivõimaluse tagamiseks vajalik, on vastav summa 641,49 eurot. Perioodil 17.11.2017 kuni 16.02.2018 oli ühe kuu keskmine kulu hageja peale kokku 978,42 eurot, koos autoremondiga 1282,99 eurot: kooliasjad – 51,71 eurot, hügieen – 19,26 eurot, mänguasjad – 80,49 eurot, majapidamistarbed – 30,76 eurot, ravimid, vitamiinid – 37,81 eurot, riided ja jalanõud – 133,09 eurot, söök, maiustused – 150,78 eurot, trenn, huviring – 59 eurot, üür – 225 eurot, kommunaalid – 87,72 eurot, TV ja internet – 19,5 eurot, bensiin – 83,3 eurot, autoremont – 304,57 eurot.
7.Oluliseks kuluks, mis seoses hageja asumisega elama ema juurde on tekkinud, on autoremont. Alates 17.11.2017 elab hageja oma ema juures Haabersti linnaosas, kuid 2(9)
koolis käib endiselt Laagris 14,2 km kaugusel praegusest elukohast. Ühistransporti kasutades kuluks hagejal koolis käimiseks ebamõistlikult kaua aega, kuivõrd mugavat ühendust Haabersti ja Laagri vahel pole. Hageja kooli viimine ja sealt toomine on tema ema autoga iganädalaselt läbitavaid vahemaid oluliselt suurendanud, mis auto vanusest tulenevalt viis tavapärasest kiirema kulumiseni (lisaks olulisele kütusekulu kasvule). Kolme kuu jooksul on auto sõidukorras hoidmisele kulunud 1044,21 eurot, millele lisanduvad tavapärased kulud (kütus, kindlustus). Enne kui isaga seoses probleemid tekkisid ja hageja veel tema juures sai elada, kasutas hageja ema autot üldjuhul 14 km tööpäevas tööle ja tagasi sõiduks, s.o 70 km nädalas. Hageja kooli ja tagasi viimisega koos on hageja emal iga nädal vaja sõita ligi 230 km, s.t nädalane kilometraaž enam kui kolmekordistus.
8.Kõigist hagejaga seotud kuludest on kummagi vanema osaks arvestatud 50%, mis kolme kuu jooksul alates püsivalt emaga elama asumisest on 489,21 eurot, mis on enam kui kolmandiku suurem hagiga nõutavast elatisest 350 eurot. Seega nõutav elatis on igal juhul väiksem kui PKS § 99 järgne ülalpidamise ulatus.
9.Hageja ema varalise seisu osas tuleb esiteks rõhutada, et alates 16.02.2018 on tema kontod arestitud 904,6 euro ulatuses, kuna kostja esitas tema vastu 05.01.2018 täitmisavalduse 700 euro, s.o kahe kuu elatise, saamiseks, millele lisanduvad täitekulud. Tegemist oli selgelt pahatahtliku ja puhtalt kättemaksusoovist ajendatud käiguga, arvestades et alates 17.11.2017 ei olnud kostja hageja ülalpidamises osalenud – hageja emalt sundkorras täituri kaudu raha korjamine taolises olukorras on hageja huvide otsene kahjustamine. Hageja ema töötab riskijuhina Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses, kus tema brutotöötasu on 2450 eurot kuus. Tulemus- jms tasud võivad väljamakstavat tasu kohati suurendada. Lisaks saab hageja ema iga kuu peretoetust 55 eurot. Hageja emale kuulub 2005. aasta sõiduauto Hyundai Coupe registreerimismärgiga x . Lisaks päranduseks saadud 12,5% korterist aadressiga x (kinnistu nr x) ja korterist aadressiga xxx (kinnistu nr xxx). Esimene korter on väärt heal juhul kuni 4000 eurot. Teises elab juba viimased 11 aastat hageja onu oma perega (naine ja kolm last) ning pereringis on kokku lepitud, et talle see ka jääb lõpuks. Mingit tulu hageja ema nimetatud korteritest hetkel ei saa ega ole ka lootust lähitulevikus saada, arvestades mh, et talle kuulub vaid 12,5% kummastki korterist. Kohustustest on hageja emal eelnevalt väljatoodud elamiskulude kõrval laenukohustused: õppelaen jäägiga 2143,33 eurot ja igakuise maksega 51,35 eurot; väikelaen jäägiga 3561,87 eurot ja igakuise maksega 121,3 eurot; püsimaksega krediitkaart jäägiga 1348,45 eurot, mille järgmine intressimakse 16,85 eurot. Seega laenukohustuste jääk kokku 7053,65 eurot.
