Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
06.oktoober 2015. a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-15-13162
Tsiviilasi
T. M. (M. ) taotlus riigi õigusabi saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: T. M. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post
esindajad Kirjalik menetlus
Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 3 alusel
Edasikaebamise kord
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 191 lg 1 alusel
Määruse peale võib menetlusabi taotleja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused T. M. on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on õigusabi saamine vajalik avaldaja õiguste kaitseks korteriomandi lahusvaraks tunnistamise või ühisvara jagamise ja kulude hüvitamise nõudes, kuna endise abikaasaga pole õnnestunud saavutada kokkulepet vara jagamiseks. Avaldaja esitatud andmete kohaselt moodustab tema sissetuleku töölepingu alusel saadav tasu keskmiselt 400 eurot kuus. T.M. kuulub korteriomand asukohaga xxxxx-xxxxxxxxxxxxxx nr xxxxxxx) ning kaks sõidukit, kummagi väärtus hinnanguliselt 500 eurot. Avaldajal on arveldusarve xx-xxxxxxxxxxx.
Kohus on seisukohal, et T. M. taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS §-s 181 lg 1 sätestatu kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Tulenevalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt RÕS § 6 lg 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 3 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui avaldajal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvelt. T. M. poolt kohtule esitatud asjaolude ja Eestis tegutsevatest pankadest kohtu teostatud päringute alusel saadud andmete põhjal on võimalik teha järeldus, et T. M. sissetulekud ja hoiused võimaldavad tal kanda võimalikud kulud õigusteenusele. Avaldaja pangakontol oli 17.09.2015.a seisuga xxxxxxxx. Konto väljavõttest nähtub, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul on tema keskmine kuusissetulek olnud 509,99 eurot. Avaldaja selgituste kohaselt on pangakontol olev summa mõeldud küll eluaseme soetamiseks või ühisvara jagamise järel võimaliku kompensatsiooni tasumiseks endisele abikaasale. Kohus leiab, et kuivõrd avaldajale kuulub korteriomand, mis on märgitud riigi õigusabi taotluses ka tema elukohana, puudub käesoleval hetkel vajadus uue eluaseme soetamiseks. Vajadusel on võimalik eluruumi kasutada ka üürilepingu alusel ning tavapäraselt ei eelda selline kasutusviis suurte säästude olemasolu. Õigusabiteenuse tunnitasu keskmine hind jääb käesoleval ajal vahemikku 100-120 eurot/tund kas koos või ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on eeltoodust võimalik teha järeldus, et avaldaja on oma majandusliku seisundi tõttu võimeline käesoleval ajal tasuma õigusteenuse eest ning temale riigi õigusabi andmine esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks ei ole põhjendatud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Epp Tombak Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.