Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-19-741 tekkisid seoses AS-i S p-s 2 nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja nõude rahuldamisega.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on T L hagi R L vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus rahuldas hagi 17.06.2019 tagaseljaotsusega, kuid enne otsuse jõustumist esitasid pooled kompromissi. Kohus on palunud pooli kompromissi tingimusi täpsustada, kuna kohtu arvates, ei olnud kompromissi võimalik täita. Menetlusosalised esitasid 11.10.2019 Viru Maakohtule täpsustatud ja poolte poolt allkirjastatud kompromissi. Menetlusosalised on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et menetlusosaliste taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et menetlusosaliste esitatud kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, mistõttu kinnitab kohus T L ja R L vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses 2 (5)

2-19-741 poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus menetlusosalistele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. TsMS § 4511 lg 1 alusel, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Kuna pooled esitasid enne 17.06.2019 kohtuotsuse jõustumist kompromissi ja kohus kinnitas selle ning lõpetas käesolevas tsiviilasjas menetluse, tuleb Harju Maakohtu 17.06.2019 otsus tühistada. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada ja kompromissimäärus vaidlustamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, seetõttu kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks ei määra. Hagejale oli käesolevas tsiviilasjas 29.01.2019 määrusega antud menetlusabi ning hageja oli vabastatud riigilõivu summas 300 eurot tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel. Hagejale oli 05.01.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-17317 antud riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (ühisvara jagamise asjas) kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg-te 3 ja 7 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval 3 (5)

2-19-741 põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, peab hageja kandma oma menetluskulusid, s.h riigilõivu ja riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et käesolevas asjas oleks ebaõiglane menetluskulud hagejalt välja mõista. Menetlus- ja riigi õigusabi andmisel tuvastas kohus, et hageja varaline olukord ei võimalda tal ise kulusid kanda. Samuti arvestades seda, et pooled on saavutanud asjas kompromissi, leiab kohus, et tuleb vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

4 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.