Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.10.2019.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-3564
Tsiviilasi
A Z ja A Z hagi A Z ja N Z vastu elatise nõudes 2250 eurot/ 2250 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: A Z (isikukood xxxx) Hageja II: A Z (isikukood xxxx) Hageja II lepinguline esindaja O V (e-post xxxx) Kostja I: A Z (isikukood xxxx) Kostja II: N Z (isikukood xxxx) Kostjate lepinguline esindaja R V (e-post xxxx) 02.07.2018 eelistung, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.03.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt sündisid M Z ja A Z abielust A Z (hageja I) ja A Z (hageja II). Harju Maakohus rahuldas 18.06.2013 tsiviilasjas 2-12-41017 M Z hagi elatise nõudes ja otsustas välja mõista A Z hageja I kasuks igakuise elatise summas 250 eurot, alates 15.03.2012 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja välja mõista A Z hageja II kasuks igakuise elatise summas 250 eurot, alates 15.03.2012 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Seisuga 05.03.2018 on A Z elatise võlgnevus üle 37 800 euro. Hagejad on pöördunud täitemenetluse alustamise avaldusega kohtutäiturite poole. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et puudub lootus, et võlgnik A Z tasub oma lastele elatist. A Z ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Lapse isa (A Z) vanemad, A Z (kostja I) ja N Z (kostja II) on isikud, kes on kohustatud andma ülalpidamist oma lapselapsele ehk siis hagejatele juhul, kui lapse isa ei täida oma ülalpidamisekohustust või ülalpidamise kohustuse täitmine ei ole võimalik. Käesoleval ajal ei ole võimalik täita võlgniku kohta tehtud kohtuotsust ning sisse nõuda täitmiseks esitatud elatusraha. Võlgnik on teadlik oma elatusraha maksmise kohutusest ning sellest, et tema suhtes on elatusraha võlgnevuse sissenõudmiseks alustatud täitemenetlus. Samuti hagejate seaduslik esindaja on seisukohal, et kostjatel on piisavalt rahalisi võimalusi, selleks, et anda ülalpidamist lapselapsele. Eeltoodust tulenevad palusid hagejad kostjatelt välja mõista nii hageja I kui ka hageja II kasuks elatise miinimumsuuruses.
Kostjate vastus Kostjad palusid jätta hagiavaldus rahuldamata, alternatiivselt määrata see 20% ulatuses nende poolt saadavast pensionist. Kostjatel on vanade inimestena tõsiseid terviseprobleeme, mistõttu läheb noortest olulisemalt rohkem raha enda ravimisele ja ravimitele. Kostjal I on tuvastatud keskmine puue ja ta vajab eakohasest suuremat kõrvalabi. Ka on kostja I pensionil ja saab puudega inimese imepisikest toetust 12,76 eurot kuus. Ta püüab veel viimast aastat jõudumööda tööd teha, ta on Osaühingu L E OÜ juhatajaks, olles seal 50% osaku omanikuks. Palga kohta on kostja I
esitanud palgatõendi viimase 6 kuu keskmise sissetuleku kohta, mis on 790 eurot bruto, mis teeb netopalgaks 709,25 eurot. Kostja II (saab aprillis 65) on samuti pensionil, kuid veel ühe aasta püüab ta tööl käia, saades nii 800 eurot kuus. Antud juhul pole õige, et laste isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Teised võlgnevused (arvukad liiklustrahvid, kohtutäiturite tasud) võrreldes tema suure elatisvõlaga 37 800 eurot on 05.03.2018 seisuga ka üheskoos kordades väiksemad (11 304,04 eurot ehk 23% üldvõlast ja osa neist lähiajal aeguks). Seega pole põhjust arvata, et laste isa ei saaks enamuse ehk koguni 77% pankrotis olemise ajal oma lastele elatisrahana lastele maksta. Tema vastu saab seega vähemalt 77% ulatuses endiselt elatisnõuet püstitada, töökohast on tal sissetulek olemas. Selline kostjate vastu esitatud täies mahus nõue kaugeltki kostjate endi tegelikke vajadusi ja lähiajal st aasta pärast saabuvat olulist sissetulekute vähenemist seoses ainult pensionist elama hakkamisega. Lisaks nimetatud meditsiinilistele kuludele on vaja kanda neil kui pensionäridel edasi kulutusi korterile kommunaalmaksetena, toidule, rõivastele, kostja I puude tõttu kõrgendatud kulutusi hügieenile, ravimitele jms väiksematele väljaminekutele. Seepärast ei jätkuks hagi täies mahus rahuldamisel kostjail siis lihtsalt raha. Kostjatel ei ole siis ei väärtpabereid, investeeringuid, ettevõtlustulu ega kapitalitulu. Aasta pärast pole neil enam töist sissetulekut, nad saavad kogu tulu vaid pensionist ja kostja I pisikesest puudega inimese toetusest. Kui kohus siiski leiab, et ka kostjailt tuleb elatist välja nõudma hakata, siis paluvad nad nende iga, tervist ja majanduslikku olukorda, laste tegelikke vajadusi ning laste isa paralleelse tasumise võimalusi arvestades teha mitte täies mahus. Põhjendatud aluseks võiks olla tööl käimise ajal näiteks 50% pensionist ja pärast töölkäimise lõppu pensionist 20%. Kostjad oleksid pensionil olles suutelised tasuma 20% pensionist st kummalki kostjalt kinni pidada 20% nende igakuulisest pensionist. Kui pension on kostjal I 480 eurot ja kostjal II 300 eurot, siis oleksid need summad vastavalt 96 eurot ja 60 eurot, kokku 156 eurot. Sellisel juhul oleks neil võimalik kostjaid jõudumööda elatisrahaga lisaks laste isalt laekuvale toetada, kellel nüüd töökoht on leitud. Suuremat summat nad tasuda majanduslikel põhjustel ehk ainult pensionist elatudes poleks suutelised. Loomulikult loodavad nad, et põhisosa jääb elatisrahast jääb laste isa kanda. Kohtu põhjendused
asjaolusid ega tõendeid, et A Z puuduksid võimalused tagada oma laste arenguks vajalik ülalpidamine või et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et elatise võlgnevuse või jooksva elatise sissenõudmine lapse isalt oleks perspektiivitu. Ka vahepealne pankroti väljakuulutamine ei mõjuta iseenesest laste isa võimet teha tööd ega kohustust pidada ülal oma alaealisi lapsi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ka oluline, et laste isa ei ole keeldunud elatise tasumisest. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et A Z on leidnud endale töökoha ning tal on püsiv sissetulek. Nimetatu võimaldab kohtu hinnangul tasuda ka elatise võlgnevust ning elatist oma alaealisele lapsele. Hageja I on menetluse ajal saanud täisealiseks, seega väheneb ka igakuiselt tasumisele kuuluv elatise summa. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjate väide selle kohta, et hagejate isa ei tea, kuhu arveldusarvele elatist tasuda, on asjakohatu. Elatise väljamõistmise otsuse resolutsioonis on ära märgitud ka hagejate seadusliku esindaja kontonumber, kuhu elatis tasuda tuleb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.