Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Asjaolud, nõuded ja poolte seisukohad

hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Praegusel juhul jättis kohus eelmenetluses välja selgitamata hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud. Samuti jättis kohus menetlusosalistele selgitamata tõendamiskoormise ja kogumata vajalikud tõendid. Eelnev võis viia ebaõige lahendi tegemiseni. Kohus jättis ebapiisavalt välja selgitamata hageja nõude ja kostja seisukohad hageja nõudele. Hagist ei nähtu üheselt hageja selgelt väljendatud taotlus. Ühelt poolt on hageja palunud mõista kostjalt lapse kasuks välja elatis, teiselt on ta andnud mõista, et soovib kostja kohustamist vanemate vahelist elatise kokkulepet täitma. Hageja tegeliku soovi väljaselgitamine oli seda olulisem, et kui hageja võis esitada kohtusse hagi vanemate vahelise PKS § 100 lg 3 alusel sõlmitud elatiskokkuleppe täitmiseks, siis hageja ei saanud enda nimel esitada kostja vastu hagi lapse kasuks elatise väljamõistmiseks. Elatist saab alates 01.07.2010 vanemalt nõuda üksnes laps, kes on lapse ja vanema vahelises ülalpidamissuhtes õigustatud pooleks (vt ka Riigikohtu 17.12.2014 otsust asjas nr 3-2-1-130-14, p 15; Riigikohtu 17.05.2011 otsust asjas nr 3-2-1-33-11, p 11-12). Hagi eseme määratlusest sõltus, missuguseid faktilisi asjaolusid tuli hagejal hagis märkida ja missuguseid tõendeid esitada. Ka sõltus sellest kostja vastuväidete ring. Kui hagi soovis esitada laps, keda esindab menetluses tema ema, tuli hagi esitamisel arvestada sellega, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsust asjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsus asjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Menetluses puudusid igasugused andmed lapse vajaduste kohta ning neid kinnitavad tõendid. Kui hageja soovis kohustada kostjat täitma hageja ja kostja vahel sõlmitud elatiskokkulepet, tuli arvestada järgnevaga. Elatiskokkulepe on hinnatav vanemate sõlmitud lepinguna nende ühise lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Üldjuhul saab sellist kokkulepet pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud isikud ehk osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes (Riigikohtu 26.04.2017 otsus asjas nr 3-2-1-111-13, p 22). Kokkulepitud elatise suuruse muutmiseks kokkuleppe mittesaavutamisel on võimalik leping täielikult või osaliselt üles öelda (Riigikohtu 23.02.2016 määrus asjas nr 3-2-1-101-15, p-d 10, 11, 17; 01.11.2017 määrus asjas nr 2-17-2426, p 11.2). Siinkohal on oluline tähele panna, et kokkuleppe saab üles öelda, mitte sellest taganeda, sest ülalpidamiskokkulepe on kestvusleping. Kokkuleppe ülesütlemine on VÕS § 196 lg 1 alusel võimalik olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Riigikohus on selgitanud, et ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks võib anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Samuti saab ülalpidamiskokkuleppe erakorraliselt üles öelda juhul, kui lepingu järgi soodustatud lapse kasuks on kohus kattuvas või suuremas ulatuses elatise välja mõistnud (Riigikohtu 23.02.2016 määrus asjas nr 3-2-1-101-15, p 17). Maakohus mõjuvat põhjust kokkuleppe muutmiseks menetluses välja ei selgitanud.

Kuivõrd maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, sh jättis välja selgitamata hageja nõude, kostja vastuväited hageja nõudele ja vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ning tegi lahendi olukorras, kus asi ei olnud lahendi tegemiseks valmis, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuli maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule (vt ka Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12). Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus, sh selgitada välja hageja nõue, faktilised asjaolud nõude kohta ja asjaolusid kinnitavad tõendid ning anda kostjale võimalus hageja väidetele vastamiseks. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.