Viru Maakohus Andres Hallmägi
Kohtuasja number
16. september 2019, Narva kohtumaja 2-19-1483
Kohtuasi
J Sa, V Sa hagi D Si vastu elatise nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja I: J Sa (IK xxx), Hageja II: V Sa (IK xxx), lepinguline esindaja: Andrei Matvejev e-post: [email protected]), Alaealiste (seaduslik) esindaja: N N (IK xxx, e-post: xxx) Kostja: D S (IK xxx) Lepinguline esindaja: advokaat Aleksei Forstiman, Advokaadibüroo Narlex
Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
J Saja V Sa esitasid oma seadusliku esindaja N N kaudu hagi D Si vastu elatise nõudes. Hagejate nõue
2-19-1483 Hagejad taotlevad hagiavalduses mõista kostjalt kummagi hageja I kasuks 270 eurot elatist kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast alates hagi esitamise päevast ja kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja ja hagejate seadusliku esindaja abielust on sündinud kolm last: A S, V N ja J N. Poolte abielu on lahutatud. Kostja ja hagejate seaduslik esindaja elavad lahus. A S elab kostja juures ja V N ja J N elavad hagejate seadusliku esindaja juures. Kostja tasub hagejate ülalpidamiseks elatist alla seadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Hagejad esitavad koos hagiavaldusega sünnitõendid, millega tõendatakse, et kostja on hagejate isa. Kuna vanemad kannavad ülalpidamiskohustust võrdsetes osades, peab elatise maksmiseks kohustud isik maksma elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määrusega nr 117 kehtestati Eesti Vabariigis kehtiva töötasu alamäära, mis moodustab alates 01.01.2019.a 540 eurot kuus. Pool sellest summast on 270 eurot. Eeltoodu alusel esitatakse nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta menetluskulud hageja kanda, lähtudes järgmistest asjaoludest. Kostja tasub vabatahtlikult igas kuus ette mõlemale hagejale 240 eurot elatist kuus. Lähtudes oma varalisest seisundist, ei ole kostja võimeline tasuma hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ilma et see kahjustaks tema teiste alaealiste laste ja kostja iseenda ülalpidamist. Kostjal on lisaks hagejatele veel kolm alaealist last – A S, (ik xxx), A Sa, (ik xxx) ja P S (ik xxx), kes elavad kostjaga koos. Seega on kostjal viie lapse ülalpidamise kohustus. Kostja ainuke sissetulek on OÜ-s x (kostja töötab selle tööandja juures alates 05.11.2018) on 2018. novembri eest 783,43 eurot neto ja 2018. detsembri eest 851,78 eurot neto. 2019. jaanuari eest seisuga 12.02.2019 ei ole kostja veel töötasu saanud. Enne töötamist OÜ-s x töötas kostja x ja tema töötasu 2018. a augusti eest oli neto 486,28 eurot ja 2018. septembri eest 511,58 eurot neto. 2018. a oktoobris kostja ei töötanud ning oli Eesti Töötukaasas arvel kui tööotsija. Kostja sissetulek 2018. a oktoobris oli töö-tuskindlustushüvitis 190 eurot. Kostjal puudub vara, mille abil oleks võimalik ülal pidada kõi-ki kostja lapsi seaduses sätestatud miinimumelatisega. Kostjaga elava laste (A S, A Sa ja P S) igakuised vajadused ei ole vähem kui hagejatel. Riigikohus selgitas, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Tuleb vältida kostja ja tema teiste laste asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
2-19-1483 Kostja tasub igale hagejale 2019. a elatist 240 eurot kuus, mis on arvestatud järgmiselt: 2019. aastas miinimumelatis 270 eurot miinus 30 eurot (mis on pool igale hagejale makstavast riiklikust toetusest 60 eurot). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kohus peab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtma ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõistma juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud. Antud juhul annab hagejatele lapsetoetuse maksmise fakt alust elatist vähendada. Riiklike lapsetoetuste maksmine on mõjuv põhjus nõutava elatise vähendamiseks koostoimes selle asjaoluga, et kostja varaline seisund ei võimalda maksta kõikidele oma lastele miinimumelatist. Kostja annab hagejatele ülalpidamist ka otse. Hagejad elavad iga kuu iga teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani kostjaga koos ja sel ajal hagejatele annab ülalpidamist kostja. Seega annab kostja hagejatele ülalpidamist iga kuu 6 ööpäeva vältel. Peale selle