Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Jaak Luik ja Henn Jõks
Kohtuasi
OÜ Baltiamo hagi Korteriühistu Tartu mnt 28 vastu korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. OÜ Baltiamo menetluskulude kindlaksmääramise ja tähtaja ennistamise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-50861
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Baltiamo määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ Baltiamo, esindaja vandeadvokaat Ene Soop Kostja Korteriühistu Tartu mnt 28, esindajad juhatuse liikmed Irina Kersman ja Leonid Morozov
Asja läbivaatamise kuupäev
7. september 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2015. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
1.Harju Maakohus rahuldas 17. jaanuari 2014. a otsusega OÜ Baltiamo (hageja) hagi korteriühistu Tartu mnt 28 (kostja) vastu kostja 3. septembri 2012. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja jättis menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus 20. veebruaril 2014.
2.Hageja digiallkirjastas ning väidetavalt ka esitas Harju Maakohtule 12. märtsil 2014 infosüsteemi e-toimik kaudu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega. Eelnimetatud avalduse ja selle täienduse kohaselt olid hageja menetluskulud kokku 4506 eurot 90 senti.
3.11. juulil 2014 küsis hageja esindaja e-posti teel maakohtult, kui kaugel on 12. märtsil 2014 esitatud menetluskulude avalduse lahendamine, lisades avalduse elektroonilise koopia uuesti.
15.juulil 2014 vastas Harju Maakohtu referent, et esitatud avaldus ei ole kohtu infosüsteemis nähtav,
ning palus täpsustada avalduse esitamise viisi, kuupäeva ning ka kellaaega. Sellele vastas hageja esindaja 18. augusti 2014 e-kirjaga järgmist: „Peaks olema esitatud kusagil 15-17 vahel, tavapäraselt esitan e-toimiku kaudu." Nimetatud e-kirjavestluse tulemusena registreeriti kohtute infosüsteemis
12.märtsil 2014 allkirjastatud avaldus saabunuks 18. augustil 2014 ning 19. augustil 2014 jagati avaldus kohtunikule menetlemiseks.
4.22. augustil 2014 edastas Harju Maakohus hageja avalduse kostjale ning kohustas kostjat sellele vastama.
5.Kostja vaidles hageja avaldusele vastu. Ta leidis muu hulgas, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleks jätta läbi vaatamata, sest see oli esitatud hilinemisega.
6.Harju Maakohus jättis 15. oktoobri 2014. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et avaldus esitati hilinenult. Avaldus tuli esitada hiljemalt
24.märtsil 2014. Hageja väitel esitas ta menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 12. märtsil 2014, mida tõendasid järgmised asjaolud: a) hageja esindaja allkirjastas avalduse 12. märtsil 2014 kell 15.30, b) e-toimiku haldur kinnitas, et hageja esindaja alustas e-toimikusse 12. märtsil 2014 kell 15.36 dokumentide laadimist ja laadis e-toimikusse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja c) hageja esindaja saatis esindatavale 12. märtsil 2014 kell 15.44 e-kirja, et on avalduse kohtule edastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 lg 3 alusel on justiitsminister kehtestanud
28.detsembri 2005. a määrusega nr 59 kohtule dokumentide esitamise korra (kord), mille § 203 lg 5 sätestab, et e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumendi esitamisel saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtute infosüsteemi ning et automaatne vastuvõtukinnitus ei ole esitatud dokumendi tehnilise ja õigusliku korrektsuse tunnustamise alus. Hageja ei tõendanud, et ta sai dokumentide e-toimiku süsteemi jõudmise kohta vastuvõtukinnituse. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kinnitas järelepärimisele saadetud vastuses, et kohtute infosüsteemist (KIS) ei nähtu, et hageja oleks esitanud 12. märtsil 2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Seega hageja ei tõendanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jõudis tähtaegselt maakohtuni, sest hageja ei ole saanud e-toimikust dokumentide süsteemi jõudmise kohta vastuvõtukinnitust. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamist 12. märtsil 2014 ei tõenda hageja esitatud ja eespool kirjeldatud asjaolud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamist 12. märtsil 2014 tõendaks tõend, mis kinnitaks avalduse automaatset vastuvõtmist korra § 203 lg 5 järgi, mida hageja aga ei ole kohtule esitanud.