10.Hageja palub mõista X Xelt (ik x) X Xe (ik x) kasuks välja igakuine elatis summas 350 eurot kuus, alates hagi esitamisest 05.12.2017 kuni X Xe täiskasvanuks saamiseni, kohustades X Xe tasuma nimetatud summa X X pangaarvele X igakuiselt ette, hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks, selgitusega „X Xe elatis“.
11.Võrreldes hageja 26.02.2018 seisukohas tooduga on hageja kulud mõnevõrra suurenenud, seda ainuüksi tavapärase hinnatõusu tõttu. Trennide ja huviringide kulu on seejuures ligikaudu 50% suurenenud. Lisaks, hagejale on eelmisel aastal Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud isikliku abivahendi kaart individuaalsete tallatugede tegemiseks/ostmiseks (muidu tekivad kannavalud, kuna jalg hoiab valesti). Kolm paari aastas saab väljastatud kaardiga 50% soodsamalt (koos soodustusega oli juunis paar 3(9)
tallatugesid 32,5 eurot). See kulu on arsti hinnangul tõenäoliselt kuni hageja 18-aastaseks saamiseni.
12.Seoses 05.04.2016 kompromissina kokku lepitud elatise suuruse 350 eurot osas rõhutame, et vastava summa määramisel oli arvestatud eeldusega, et lahuselav vanem tegeleb keskmiselt paaril päeval nädalas lapsega, täites sel ajal vahetult ülalpidamiskohustust. Tsiviilasja nr 2-15-13540 lõpplahendiga jäi hageja emale ainuhooldusõigus ilma kostja suhtes suhtluskorda määramata, kuid suhtlusõigus on kostjal endiselt. Loodetavasti, kui omavahelised kohtuasjad on kõik lõppenud, püüab kostja taas hagejaga suhelda ja tegeleda. Lootustandvaks märgiks on, et hageja viimasel sünnipäeval, 02.07.2019, õnnitles kostja last sõnumi teel ja saatis talle kingitusena 100 eurot. Lisaks tegi kostja hageja emale 02.09.2019 ülekande summas 500 eurot selgitusega „Xile“, millest on võimalik järeldada kostja valmisolekut aktsepteerida elatise tasumise kohustust. Kostja vastus
13.Kostja vaidleb hagile vastu. Lapse ema on saanud vahemikus 23.11.2017-08.01.2018 lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid rohkem kui 500 euro väärtuses, samuti on tehtud emale teisigi makseid vähemalt 500 euro ulatuses, mh veebruaris sularahas. Selliselt on olnud tagatud lapse ülalpidamine suuremas summas, kui vaid igapäevased kulud kodust eemalolekul ja ka suuremas määras kui miinimumelatis. Lapse ema kontoväljavõtetelt ei nähtu, et ta oleks üldse kandnud olulises summas lapse kulutusi, see on ka selgitatav asjaoluga, et laps viibib suurema osa ajast isapoolse vanaema juures. Arvestades seda, on elatise nõudmine ema poolt eriti arusaamatu.
14.Samuti vormistas hageja esindaja juba detsembris ümber lastetoetuste saaja, seega on ka see summa lapse ülalpidamiseks kasutatav.
15.Miinimumelatisest erinevat summat nõudes peab ema oma kulutusi tõendama. Lapse hetkel ajutise elukorralduse juures ei ole võimalik lapse pikaajalisi kulusid adekvaatselt hinnata. Kui ema on teinud oma pahatahtlikest otsustest tulenevaid ebavajalikke kulutusi, ei saaks neid elatise küsimuse lahendamisel arvestada, sest lapse kõik eluksvajalik on olemas tema kodus ning isa ei saa ka enne hooldusõiguste küsimuste lahendamist eeldada, et kõik need kulud, mis on seotud lapse kodu, lemmikloomade, telefoniga jpm muutuvad esialgse õiguskaitse lahendiga hoopis ema poolt väljanõutavaks.
