Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi elatise suuruse vähendamise nõudes. Kohus jättis 19. juuli 2019 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavalduse puuduseid ei kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1(3)

2-19-10747 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega, mille tõttu ei ole võimalik hagi menetleda kohtule on esitatud taotlus, kus puuduvad kostja andmed, kuna kostja on jäänud üldse märkimata. Samuti puudub selge nõue, kui suures summas soovib hageja elatise vähendamist ning mis summas ta oleks võimeline alaealiselel lapsele elatist maksma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 338 lg 1 p 1, lg 2 alusel tuleb hagiavalduses märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed, füüsilise isiku kohta tuleb märkida tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. TsMS § 338 lg 3 kohaselt kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Kohtule esitatud hagiavalduses puuduvad kostja/kostjate andmed. Hagiavaldusest saab järeldada, et elatis on välja mõistetud kahe otsusega. Kohutuinfosüsteemist nähtub, et 08. aprilli 2014 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-13-45295) on kinnitatud kompromiss I T ja hageja vahel. Kompromissi kohaselt kohustub hageja tasuma elatist I T kasuks igakuise elatusrahana 139 eurot kuni I T täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Taotluses on lisaks märgitud, et kohtuotsusega nr 2-15-122451 on elatis välja mõistetud seoses O T (ik XXX) lahutamisega. Kohtuinfosüsteemi kohaselt on O T ja hageja abielu lahutatud 16. veebruaril 2016 (tsiviilasi nr 2-15-18651). Nimetatud otsusega ei ole hagejalt elatist välja mõistetud. Esitatud taotluse kohaselt saab järeldada, et tegemist on kahe kohtulahendiga ning tegemist on erinevate kostjatega. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ja selgitas hagejale, et kui on tegemist kahe erineva kohtuotsusega, millega on elatis välja mõistetud, tuleb kohtule ka esitada kaks hagiavaldust elatise vähendamise suhtes. Kohtu nõuet hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks hageja tähtaegselt ei täitnud: hageja ei ole kohtule esitanud kostja/kostjate isiku-ja elukoha andmed. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagi menetlusse kui on rikutud hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363, mille lõike 1 punkti 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue. Seega hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt ja täidetavalt väljendatud hagi ese. TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud või omaalgatuslikult neid täiendada. Hagiavalduses palub hageja materiaalsetel põhjustel elatist vähendada võimalikult maksimaalselt. Kuid hagis puudub selge nõue, kui suures summas soovib hageja elatise vähendamist ja/või mis summas hageja oleks võimeline kostjale elatist maksma. Kohtu arvates on sellisel kujul esitatud haginõue ebaselge ja haginõuet ei ole võimalik rahuldada. Kohus leidis, et hagejal tuleb täpsustada nõue ning sõnastada hagiavalduse nõue korrektselt. Hageja puuduseid kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. TsMS § 371 lg 1 p 11 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist.

2(3)

2-19-10747 Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna hageja nõue on ebaselge ning hagiavalduses puuduvad kostja/kostjate isiku tuvastamist võimaldavad andmed, takistab see hagiavalduse menetlemist ja ebaselge nõude tõttu ei ole võimalik hagiga hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Hageja hagiavalduse puuduseid kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud ja kohtul endal ei ole võimalik ise neid kõrvaldada. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.