nende Hageja: P Ša (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja: J Ša (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja: I Š (isikukood xxx; elukoht xxx);
Menetluse liik
03.09.2019 kohtuistung hageja seadusliku esindaja J Ša osavõtul, kostja I Š andis nõusoleku asja läbivaatamiseks ilma tema osavõtuta.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja kostjalt I Š (isikukood xxx) alaealise lapse P Ša (isikukood xxx) kasuks igakuine elatis alates 08.03.2019 kuni P Ša täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
3.I Š on kohustatud maksma punktis 2 nimetatud elatise iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks hageja P Ša pangakontole nr xxx (Swedbank AS).
4.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Määrata, et P Šal puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata.
Edasikaebamise kord
1(5)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud hageja. Kostja elab hagejast ja tema seaduslikust esindajast lahus alates 30.10.2018 ning ei osale tema ülalpidamises.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgses miinimummääras elatise alates 08.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub määrata, et kostja on kohustatud tasuma elatise iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks hageja P Ša pangakontole nr xxx (Swedbank AS). Hageja palub tunnistada kohtuotsus kogu ulatuses viivitamata täidetavaks. Kostja vastus
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et viibib kuni 28.08.2019 rehabilitatsioonikeskuses narkovõõrutusravil, on töötu ning sissetulek hetkel puudub. Ainus sissetulek on Töötukassa makstav töötutoetus 140 – 160 eurot kuus. Kostjal on kohustus maksta elatist oma teisele lapsele. Kostja palub määrata elatise suuruseks 20 eurot. Kostja lisab, et pärast ravi lõppemist asub tööle ning seejärel maksab elatist nõutavas summas.
4.Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning andis nõusoleku vaadata asi läbi ilma tema osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama 2(5)
oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud hageja (tlk 4, sünni tõend); vanemate kooselu lõppes 30.10.2018 ning kostja ei osale pärast seda hageja ülalpidamises. Pärast lahkuminekut jäi hageja elama emaga, kes teda ka ülal peab.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tal on rahalised raskused.
9.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada.
10.Kostja on märkinud, et ta viibib võõrutusravil ning tema ainuke sissetulek on töötutoetus. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole PKS § 102 lg 2 nimetatud asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Võõrutusravil viibimine ja vähene sissetulek ei ole asjaolud, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
11.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
12.Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 08.03.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. 3(5)
13.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks hageja P Ša pangakontole nr xxx (Swedbank AS). TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hageja P Ša pangakontole nr xxx (Swedbank AS).
14.Hageja on esitanud taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. TsMS § 461 lg 1 sätestab, et kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 467 lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus tunnistab kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2430 eurot. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
19.Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Samuti ei ole hagejal menetluskulude olemasolu võimalik tuvastada kohtutoimiku vahendusel. Seega leiab kohus, et hagejal puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata.
4(5)
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.