7.Hageja esitas 30. oktoobril 2014 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning võtta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus menetlusse. Juhul kui kohus leiab, et avaldus ei ole tähtaegne, siis arvestades kohtu kantselei tegevust, oleks vajalik ja põhjendatud tähtaeg ennistada.
8.Kostja palus jätta menetluse tähtaja ennistamise avaldus ja määruskaebus rahuldamata.
9.Harju Maakohus võttis hageja määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 järgi läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas
tsiviilasja toimikud maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamise avalduse lahendamiseks, kuna hageja esitas 30. oktoobri 2014. a menetlusdokumendis nii määruskaebuse kui ka tähtaja ennistamise avalduse. Ringkonnakohus selgitas, et alles siis, kui maakohus leiab, et ennistamise avaldus ei ole põhjendatud, saab ringkonnakohus hinnata hageja määruskaebust.
10.Harju Maakohus jättis 5. veebruari 2015. a määrusega hageja menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamata.
11.Hageja selgitas enda 18. veebruari 2015. a menetlusdokumendis, et juhul kui Tallinna Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 5. veebruari 2015. a määruse peale võib uuesti veel täiendava määruskaebuse esitada, siis palub hageja käsitada 18. veebruari 2015. a menetlusdokumendis olevaid selgitusi ja põhjendusi määruskaebusena. Määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu
15.oktoobri 2014. a ja 5. veebruari 2015. a määrused ning võtta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus menetlusse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. märtsi 2015. a määrusega maakohtu määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu tähtaja möödalaskmisel. Lisaks eelnevale on maakohus leidnud õigesti, et menetlustähtaja ennistamise avaldus on esitatud hilinenult TsMS § 67 lg 2 järgi, kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamist võib selle sätte järgi taotleda kõige hiljemalt kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud hageja eeldada avalduse esitamist ja salvestumist e-toimikusse kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse. Kuigi kohtutoimikus esitatud digitaalallkirjade kinnituslehe kohaselt allkirjastas hageja esindaja kaebuse 12. märtsil 2014 kell 15.30.34, tuli hagejal esitada ka tõendid, mis kinnitaksid e-toimiku süsteemi kaudu menetluskulude avalduse esitamist. Selleks oleks piisanud, kui hageja oleks esitanud tõendid, mis kinnitaksid avalduse laekumist korra § 203 lg 5 järgi ning menetlusdokumendi salvestumist andmebaasi. Hageja ei ole tõendanud, et e-toimiku kaudu esitatud avaldus laekus maakohtusse tähtaegselt. Määrav ei ole mitte avalduse allkirjastamise aeg, vaid see, kas ja millal avaldus kohtule esitatakse. Asja materjalidest nähtuvalt alustas hageja esindaja avalduse lisamist 12. märtsil 2014 kl 15.36 kohtuasja nr 2-12-50861 ning sinna laeti üles avaldus ja selle lisad (e-toimiku halduri Anna Karro
25.septembri 2014. a e-kiri). See aga ei tõenda dokumentide kohtule esitamist. Oluline on eristada dokumentide koostamist, allkirjastamist, üleslaadimist, edastamist ning esitamist. Üksnes kohtule menetlusdokumendi esitamine (ehk TsMS § 336 lg 2 alusel kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi salvestumine) on tegevus, mis toob kaasa õiguslikke tagajärgi. Dokumendi koostamist, allkirjastamist, üleslaadimist ning isegi mitte edastamist ei saa pidada dokumendi
esitamiseks. Esitamine eeldab ka seda, et dokumendid jõuavad kohtusse kohale (ehk e-toimiku puhul salvestuvad andmebaasi). Seda tõendaks muuhulgas dokumendi saatjale edastatud automaatne vastuvõtukinnitus või e-toimiku halduri metaandmete väljavõte ning kinnitus selle kohta, et dokumendid ka esitati, mitte ei alustatud pelgalt avalduse lisamist. Esitatud tõendite alusel ei saa tuvastada, et dokumendid e-toimiku kaudu esitati ehk andmebaasi salvestati, ning et hagejale vastav vastuvõtukinnitus edastati. Ekraanile ilmuval kinnitusel, mille kohta on hageja esitanud e-toimiku juhendis oleva näitlikustava joonise, on selgelt märgitud vaid teade dokumendi „edastamisest", mis ei ole võrdsustatav dokumendi esitamisega. Samas ei ole aga hageja esitanud tõendit, et ka 12. märtsi 2014. a avaldus „edastati", ning hageja esindaja väidet ei saa pidada piisavaks tõendiks. Isegi kui hageja esindaja oleks ekraanil näinud sellist kinnitust, siis ei olnud hageja esindajal kui vandeadvokaadil põhjendatud lugeda selline kinnitus dokumendi „edastamise" kohta piisavaks