Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-19-3473 vanemate korterisse. Alates aprillist 2019 elavad lapsed koos emaga üürikorteris aadressil x ja kostja on sellest teadlik. Seega kostja väide selle kohta, et ema ja lapsed elavad ema vanemate korteris kuuekesi, ei vasta tõele. Alates 20.05.2019 töötab hagejate ema x OÜ-s rätsepana. Hagejad ei nõustu kostja vastuses ja seisukohas toodud väidetega laste igakuiste vajaduste osas ja sellega, et laste ema ei ole võimeline täitma oma ülalpidamiskohustust laste suhtes miinimumsuuruses. Hagejad nõuavad elatist, mis vastab seadusega ette nähtud minimaalsele suurusele, seetõttu lähtudes Riigikohtu praktikast hagejad ei pea esitama oma kulude kohta vastavaid tõendeid. Hagejate emal on töökoht ja püsiv sissetulek. Hagejad ei nõustu kostja väitega, et kui kostja töötasu kuus on 750 eurot, siis ta ei ole võimeline täitma oma ülalpidamiskohustust ja esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid, kellele ta peab andma ülalpidamist, kostjalt nõutakse ülalpidamist ainult kahe lapse peale miinimumsuuruses, mistõttu see on täiesti jõukohane kostjale. Samuti kostja ei ole tõendanud, et temale on terviseprobleemide tõttu määratud töövõimetus ja kostja ei ole võimeline täitma oma ülalpidamiskohustust nõutud suuruses. Hagejate ema teab, et kostja vaatamata oma ametlikule töötasule omab ka täiendavat sissetulekut ning on võimeline tasuma lastele elatist nõutud suuruses. Laste vanemad läksid lahku hiljuti ning laste ema on hästi kursis kostja majandusliku olukorraga. Kui laste vanemad elasid koos, mõlemad kogu aeg omasid täiendavat tööd ja palka, et oma lapsi ülal pidada. Hagejad leiavad, et antud juhul ei ole alust ega põhjust elatise vähendamiseks alla miinimumi põhjusel, et lapsed saavad toetust. Hagejad nõuavad elatist alates hagi esitamisest, so 06.03.2019, mistõttu kostja pangakonto väljavõte, mis on esitatud varasemate perioodide, 01.09.2018-04.04.2019 eest, ei ole asjakohane. Kostja ei ole tõendanud, et alates hagi esitamisest täitis oma ülalpidamiskohustust nõutud suuruses. Samuti kostja ei esitanud kohtule tõendeid, et toetas oma lapsi materiaalselt vastavas ulatuses. Hagejate nõue on täiesti põhjendatud ja vastab hagejate vajadustele. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt igakuiselt elatisraha mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti paluvad hagejad tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks hagejatele vajalike materiaalsete vahendite kindlustamiseks. Kostja seisukohad Vastuses hagile selgitab kostja, et hagejate ema otsustas koos lastega kostjast eraldi elama hakata 26.01.2019 ja lahkus kodust koos lastega. Kostja oli valmis ja kandis hagejatega seotud kohustusi ning tunnistab, et oma majandusliku seisundi tõttu täidab ta hetkel oma ülalpidamiskohustused osaliselt. Hagi tagamise kohtumääruse alusel tasub kostja 100 eurot kuus iga hageja kohta. Lisaks sellele kostja teeb mõned ostud (suvelaager, sporditreeningud, spordivõistlused välismaal, reisid Venemaale jne), mis olid varem plaanitud ja lastega ja nende emaga kokkulepitud. Kostja panga väljavõttelt on näha tema sissetuleku suurus. Kostjal ei ole võimalust tasuda hagejatele nõutud elatist summas 270 eurot kuus. Käesoleval ajal töötab kostja x OÜ-s ehitajana täistööajaga ja tema töötasu on keskmiselt 750 eurot kuus, hetkel kostjal puudub täiendav sissetulek. Kostjale kuulub korteriomand aadressiga x, mis on kostja elukoht ning sõiduauto Volvo V70 2003, mille turuhind on hetkel ca 1000 eurot. Sõiduk on kostja kasutuses ning vajalik temale oma töökohustuste täitmiseks (ehitusobjektidele sõitmiseks). Kostja ei näe võimalust loobuda sõiduki kasutamisest ning müüa seda, kuna ta oluliselt kaotaks oma sissetulekut, samuti on sõiduki turuväärtus madal. Kostjal on hetkel terviseprobleemid. Mais 2019 otsustatakse arstlikus komisjonis tema töövõimetuse kaotuse küsimus. Kostja palub kohtul arvestada kostja tervislikku ja majanduslikku seisukorda. Hagejate ema on kostjale teadaolevalt töötu ning temal puudub sissetulek, ta saab vaid igakuiselt peretoetuse lastele. Seega ei ole eluliselt usutav, et lapse ema tegelikult kulub 1620 eurot/kuus (540 eurot igale lapsele х 3 last). Kostja palub, et hagejate esindaja esitaks kohtule tegelikult lapse ülalpidamiseks tehtud kulude loetelu. Hagejate emal puudub oma elukoht või kinnisvara. Käesoleval ajal elab hagejate ema oma vanematega koos 3-toalises korteris kuuekesi (hagejad, täisealine laps, hagejate ema ja hagejate ema vanemad). Hagejate ema pole tõendanud oma sissetuleku suurust või olemasolu. Kostja palub kohtul kohustada hagejate ema esitama väljavõtted kõikidest temale kuuluvatest arveldusarvetest krediidiasutustes. Kostja majandusliku ja varalise seisundi tõttu tema sissetulekute

