Kohtuasja number
2-18-11779
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. september 2019, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasi
V Z hagi V Z vastu abielu lahutuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V Z (ik XXXXX; elukoht: XXXXX; e-post:
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman, Advokaadibüroo Narlex (e-post: [email protected]) Kostja: V Z (ik XXXXX; elukoht: XXXXX; e-post:
Kostja seaduslik esindaja eestkostja V K
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
2-18-11779 Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
V Z esitas 06.08.2018. a kohtule avalduse V Z sõlmitud abielu lahutamise nõudes. Kostja ära kuulamisel 14.09.2018. a väljasõiduistungil kostja kodus (kostja oli voodihaige) tekkis kohtul kahtlus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Objektiivsete andmete saamiseks V Z vaimse tervise osas ja sellest tulenevalt ka tema tsiviilkohtumenetlusteovõime või selle puudumise tuvastamiseks algatas kohus V Z suhtes eestkostemenetluse. Kohus peatas tsiviilasja 2-18-11779 menetluse kuni eestkostemenetluse otsuse jõustumiseni. 29.01.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-14202 määras Viru Maakohus V Z eestkostjaks V K. Määrus jõustus 18.04.2019. 07.05.2019. a määrusega uuendas kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas menetluse. 16.09.2019. a istungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Kostja oli eestkostja kaudu abielu lahutamisega nõus.
Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled nõustusid abielu lahutamisega. Kostja võttis istungil esitatud hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus taastab hageja soovil tema lahutatava abielu eelse perekonnanime K. Kostja olid kohtuistungil abielu lahutamisega nõus. Vastavalt PKS § 66 lg-le 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
Menetluskulude jaotus
2-18-11779 Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda (v.a riigi õigusabi kulud). Kohus määrab riigi õigusabi kulud kindlaks eraldi määrusega.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.