16.Isa ei leia, et ta peaks näiteks kinni maksma kolme paagitäit kütust, mis kulub igapäevaselt lapse isa elupaiga läheduses asuvasse kooli transportimiseks. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
18.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama 4(9)
oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on hageja; vanemate kooselu on lõppenud ning kostja elab hagejast ja hageja seaduslikust esindajast eraldi; alates 20.11.2017 on hageja elanud koos emaga ning olnud tema ülalpidamisel.
20.Hageja palub alates hagi esitamisest kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 350 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib kokkuvõtlikult, et lapsega seotud kulutused on ülepaisutatud. Samuti märgib kostja, et lapse ülalpidamiskohustust täitnud.
21.Kostja vastuväited on samuti tuginenud asjaolule, et lapse hooldusõiguse asjas puudub jõustunud lõpplahend. Riigikohtu 02.08.2019 määrusega jõustus 06.02.2019 kohtumäärus (II kd, tlk 123-125) tsiviilasjas nr 2-15-13540, millega anti hageja ainuhooldusõigus X Xle. Seega on hooldusõigust puudutavad väited kummutatud.
22.Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised (I kd, tlk 131 – kulude tabel): Kulu nimetus
23.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on kohtule esitanud hulgaliselt kulude suurust tõendavaid dokumente (I kd, tlk 131-199, II kd, tlk 201-229). Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja 5(9)
rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
1.Eluasemekulud (üür + kõrvalkulud)
Kulu suurus, eurot 225 + 87,72
2.Toit
150,78
3.Transport
93,30
4.TV ja internet
19,50
5.Tervishoid (ravimid, vitamiinid)
6.Hügieenitarbed
7.Koolikohustuste täitmine
19,26
8.Riided ja jalanõud
Kohtu kommentaar Põhjendatud. Kulude tekkimine tõendatud (I kd, tlk 144-148, üürileping; I kd, tl 178 – 179, kõrvalkulude arved, II kd, tlk 229, pangakonto väljavõte). Põhjendatud. Kulu suurus on lapse vanust ja toidukorvi maksumust arvestades mõistlik. Kohus leiab, et põhjendatud on bensiinikulu arvestamine. Kuivõrd hageja on põhistanud, et tema elukohast kooli reisimisel ei ole mõistlik ühistransporti kasutada, on sõiduautoga lapse kooli toimetamine vajalik. Autoremondikulu puhul on tegemist ühekordse kuluga ning ei saa eeldada, et vastav kulu tekib regulaarselt. Siiski tuleb sõidukit regulaarselt hooldada ning sellega seotud kulu loeb kohus põhjendatuks summas 10 eurot kuus, arvestades sealjuures sõiduki vanust, hageja poolt väljatoodud iganädalast kilometraaži ning sõidukite tavapärast iga-aastast eeldatavat hoolduskulu. Põhjendatud. Kulude tekkimine tõendatud (II kd, tlk 227-228, arved). Põhjendatud osaliselt. On selge, et kasvav laps vajab arenguks erinevaid vitamiine jms. Siiski on kulude ülevaade koostatud talvisel perioodil, mil on eelduslikult tervisehoiukulud suuremad kui suvisel perioodil. Põhjendatud. Põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et lapse koolikohustuse täitmisega seotud kulude suurus on aastas üle 600 euro. On mõistetav, et lapsele tuleb kooli jaoks soetada erinevaid töövahendeid, raamatuid, vihikuid jms. Kohus loeb kulu põhjendatuks 30 euro ulatuses kuus. Kohus leiab, et enam kui 1500 eurot aastas ühe lapse kohta on riiete ja jalanõude osas põhjendamatult kõrge kulu. Hageja on kasvav laps, kes osaleb muuhulgas ka trennides ning sellega seonduvalt tuleb aeg-ajalt vahetada välja hageja n.ö garderoob. Kohus loeb põhjendatud riiete ja jalanõude kuluks 480 eurot aastas.