2-19-3473 tase on käesoleval ajal äärmiselt vähenenud, seega tasuda elatisraha hagejatele seadusega ettenähtud suuruses 270 eurot kuus igale lapsele ei ole võimalik. Kostja saab aru vajadusest tasuda elatist, kuid leiab, et selle suurus peab vastama tema sissetuleku tasemele ning laste vajadustele. Vastasel juhul elatise tasumine muutub üle jõu käivalt koormavaks vanema jaoks. See omakorda võib edaspidi mõjutada ka vanema ja lapse vahelisi suhteid. Kostja palub rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista kostjalt hagejatele igakuiselt elatisraha 150 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning menetluskulud jätta poolte kanda. 10.06.2019 menetlusdokumendis jääb kostja oma varasemate vastuses esitatud seisukohtade juurde. Hagejate ema pole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema sissetuleku suuruse või olemasolu. Kostja on seisukohal, et elatise suuruse otsustamisel kohus peab arvestama mitte ainult kohustatud isiku sissetulekud, vaid ka hagejate tegelikke vajadusi ja nendega koos elava vanema (hagejate ema) majanduslikku olukorda. Arvestades hagejate ema sissetulekuid on välistatud, et hagejate ema täidab kolme lapse ülalpidamiskohustust 1620 eurot suuruses igakuiselt. Hagejate ema tegelikust sissetulekust lähtudes ei ole hagejate ema võimeline täitma ülalpidamiskohustust avaldatud suuruses. Kostja tõendas, et majandusliku seisundi tõttu ei ole kostjal võimalust tasuda hagejatele nõutud elatist summas 270 eurot kuus ning selleks on mõjuv põhjus. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtte, millest on näha, et tema sissetulek on vaid 750 eurot kuus ning temal puudub täiendav sissetulek. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest on samuti näha, et kostja osaliselt, kuid regulaarselt täidab vahetult ülalpidamiskohustust. Kostja pidevalt kannab kõik hageja X Xi hoki treeningutega seotud kulud. Kostja pangakonto väljavõttest on näha samuti ülekanded lasteaia eest. Seega suur osa lapse kuludest on kaetud kostja arvelt. Kostja palub kohtul arvestada tema majandusliku seisukorda ja tegelikult tehtud ning lapsega seotud kulutusi, samuti seda, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega ja miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista. Kostja on seisukohal, et lapse vajadusi tuleb hinnata juhul, kui kostja palub välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise. Kostja palub välja mõista kostjalt hagejate kasuks igakuiselt elatisraha 150 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning menetluskulud jätta poolte kanda. Kohtuistung Hagejate lepinguline esindaja vastas kohtule, et hagejad soovivad elatist miinimummääras, so 270 eurot iga lapse kohta ja sel juhul ei ole hagejate ema sissetuleku suurus oluline. Hagejad ei nõustu kostja pakkumisega, mis oleks 300 eurot kahele lapsele. Kostja peab tõendama, miks ta peaks vähem elatist maksma. Kulutused lapse hokile ei lähe elatise sisse. Hagejad soovivad määrata elatise % ja see oleks 80% miinimummäärast ehk 216 eurot kuus. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et kostja on kompromissina nõus tasuma kahele lapsele kokku elatist 300 eurot kuus. Käesolevaks ajaks ei ole kõik tõendid esitatud. Hagiavalduse kohaselt, hagejate ema kulutab kolme lapse peale kuus kokku 1500 eurot, kuid kostja ei tea, milline on hagejate ema tegelik sissetulek. Lastele tehtavad kulutused on võimalik üle vaadata siis, kui hagejate ema esitab tõendid oma sissetuleku kohta. Üks poegadest tegeleb hokiga ja kostja maksab selle eest. Kostja igakuine sissetulek on 750 eurot kuus. Kostja vastas kohtule, et ta teeb lisatööd ja töötab nädalavahetustel ning maksab lastele elatist. Kõik hoki ja muud kulutused kannab kostja, lisaks laste reisid. Lastega seotud kulutused on pangakontolt näha. Enne maksis kostja poja trennikulud sularahas, nüüd maksab pangakontolt. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas

