Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.09.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-2434
Tsiviilasi
XX hagi YY (Y) vastu lapsele ülalpidamise andmise kokkuleppe täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1494 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Jevgeni Tverdohlebov Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX 11.02.2019 taotlus apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
2.Harju Maakohtu 31.01.2019 otsus jätta muutmata, apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Määrata kindlaks YY hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXlt välja YY kasuks menetluskulud apellatsioonimenetluses 260 eurot.
5.Mõista XX-lt välja YY kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitise 260 eurot tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagi kohaselt on hageja ja kostja alaealise BB vanemad, kes sõlmisid 29.12.2017 kokkuleppe, et kostja maksab hagejale poja ülalpidamiseks 416 eurot kuus või 5000 eurot aastas kuni lapse 18-aastaseks saamiseni või kui laps õpib, siis õppetöö lõppemiseni või lapse 21-aastaseks saamiseni. Hageja pakkus kostjale võimaluse vormistada kokkulepe notariaalselt, kuid kostja keeldus. Kostja ei ole kokkulepet täitnud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Pooled pidasid läbirääkimisi elatise maksmiseks kokkuleppe sõlmimiseks. 18.01.2018 e-kirjas teatas hageja, et suulisi kokkuleppeid ega kirjavahetust ei pea tema lepinguks ning soovis kokkuleppe vormistamist notariaalselt. Samal päeval teatas kostja hagejale, et keeldub lepingu sõlmimisest notari juures ning ei pea kokkulepet saavutataks. Pooled ei ole sõlminud lepingut kolmanda isiku kasuks, kus kohustuse kolmandale isikule täitmise nõudeõigus on lepingupoolel.
4.Pooled on küll pidanud läbirääkimisi elatise tasumise osas, kuid sellest ei tulene kostjale õiguslikke tagajärgi, kuna pooled ei saavutanud kokkulepet lepingu vormis. Kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust seaduses ettenähtud miinimummääras. Menetluse käik
5.11.06.2018 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Kohus leidis, et pooled sõlmisid kokkuleppe elatise tasumiseks, kuid kostja on lepingust taganenud ning seega ei pea kostja täitma kokkuleppest tulenevaid kohustusi. 27.06.2018 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
6.12.09.2018 seisukohas kinnitab hageja, et soovib kohustada kostjat täitma poolte vahel sõlmitud elatiskokkulepet ega ole esitanud lapse nimel elatisenõue kostja vastu.
Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 31.01.2019 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulu 790 eurot koos viivisega seadusjärgses määras.
8.Kohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §-dele 96 ja 97 ning § 100 lõigetele 1, 4 ja 3. Puudub vaidlus selles, et BB on hageja ja kostja alaealine laps. Seega on BB õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. Hageja on tuginenud sellele, et poolte vahel oli kokkulepe elatise tasumiseks ning kinnitanud korduvalt, et hageja nõudeks on kohustada kostjat täitma vanematevahelist kokkulepet ning tegu ei ole kostjalt lapse kasuks elatise väljamõistmise nõudega (vt hageja 12.09.2018 dokument t lk 46, eelistungi protokoll t lk 80-81, hageja 29.11.2018 dokument t lk 95).
9.Elatiskokkulepe on hinnatav vanemate lepinguna nende ühise lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta PKS § 100 lõike 3 esimese lause mõttes. Üldjuhul saab sellist kokkulepet pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud isikud ehk osavõlgnikud PKS § 105 lõike 3 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-15, punkt 13). Kuna hageja nõue tugineb pooltevahelisele kokkuleppele ning kostja on eitanud läbirääkimiste pidamist kokkuleppe sõlmimiseks, tuleb kohtul esmalt hinnata, kas pooled on sõlminud elatiskokkuleppe.
10.Kohus tugines VÕS § 9 lõigetele 1 ja 3, § 11 lõikele 2 ning § 14 lõike 3 esimesele lausele. Hageja väitel on pooled kokkuleppe elatise tasumiseks sõlminud 29.12.2017. Hageja on esitanud poolte 28.12.2017 ja 29.12.2017 e-kirjad, leides, et nendest nähtub, et pooled on kokku leppinud, et igakuine elatis peaks olema 416 eurot. Kostja väitel ei ole aga pooled vastavat kokkulepet sõlminud ning tegu oli üksnes lepingueelsete läbirääkimistega. Kostja on esitanud 18.01.2018 e-kirja, milles teatab hagejale, et kokkulepet elatise tasumiseks ei ole sõlmitud.