ostab kostja hagejate jaoks asju. 25.01.2019 ostis ja andis kostja hagejatele arvuti. Eeltoodust lähtudes andis kostja hagejatele pidevalt ülalpidamist elatise maksmisega seadusega sätestatud miinimummääras, mida oli vähendatud hagejatele riigi poolt makstava riiklike lapsetoetustest 30 eurot võrra. Seega täitis kostja aastate vältel hagejate ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud suuruses arvestades hagejatele tasutava lapsetoetuste summasid ning pole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Kostjal on õigus taotleda kõrvalekaldumist võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustusest, kuna hagejate ema varaline seisund on parem, kui kostjal seetõttu, et hagejate ema ülalpidamisel on kolm last, aga kostja ülalpidamisel on viis last. Kuna hagejad on ühest soost ja elavad koos, siis nendega seotud ülalpidamiskulud kattuvad (samad mänguasjad, riided, majandamiskulud ja muu), mistõttu iga hageja ülalpidamiskulud on väiksemad, kui kuupalga alammäär. Riigikohus on 17.05.2011. a lahendi nr 3-2-1-33-11 p 18 selgitanud, et kehtib TsMS § 369, mille järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kostja maksis ja maksab elatist hagejatele vabatahtlikult asjaoludega põhjendatud suuruses ning seega pole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse rikkumise puudumisel puudub ka TsMS § 369 järgi alus elatishagi rahuldamiseks. Kostja ei ole nõus sõlmima kompromissi, kuna ei ole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust.
Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, lähtudes järgmistest asjaoludest. Kohus nõustub kostja vastuväidetega ja lisatud analüüsiga kostja sissetulekute ja elatise maksmise võimaluste kohta. Kostja on tõendanud, et tal on viis alaealist last, kelle ülalpidamiskohustus tal on. Kolm last – A S, (ik xxx), Sa, (ik xxx) ja P S (ik xxx) elavad kostjaga koos. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud mõlemale hagejale 240 eurot elatist kuus. Hageja esindaja tunnistas, et elatise võlga kostjal ei ole. 2019. aastal on miinimumelatis 270 eurot miinus 30 eurot (mis on pool igale hagejale makstavast riiklikust toetusest 60 eurot). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kohus peab asjaolu, et osa laste vajadustest on
2-19-1483 kaetud peretoetustega, arvestama ning mõistma välja miinimumelatisest väiksema elatise juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p d 11 ja 13). Antud juhul annab hagejatele lapsetoetuse maksmise fakt alust elatist vähendada. Riiklike lapsetoetuste maksmine on mõjuv põhjus nõutava elatise vähendamiseks koostoimes selle asjaoluga, et kostja varaline seisund ei võimalda maksta kõikidele oma lastele miinimumelatist. Kostja tasub igale hagejale 2019. a elatist 240 eurot kuus, mis on arvestatud järgmiselt: 2019. aasta miinimumelatis 270 eurot miinus 30 eurot (mis on pool igale hagejale makstavast riiklikust toetusest 60 eurot). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kohus peab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtma ning välja mõistma miinimumelatisest väiksema elatise juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p d 11 ja 13). Kostja ainuke sissetulek on OÜ-s x saadav töötasu. Kostja töötab x alates 05.11.2018. Tema töötasu 2018. novembri eest oli 783,43 eurot neto ja 2018. detsembri eest oli 851,78 eurot neto. 2019. jaanuari eest seisuga 12.02.2019 ei ole kostja veel töötasu saanud. Enne töötamist OÜ-s xt töötas kostja x. Tema töötasu 2018. a augusti eest oli neto 486,28 eurot ja 2018. septembri eest 511,58 eurot neto. 2018. a oktoobris kostja ei töötanud ning oli Eesti Töötukaasas arvel kui tööotsija. Kostja sissetulek 2018. a oktoobris oli töötuskindlustushüvitis 190 eurot. Kostjal puudub vara, mille abil oleks võimalik ülal pidada kõiki kostja lapsi seaduses sätestatud miinimumelatisega. Põhjendatud on ka kostja väide, et hagejad on ühest soost, mistõttu saab nende garderoobikuludes säästa, kuna noorem laps saab kasutada vanema lapse rõivaid ja jalanõusid.
Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kuna menetluskulude jätmine hagejate kanda oleks ilmselt ebaõige.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.