2-19-3473 vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. PKS § 102 lg 2 kohaselt, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatise. Hagiavalduses soovisid hagejad elatist miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad olid õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hagejad on kostja lapsed, seega on nad õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet

2-19-3473 ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Kohtuistungil 29.05.2019 nõustusid hagejad elatise väljamõistmisega summas, mis vastab 80% miinimummäärast. 14.06.2019 menetlusdokumendis soovivad hagejad elatise väljamõistmist miinimumsummas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad koos emaga. Hagejate teabe kohaselt hagejate ema töötab, samuti makstakse hagejate emale peretoetust. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, kas hagejate ema on hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks hagejatele alates 06.03.2019 elatist maksnud rohkem kui on välja mõistetud Harju Maakohtu 07.03.2019 hagi tagamise määrusega. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hagejate emal on majanduslikult võimalik oma lastele ülalpidamist anda. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel päringu kinnistusraamatusse, millest nähtub, et hagejate emal kinnisvara ei ole. Kohus ei pea põhjendatuks nõuda hagejate ema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist. Elatise hagi esitamisel on hagejateks lapsed ja hagejate õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejatest eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejatega koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kostja sissetulekuks on esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt käesoleval ajal töötasu keskmiselt 775,23 eurot kuus. Samuti nähtuvad pangakonto väljavõttelt sularaha sissemaksed. Kostja on esitanud väljavõtte kinnistusraamatust, millest nähtub, et kostjale kuulub korteriomand Tallinnas, mis on tema elukohaks. Autoregistri andmetel kuuluvad kostjale mootorratas/maastikusõiduk Suzuki GSX-R 750 (ehitusaasta 1994), mootorratas/maastikusõiduk Yamaha XV920 (ehitusaasta 1988) ja sõiduauto Volvo V70 (ehitusaasta 2003). Tulenevalt kostja sissetulekust on kostja ülalpidamisvõime käesoleval ajal keskmiselt 193,81 eurot kuus (775,23:4, 2 last ja kostja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks 1⁄2 sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Pooled on üksmeelel selles, et kostja on siiani tasunud hageja X Xi hoki treeningutega seotud kulud (treeningute tasud, varustuse soetamine, reisid meistrivõistlustele jne). Kostja on tõendanud nimetatud kulude kandmise pangakonto väljavõttega, millelt nähtuvad maksed x MTÜ-le, Turniir Pskovi linnas, Spordiklubi Reval sport. Kostja vastuse kohaselt, meistrivõistluste korraldamisel teistes riikides (näiteks Venemaal) kannab kostja kõik lapsega seotud kulud (hotellide tasud, igapäevased kulud, toit jne). Kostja pangakonto väljavõttest on näha samuti enne hagejate vanemate eraldi elama asumist tehtud ülekanded Tallinna Linnakantseleile X Xi lasteaia eest. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostjal on majanduslikult võimalik oma lastele ülalpidamist anda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad on vähemalt alates 2019 veebruarist elanud ainult koos emaga. Seega on kostjal kui lahus elaval vanemal PKS § 100 lg 2 tulenev kohustus hagejatele elatist maksta. PKS § 100 lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 3 kohaselt, vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 tehtud kohtuotsuse punktis 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Menetluses esitatud väidetest ei nähtu, et hagejate vanemad oleksid pärast eraldi elama asumist kokku leppinud hagejate ülalpidamise viisis ja ulatuses teisiti kui elatise maksmine rahas. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hagejate vanemate vahel oli kokkulepe, et elatise maksmiseks loetakse kostja poolt X Xi trennikulude ja hagejate