kinnituseks dokumentide „esitamisest". Teade dokumendi edastamise kohta ei ole võrdsustatav kinnitusega vastuvõtmise kohta. Samuti ei saa e-toimikusse dokumentide laadimise alustamist ning ka üleslaadimist võrdsustada dokumentide esitamisega samamoodi, nagu ei saa e-kirjale manuste lisamisega võrdsustada e-kirja saatmist ning kohalejõudmist saajani. Hageja esindaja väide, et ta toimis e-toimiku juhendi järgi, ei tõenda samuti avalduse esitamist, kuna esiteks ei ole võimalik seda kontrollida, teiseks kui hageja esindaja oleks toiminud vastavalt juhendile, oleks dokument ka kohtule esitatud, ja kolmandaks lasub menetlusosalisel endal kohustus teha kindlaks, et tema avaldused jõuavad kohtuni. Kohus saab lugeda dokumendi kohtule esitatuks üksnes siis, kui see on kohtule esitatud ja andmebaasis salvestatud kehtestatud korra kohaselt. Seega, hinnates kohtule esitatud ning kohtu kogutud tõendeid kogumis, viitavad tõendid sellele, et hageja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtule, vaid üksnes alustas selle esitamist. Maakohus on ka uurinud maakohtu kantseleist, millal hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kohtusse jõudis. Kentmanni ja Tartu mnt kohtumaja kantselei juhataja kinnitas enda ekirjaga, et kui avaldus esitatakse e-toimiku kaudu, siis on see vastava tsiviilasja juures näha ning kohtute infosüsteemist ei nähtu, et 12. märtsil 2014 oleks avaldust esitatud. Istungisekretär on omakorda hagejale kinnitanud, et avaldus registreeriti 18. augustil 2014. Samuti selgitas kantselei juhataja, et nii e-toimik kui ka kohtu menetluspost saadavad esitajale vastuvõtmise (mitte edastamise) kohta teavituse. Kantselei juhataja selgitas ka, et kui sellist teavitust ei tulnud, siis ei saa ka menetlusosaline eeldada, et avaldus on kohtusse esitatud. Hageja esindajal oleks olnud lihtsasti võimalik veenduda, kas dokument ka salvestus andmebaasi, kontrollides seda e-toimikust või tehes kohtule sellise päringu. Ekraanile ilmuvas teates dokumendi edastamisest (millest hageja on ka joonise esitanud ning väitnud, et see teade ilmus esindaja ekraanile) on ka lisatud informatsioonina, et „Menetluses olevaid dokumente saate vaadata otsides üles vastava asja ja vaadates leitud asja ja menetluse detailinfot", millest hageja esindaja vandeadvokaadina oli ka kindlasti teadlik. Hageja esindaja tundis aga avalduse kohta huvi alles neli kuud hiljem pärast avalduse väidetavat esitamist. Praegusel juhul tuleb ka arvesse võtta, et hageja esindaja kui vandeadvokaat ei kasutanud tõenäoliselt 2014. a märtsis e-toimikut ka esimest korda ning juhuslikult, vaid vastavalt enda elukutsele oli
tõenäoliselt e-toimiku igapäevane kasutaja ning tuttav e-toimiku iseärasuste ning teavitustega. Samuti oli esindajal võimalik igal ajal e-toimikust kontrollida, kas dokument oli sinna salvestunud. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi väidet ega tõendit, et e-toimikust oleks talle nähtunud, et dokument oli sinna salvestunud. See, et e-toimiku toimimisega on olnud probleeme, sh viide A. Pärsimäe arvamusele, on üldine väide ning ei ole tõend käesoleval juhul konkreetse asja lahendamisel. See, et e-toimiku toimimise probleemi tõttu jäi dokument esitamata, võiks olla ennistamise aluseks olev asjaolu, mis peaks olema tuvastatud. Hageja ei ole ka seda tõendanud ega põhistanud. Samuti on asjakohatu ka hageja väide, et mitmete süsteemide raames on kohtukantselei raskustes dokumentide haldamise, aegade tuvastamise ja märkimisega. Praegusel juhul ei saada vastuvõtukinnitust kohtukantselei töötaja, vaid tegemist on automaatse kinnitusega, mille edastab süsteem.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu 15. oktoobri 2014. a ja 5. veebruari 2015. a määrused ning ringkonnakohtu määruse ning saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Hageja väitel on andmebaasi salvestamine kohtu kontrolli all ning tegelikku salvestumist ei saagi avaldaja esitada. Küll saab esitada tõendid, et tehti kõik endast olenev, et dokument esitada. Infosüsteemide rakendamisega ja tööga on esinenud probleeme. Kohtute infosüsteemi arendustööde probleemid on teadaolevalt suured. Kõik dokumendid ei nähtu süsteemist just süsteemi vigade tõttu. Nt tsiviilasjas nr 2-13-23764 ilmus dokument e-toimikusse nähtavaks alles viis kuud hiljem. Kohtute tegevus on olnud eksitav, jättes mulje, et avaldus loeti 12. märtsil 2014 esitatuks. Selline mulje jäeti sellega, et avaldus saadeti vastamiseks kostjale. Ringkonnakohtu seisukohad ei ole õiged ka tähtaja ennistamise osas.