6(9)
9.Trenn, huviring
10.Mänguasjad
11.Majapidamistarbed
12.Tallatoed Kokku:
30,76 8,13 828,45
Huviringi kulude tekkimine ja kandmine tõendatud 59 euro ulatuses (I kd, tlk 150-151, jalgpalli trenni leping; I kd, tlk 153-154, robootika huviringi leping; I kd, tlk 167-169, arve, maksekorraldus). Hageja on viimases menetlusdokumendis märkinud, et trennikulu on suurenenud 50% võrra, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud, mistõttu kohus nimetatud väitega ei arvesta. Põhjendatud. Kohus leiab, et ca 1000 eurot aastas on mänguasjade soetamisega seonduvalt ebamõistlikult suur kulu. Kohus loeb põhjendatud mänguasjade soetamise kuluks 480 eurot aastas. Põhjendatud. Põhjendatud.
24.Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 828,45 eurot kuus. Seega tuleks vanematel kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 414,23 eurot kuus. Hageja nõuab kostjalt elatise tasumist 350 euro ulatuses, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et nõutava elatisesumma ulatuses on hageja esile toodud kulutused põhjendatud ja tõendatud.
25.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik olukord oleks niivõrd halb, et see ei võimaldaks hagejale nõutavas ulatuses elatist tasuda. Hageja on esile toonud, et kostja brutosissetulek on ca 2600 eurot (I kd, tlk 97), kostja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Seega leiab kohus, et kostja majanduslik seisukord on nõutava elatise tasumiseks piisavalt hea.
26.Kostja on märkinud, et hagejale laekub 60 eurot lapsetoetust, mille võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise 7(9)
miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate vajadused oleks miinimummäärast väiksemad, samuti ei ole kohus tuvastanud, et kostja majanduslik seisund oleks halb. Seega leiab kohus, et lapsele lapsetoetuse maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks.
27.Kostja on märkinud, et on perioodil 23.11.2017 – 08.01.2018 lapse ülalpidamiskohustust täitnud 500 euro ulatuses, millele lisanduvad muud maksed 500 euro ulatuses, sh sularahas veebruaris 2018 (II kd, tlk 239 – 240, kosja 26.02.2018 vastus). Toimikust nähtub, et kostja eest on X X 23.11.2017 tasunud hageja seadusliku esindaja arvelduskontole 150 eurot ning 29.11.2017 kokku 60 eurot, maksete selgituseks on märgitud „Xile“ (I kd, tlk 71, pangakonto väljavõte). Samuti nähtub, et X X on 29.11.2017 lapsele kantud 60 eurot X Xele 01.12.2017 ülekandega tagastanud. X X on aga 01.12.2017 tasunud taas 60 eurot selgitusega „Xile“ (I kd, tlk 72 pöördel, pangakonto väljavõte). Lisaks on X X 20.12.2017 tasunud 100 eurot selgitusega „Xile“ (I kd, tlk 73, pangakonto väljavõte), 03.01.2018 tasunud 30 eurot (I kd, tlk 73 pöördel, pangakonto väljavõte) ning 08.01.2018 täiendavalt 100 eurot samasuguse selgitusega (I kd, tlk 74, pangakonto väljavõte). Seega on tõendatud, et kostja eest on hagejale tehtud ülalpidamismakseid vaidlusaluse perioodi kestel kokku 500 euro ulatuses. Hageja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Kohus võtab nimetatud makseid arvesse ning muudab sellevõrra elatise väljamõistmise algusaega. Kuivõrd hageja nõuab elatist summas 350 eurot alates 05.12.2017, siis loeb kohus tasutuks elatise kuni 17.01.2018 (k.a). Seega tuleb elatis välja mõista alates 18.01.2018.
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 18.01.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 350 eurot kuus.
29.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette ning see tuleb tasuda eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja X X pangakontole nr X selgitusega „X Xe elatis“. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus rahuldab taotluse ning märgib otsuse resolutsioonis, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja X X pangakontole nr X selgitusega „X Xe elatis“.
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
31.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3150 eurot (350 x 9). Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt 8(9)
kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.