11.Kohus leidis, et pooled on pidanud läbirääkimisi elatise tasumise osas (sh elatise suuruse osas), kuid kokkulepet saavutatud ei ole. Poolte esitatud kirjavahetusest nähtub, et esmalt on kostja hagejale välja pakkunud, et hakkab elatist tasuma 300 eurot kuus või 5000 eurot aastas. Hageja ei ole nimetatud summaga nõus olnud ning on välja pakkunud 416 eurot kuus (t lk 5-8). Hageja on pakkunud välja kokkuleppe selliselt, et ta oleks nõus, kui kostja maksaks alates jaanuarist (välja on toodud ka igakuised lapse kulud summaliselt) ning on märkinud, et peab võimalikuks kahte varianti, s.o et leping kinnitatakse notariaalselt või ta läheb kohtusse (t lk 6 pöördel; tõlget ei ole hageja nimetatud osa kohta esitanud). Kohtu hinnangul on seega hageja sooviks olnud kokkuleppe notariaalne kinnitamine. 28.12.2017 on kostja vastanud ja teinud omapoolse pakkumise, et tasub aprillis 416 eurot x 5 ning samuti nähtub, et kostja on olnud nõus ka vajadusel notarisse minema. Hageja on nõustunud summaga ning nähtub, et hageja soovis endiselt notariaalset kinnitamist (kirja lõpus märge, et kui nad saavad kokkuleppele, siis paneb hageja notarisse aja kinni). Samuti on hageja 18.01.2018 kirjas teatanud, et ta ei aktsepteeri suulisi kokkuleppeid ega kirjavahetust ning pakkunud kahte varianti, kas leping sõlmitakse notariaalselt või pöördub hageja kohtu poole. Kostja on aga kinnitanud, et ei hakka lepingut allkirjastama ning hageja ei saa teda kohustada lepingut allkirjastama. Samuti on kostja kinnitanud, et hakkab maksma seadusega reguleeritud summat (e-kirjavahetus t lk 89-91).
12.Lepingu sõlmituks lugemine alates lepingule kokkulepitud vormi andmisest on lepingupoolte vabadus ja sellise kokkuleppe olemasolul ei piisa võlasuhte tekkimiseks VÕS §-s 9 sätestatud asjaoludest. E-kirjavahetusest nähtub, et pooled on pidanud lepingueelseid läbirääkimisi elatise suuruse osas ning selles osas, et kas tuleks sõlmida notariaalne leping. Notariaalse lepingu sõlmimine on olnud hageja sooviks, kuid kostja ei ole sellega siiski nõustunud ning materjalidest ei nähtu, et notariaalne kokkulepe oleks sõlmitud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et enne kirjavahetust oleks olnud pooltel suulisi kokkuleppeid elatise tasumise suuruse osas. Kuna pooled ei ole kokkulepet sõlminud tulenevalt VÕS § 11 lõikest 2, ei ole hageja nõue põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus selgitas, et kokkuleppe puudumine ei vabasta kostjat lapsele ülalpidamise andmise kohustusest. Kui kostja ei täida lapsele ülalpidamise andmise kohustust kohaselt, siis on lapsel õigus esitada hagi kostja vastu elatise saamiseks. Kohus ei pidanud vajalikuks hinnata hageja esitatud pangakonto väljavõtet, arveid ja kuludokumente, kuna nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva nõude lahendamisel.
14.Kuna hagi jäi rahuldamata, jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Kohus pidas põhjendatuks kostja õigusabikulusid 6,5h ulatuses tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta), samuti kulu tõlketeenusele 75 eurot, seega kokku 790 eurot, mille mõistis hagejalt koos viivisega kostjale välja. Apellatsioonkaebus ja taotlus
15.01.02.2019 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
16.Kohus kohaldas valesti materiaalõigust, hinnates kokkuleppe sõlmimist 18.01.2018 toimunud kirjavahetuse järgi. Kokkulepe sai sõlmitud 28.12.2017 pakkumisele kostja poolt 29.12.2017 nõustumuse andmisega. Sama nõustumuse kinnitas kostja üle 10.01.2018. Lisaks väljus kohus esitatud asjaolude piiridest – kohus ei võinud ise otsida asjaolusid lisadest või hinnata tõlkimata võõrkeelseid tekste.