14.Kostja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse hilinenult. Hageja ei ole esitanud kohtu vastuvõtukinnitust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 järgi rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
16.Kolleegium ei nõustu hageja määruskaebuse väitega, et kohtud jätsid tema esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse põhjendamatult läbi vaatamata. Kohtud on avalduse õigel ajal esitamise üle otsustamisel tuginenud TsMS § 336 lg-tele 2 ja 3 ning lg 3 alusel justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra (kord) § 203 lg-le 5, samuti Riigikohtu 10. detsembri 2008. a kohtumäärusele tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08. TsMS § 336 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Sama lõike teise lause järgi edastatakse dokumendi saatjale selle kohta elektrooniline kinnitus. Korra § 203 lg 5 esimese lause
kohaselt saab esitaja e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumendi esitamisel automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtute infosüsteemi.
17.Riigikohus on TsMS § 336 lg 2 esimese ja teise lause ning korra § 7 lg 1 (e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti) alusel väljendanud seisukohta, et dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (vt Riigikohtu 10. detsembri 2008. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08, p 9). Seda õiguslikku seisukohta menetlusdokumendi esitamisel e-kirjaga on korratud Riigikohtu 11. juunil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14 tehtud määruse p-s 10. Praeguse asja tehiolud on mõneti erinevad kui viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08 tehtud lahendi korral. Kõige olulisem erinevus on see, et toona ei olnud tsiviilasjades kasutusel e-toimikut ning seega käsitles lahend vaid e-kirja teel kohtule saadetud dokumente ja nende salvestamist. E-toimik võeti Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 (e-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus) § 301 kohaselt tsiviilasjades kasutusele 22. jaanuarist 2010 valitud kohtutes ja alates 1. juunist 2010 kohustuslikult kõikides haldus-, maa- ja ringkonnakohtutes. Ka praeguse asja menetlusosalistele tehti e-toimik kohustuslikuks 1. jaanuarist 2010 jõustunud TsMS § 336 täiendamisega lg-ga 6, mille esimese lause kohaselt, kui avaldusi või muid dokumente saab esitada selleks loodud portaali vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi, ei või neid esitada e-posti teel, välja arvatud mõjuval põhjusel. TsMS § 601 lg 1 p 5 kohaselt on e-toimiku eesmärk mh võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist. Samas on korra § 203 lg-st 5 tulenevalt dokumendi salvestamine etoimikusse seotud saatjale sellekohase automaatse vastuvõtukinnituse saatmisega. Seega juhul, kui dokumendi saatja ei ole saanud automaatset vastuvõtukinnitust dokumendi esitamise kohta, ei saa ta ka eeldada, et ta on dokumendi esitanud. Automaatse vastuvõtukinnituse puudumise korral peab dokumendi saatja selleks, et kohus saaks lugeda dokumendi esitatuks, tõendama, et dokument salvestus e-toimikusse, mistõttu tal ei saanud olla kahtlusi, et see on esitatud, ning et ta ei saanud automaatset vastuvõtukinnitust e-toimiku rikke tõttu.
