Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-14195/20
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.09.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 945

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-14195

Tsiviilasi

I S hagi V Si vastu korteriomandi I S lahusvaraks tunnistamise nõudes, alternatiivselt ühisvara jagamise ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamise nõudes

Tsiviilasja hind

30 000 eurot Hageja: I S (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Janika Drobot (e-post: [email protected]); Kostja: V S (sünd. xxxx/ isikukood xxxx, elukoha andmed kohtule teadmata). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja lahendamise viis

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Lugeda korteriomand, mis on registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr xxxx all aadressil xxxx, I S lahusvaraks.

3.Kohustada V Si andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) xxxx kinnistu registriosa nr xxxx teise jao kannete muutmiseks (kustutamiseks ja uue kande tegemiseks) selliselt, et kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse I S (isikukood xxxx).

4.Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

8.Saata käesolev tagaseljaotsus viivitamatult pärast jõustumist riigituludesse väljamõistetud menetlusabikulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

14.12.2018 määrusega rahuldas kohus I S poolt esitatud menetlusabi taotluse ja vabastas I S tsiviilasjas nr 2-18-14195 riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 1000 eurot. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust nähtuvalt on hagejale antud menetlusabi ning vabastatud ta riigilõivu kandmisest 1000 euro ulatuses. Kohus leiab, et menetlusabikulu summas 1000 eurot tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd kohus on teinud lahendi kostja kahjuks. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb kostjal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1000 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumist hõlbustava makseinfodokumendi. TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. /allkirjastatud digitaalselt/