17.11.02.2019 esitas apellant taotluse kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks, leides, et riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkt 2 ei sea riigilõivust vabastuse eeltingimuseks, et hagi esitaks just laps. Vastustaja seisukoht
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või
protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
20.Hageja arvates hindas maakohus valesti kokkuleppe sõlmimist 18.01.2018 toimunud e-kirjavahetuse järgi. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et kokkulepe sai sõlmitud hageja 28.12.2017 pakkumusele kostja poolt 29.12.2017 nõustumuse andmisega (mille kostja kinnitas üle ka 10.01.2018). Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et kohus oleks kokkuleppe sõlmimist hinnanud vaid 18.01.2018 kirjavahetuse järgi. Maakohus on arvestanud asja lahendamisel kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 poolte esitatud ekirjavahetusest kui tõendite kogumist tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et pooled pidasid läbirääkimisi elatise tasumise, sh elatise suuruse ja kokkuleppe notariaalse vormistamise osas, kuid lõpptulemusena kokkulepet ei sõlmitud. Pooltevaheline e-kirjavahetus on käsitletav lepingueelsete läbirääkimistena, mis aga hageja nõutud vorminõude järgimata jätmise tõttu lepinguks ei saanud. Isegi, kui 2017.a detsembri kirjavahetuses said pooled summade osas põhimõttelisele kokkuleppele, siis arvestades, et 18.01.2018 kell 16:03 saadetud e-kirjas on hageja selgesõnaliselt seadnud (VÕS § 11 lõike 2 mõistes) tingimuseks lepingu notariaalse vormistamise, millega kostja lõppkokkuvõttes nõus ei olnud, ei saa VÕS § 14 lõikest 3 tulenevalt lugeda lepingut sõlmituks. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Kohus on õigesti juhtinud poolte tähelepanu sellele, et vanematevahelise kokkuleppe puudumine ei vabasta kostjat lapse ülalpidamise kohustusest ning kui kostja ei täida oma kohustust kohaselt, on lapsel õigus esitada hagi kostja vastu elatise saamiseks.
21.Kaebuse väide, et kohus väljus esitatud asjaolude piiridest, on konkretiseerimata. Kaebusest võib järeldada, et hageja heidab kohtule ette esitamata asjaolude lisadest otsimist ja tõlkimata võõrkeelsete tõendite arvestamist. Samas ei ole esile toodud, milliseid asjaolusid kohus lisadest otsis või milliseid tõlkimata võõrkeelseid tekste hindas. Seetõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul väidetud rikkumisi kontrollida. Siiski märgib kolleegium, et asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse poolte ekirjavahetuse osas tõlked esitatud (t lk 8; lk 24–26). Hageja ei ole kostja esitatud tõlgete kohta vastuväiteid esitanud.
22.TsMS § 442 lõike 5 järgi tuleb kohtul otsuses lahendada mh poolte seni lahendamata taotlused. Hageja esitas 11.02.2019 taotluse apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja on tasunud samal kuupäeval riigilõivu 200 eurot (maksekorraldus t lk 118). Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et RLS § 22 lõike 1 punkt 2 ei sea riigilõivust vabastuse eeltingimuseks, et hagi esitaks laps. Viidatud sättes nimetatud hagi puhul on tegemist lapse poolt oma vanema vastu PKS-i alusel esitatava spetsiifilise elatise nõudmise hagiga, millele kõnealune riigilõivu vabastus laieneb. Praegusel juhul on hageja kohtule mh 29.11.2018 selgesõnaliselt kinnitanud, et ei ole esitanud hagi elatise väljamõistmiseks, vaid nõuab vanemate vahel sõlmitud ülalpidamiskokkuleppe täitmist. Kolleegium selgitab, et sellise nõude puhul ei ole tegemist RLS § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud hagiga.
23.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
24.TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb kohtul kindlaks määrata vastustaja poolt kantud ja talle apellandi poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus. Vastavalt 11.09.2019 menetluskulude nimekirjale on vastustaja menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 3h õigusabi eest (s.o 0,5h apellatsioonkaebusega tutvumine ja kliendiga arutamine ning 2,5h vastuse koostamine ja esitamine) tunnitasuga 130 eurot (käibemaksu ei lisandu), s.o kokku 390 eurot. Apellant palus kohtul kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud, kuid neile kulunud aeg on osaliselt ülemäärane, võttes arvesse menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Arvestades, et apellatsioonkaebuse põhjendused koosnevad sisuliselt paarist lausest, saab pidada kaebusega tutvumise mõistlikuks ajakuluks 15min ja kaebusele vastuse koostamise mõistlikuks ajakuluks 1h 45min. Seega on vastustaja esindaja õigusabitoimingutele kulunud aeg apellatsioonimenetluses põhjendatud 2h ulatuses. Vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on mõistlikus suuruses. Seega tuleb vastustaja kasuks mõista apellandilt välja menetluskulu 260 eurot. Vastustaja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.