2-19-3473 reisikulude kandmine. Kohus on seisukohal, et trennikulud ja reisikulud ei ole eluliste esmavajaduste kulud ja et nimetatud kulusid on võimalik arvestada elatise hulka vanemate kokkuleppel, eriti siis, kui vanem soovib maksta elatist vähem kui miinimummääras. Kuna hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, siis on hagejate vanematel võimalik elatise rahas maksmise korral kokku leppida trennikulude ja reisikulude kandmises eraldi. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi täielikult rahuldamata. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ning et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Samas lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on vastuses hagile väitnud, et tal on terviseprobleemid ja et on võimalik eeldada töövõimetuse tuvastamist, kuid ei ole oma väiteid ja töövõime võimalikku vähenemist tõendanud. Kohus arvestab elatise väljamõistmise üle otsustamisel ka kostja võimalusi sissetulekut saada. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2019.a II kvartalis 1419 eurot ning töötuse määr 5,1% (http://www.stat.ee). Kohtu seisukoht on, et kostjal tuleb laste ülalpidamiseks rohkem pingutada. Kostja on töövõimeline isik ja ei ole veenvalt tõendanud, et tal oleks olulisi takistusi teenida sissetulekut vähemalt keskmise brutopalga ulatuses, millest piisaks tema lastele elatise kindlustamiseks vähemalt miinimummääras, ilma et selle tõttu jääks kostja ise ebasoodsamasse olukorda. Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud alust mõista elatis välja alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist peretoetuste võrra. Riigikohus on märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad

2-19-3473 alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hagejate vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagid osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja X Xi kasuks elatise alates 06.03.2019 miinimummääras ja hageja X Xi kasuks elatise alates 06.03.2019 miinimummääras kuni täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et lapsel, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, on õigus esitada hagi elatise nõudes PKS § 97 p 2 alusel täisealiseks saamisel. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 270 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei takista kostja sissetuleku suurus temalt elatise välja mõistmist miinimumsummas, kuna kostjal on võimalik kavandada oma sissetulekute suurendamist. Juhul kui kostjal ei ole raha elatise maksmiseks miinimumsummas koheselt, siis on kostjal võimalik elatise võlgnevus tasuda ka edaspidi, võimaluse tekkimisel. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud elatis välja mõista alates 06.03.2019 miinimumsummas. Kohus jätab tähelepanuta kostja ettepanekud hagejate edasise elukorralduse kavandamiseks, sest need ei ole hagejate vanemate vahel vastava kokkuleppe puudumisel elatise nõude lahendamisel asjakohased. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et lapsed viibiksid isa juures olulise osa ajast. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 märkinud, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal ning et lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Tuginedes Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-2-1-66-08, märgib kohus, et lapse vajadused sellest, et laps viibib kokkulepitud ajal koos isaga, ei muutu ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Samuti on kohus seisukohal, et lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda. TsMS § 467 lg 1 kohaselt, viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagejad on taotlenud tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. Tsiviilasjas esitatud andmetest ja tõenditest ei nähtu taotluse põhjendatus. Harju Maakohtu 07.03.2019 määrusega on hagi tagamise korras juba kohustatud kostjat tasuma mõlema hageja ülalpidamiseks kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni igakuiselt elatist 100 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust jätab kohus taotluse rahuldamata. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab elatise nõudes hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