18.E-kirjaga menetlusdokumendi esitamisel kannab e-kirja saatja e-kirja kaotsimineku riisikot kuni kinnituse saamiseni, sest kohtusüsteem ei saa tehniliselt vastutada e-kirja saatja arvuti või tarkvara rikke või puudujäägi eest või e-kirja saatmisel enne kirja kohtuserverisse jõudmist kasutatud serveri võimaliku rikke eest. Sama kehtib dokumendi tavapostiga saatmise korral, mil nn postiriski kannab dokumendi saatja. E-kirja kaotsimineku riisiko võib olla eeltoodust erinev e-toimiku korral, kui menetlusosaline kasutab seda dokumentide esitamiseks, st ei saada neid kohtule e-kirjaga. Kui riik on teinud menetlusosalisele dokumentide esitamisel kohustuslikuks tema enda tehnilise kontrolli all oleva infosüsteemi kasutamise, ei saa panna selle süsteemi võimalikke tõrkeid vähemalt üldjuhul süsteemi kasutaja
kanda. Arvutisüsteemi võimalik tõrge (nt automaatse kinnituse saatmata jätmine) tuleb siiski tõendada menetlusosalisel, pöördudes selleks nt otse või ka kohtu abil e-toimiku halduri poole asjakohaste andmete saamiseks e-toimikus tehtud toimingute kohta. Riigikohus on nt TsMS § 3111 lg 3 kohta leidnud, et kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud, kuid menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud, vt Riigikohtu 8. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11.
19.Praeguses asjas ei ole hageja tõendanud, et tema avaldus salvestus e-toimikus. Kolleegium selgitab, et e-toimiku kasutamise tehnilise juhendi (juhend dokumendi ja kaebuse esitamiseks, https://www.e-toimik.ee/03_instruction.html) kohaselt koosneb dokumendi esitamine mitmest etapist. Üheks etapiks on failide ehk menetlusdokumentide lisamine ehk üleslaadimine, kõige viimane etapp on dokumendi esitamine, milleks tuleb juhendi kohaselt vajutada nuppu "Edasi" (mõnevõrra eksitav, arusaadavam oleks nt "Esita dokument kohtule" vms). Hageja on esitanud tõendi (kohtutoimiku II kd, tl 188) selle kohta, et hageja laadis 12. märtsil 2014 etoimikusse üles neli dokumenti. Tõendi on koostanud e-toimiku haldur. Tõendil on ka kirjas, millised dokumendid (pealkirjad lisatud) üles laeti. Nende hulgas on dokument pealkirjaga "menetluskulud (1) ddoc", mida saab eelduslikult pidada menetluskulude kindlaksmääramise avalduseks. Samas aga ei tõenda see tõend seda, et hageja avaldus salvestus e-toimikus. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et failide üleslaadimist ei saa võrdsustada dokumentide esitamisega kohtule, sest pärast failide üleslaadimist on nende failide kohtule esitamiseks juhendi kohaselt vajalik läbida veel vähemalt kaks etappi. Nendeks on seni sisestatud andmete ülevaate etapp, vajadusel ka lõivu tasumise etapp ning viimasena tuleb vajutada eespool märgitud nupule "Edasi". Alles pärast seda kuvatakse arvutiekraanil teade, et dokument on menetlejale edastatud, ja saadetakse korra § 203 lg-st 5 tulenevalt automaatne kinnitus dokumendi esitaja e-kirja aadressile. Seega ei saa ka e-toimiku kasutamise korral dokumentide esitaja eeldada dokumentide esitamist enne sellekohase kinnituse saamist. Praeguses asjas oleks hageja kolleegiumi arvates pidanud tõendama, et ta järgis e-toimikusse dokumentide üleslaadimise tehnilisi tingimusi ehk juhendit, mis oli vabalt kättesaadav. Hageja ei ole tõendanud, et ta viis avalduse esitamise e-toimiku kaudu tehniliselt lõpuni, st ta vajutas ka nupule "Edasi". Selle tegemata jätmise tõttu ei salvestunud hageja avaldus e-toimikusse ning talle ei saadetud automaatset vastuvõtukinnitust avalduse laekumise kohta.
20.TsMS § 68 lg 4 esimese lause kohaselt võib maakohtu menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. Maakohus tegi sellise määruse 5. veebruaril 2015. TsMS § 68 lg 4 teise lause kohaselt ei saa maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Seega jätab kolleegium tähelepanuta määruskaebuse väited tähtaja ennistamata jätmise kohta ning rahuldamata taotluse tühistada maakohtu 5. veebruari 2015. a määrus.
21.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata tasutud kautsjon riigituludesse.
22.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Tambet Tampuu, Jaak Luik, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.