2-19-3473 Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 hagejate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejate menetluskuludeks on riigilõiv 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud 649 eurot. Hagejad taotlevad menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ja on vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslased ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtu hinnangul on hagejate taotlus põhjendatud osaliselt. X X esitas 06.03.2019 Harju Maakohtule hagi X Xi vastu abielulahutuse nõudes. Hagilt on riigilõivu 100 eurot tasutud vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2. X X esitas 06.03.2019 Harju Maakohtule hagi X Xi vastu elatise nõudes. Kohus jättis X Xi hagi elatise nõudes läbi vaatamata 10.06.2019 määrusega. X X ja X X esitasid 06.03.2019 Harju Maakohtule hagi X Xi vastu elatise nõudes. Koos hagiavaldusega esitasid X X, X X ja X X hagi tagamise taotluse, milles paluvad kohustada kostjat tasuma igakuiselt elatist hagejate ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni 100 eurot kuus. Hagi tagamise taotluselt on riigilõivu tasutud 50 eurot vastavalt RLS § 59 lg 17. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 07.03.2019 määrusega. Kohus rahuldas X Xi hagi abielulahutuse nõudes 29.05.2019 osaotsusega, jättis menetluskulud poolte endi kanda ja määras tagastada X Xile TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool tasutud riigilõivust, so 50 eurot. Kuna 29.05.2019 kohtuotsusega jäeti abielulahutuse menetluskulud poolte endi kanda, so hageja poolt makstud riigilõiv jäi hageja kanda ja hagejale tagastati riigilõiv 50 eurot, siis ei kuulu riigilõiv summas 100 eurot kostjalt väljamõistmisele. Kostjalt tuleb välja mõista hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot solidaarselt hagejate kasuks tasumisega X Xi pangakontole. Hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvete kohaselt on hagejatele osutanud õigusabi kaks lepingulist esindajat. Eesti Õigusbüroo OÜ/OÜ Hugo arvete nr 40444, 48234, 50866 ja 53372 kohaselt oli lepingulise esindaja kulu 73 eurot ja õigusabi osutati seisuga 31.05.2019. Kuna tsiviilasjas oli kolm hagejat, kellele õigusabi osutati ja abielulahutuse nõudes jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda, siis kuuluvad kostja poolt hüvitamisele X Xi ja X Xi elatise nõudega seonduvad menetluskulud. Kohtu hinnangul tuleb kostjal hagejatele hüvitada Eesti Õigusbüroo OÜ/OÜ Hugo arvete alusel lepingulise esindaja kulud summas 48,66 eurot (73:3x2). OÜ Advokaadibüroo Clarus arve nr 070619/1F kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejatele elatise nõudes õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 144 eurot, õigusabi osutamine sisaldas menetlusdokumentide uurimist ja 14.06.2019 menetlusdokumendi koostamist. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks osutatud õigusabi 1 tund summas 144 eurot, kuna tsiviilasja toimikust ei nähtu esindaja vahetuse otsest vajadust ja selle tõttu teistkordset asjaga tutvumise kulu põhjendatust. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks osutatud õigusabi 3 tundi summas 432 eurot. Tsiviilasja toimiku andmetel on Eesti Õigusbüroo OÜ/OÜ Hugo ja OÜ Advokaadibüroo Clarus arvetel nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hagejate lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hagejate esindamiseks kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud kohtu poolt märgitud ulatuses. Kohtuvaidluse asjaolusid (haginõuded, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht) tervikuna arvestades peab kohus hagejate lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid põhjendatud ja vajalikuks kokku summas 480,66 eurot. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 530,66 eurot koos käibemaksuga, millest riigilõiv on 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 480,66 eurot. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/

2-19-3473 Raivo Einula

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud ja otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK 17.02.2020 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.